Ehitusfoorum

Nii ekstreemset juttu ei ole kuulnud, aga mõned inspektorid ajavad küll sellist soga.

Et siis ongi mingi kamp tegelasi, kelle ainuke argument on, et "Aga nii peab olema" või ma saan millestki valesti aru ?

On tõesti kamp tegelasi. Üldlevinud "kompromiss" on, et 40A RVK taga on lubatud kolm 16A automaati.

puht huvi pärast küsiks et mis rvk teeb kui temast rohkem lubatud ampreid läbi proovib minna?
nagu ma aru olen saanud siis liinikaitse kombel välja lülituda ei suvatse?

RVK ei tee midagi. Ma pakun, et kui on näiteks 25A RVK siis saab sealt vabalt ka 50 A läbi lasta. Aga ... Kui RVK peab rakenduma siis 25A puhul on kõik ilus aga kui on juba 50A siis lihtsalt kontaktid ei lahuta seda voolu enam nii kiiresti kui vaja ja tulemuseks on see, et ahelat ei katkestata ettenähtud kiirusega. Lühidalt saad litaka kätte.

Lahutamisvoolu mõõdetakse tavaliselt kA, tavaliselt 6 kA (AC). Tegu ikka kestvalt lubatud voolu väärtusega.

Teemaga kergelt seotud küsimus:
10kA lühisvoolu taluv RVK on kahtlemata parem, kui 6kA RVK, aga kallim. Kas el.tarbijal on vaba valik, kumb variant valida, või ei luba mingid reeglid mõnel pool 6kA lühisvooluga varianti üldse kasutada?

Tavakaitsed ongi 6 kA. On küll olnud juhtumeid kus tekkis metalliline lühis ja 6kA ei lahutanud. Seepärast on nõutud, et peakaitselüliti oleks 10 kA (küll see siis ikka hakkama saab). Aga küsid tavaahela KL kohta sinna on 6 kA piisav.

xil kirjutas:või ei luba mingid reeglid mõnel pool 6kA lühisvooluga varianti üldse kasutada

Need reeglid on elektriprojekt. Kui arvutuse järgi on kaitstavas punktis lühisvool suurem, kui 6kA, siis ei saa kasutada.

Küülaline kirjutas:

xil kirjutas:või ei luba mingid reeglid mõnel pool 6kA lühisvooluga varianti üldse kasutada

Need reeglid on elektriprojekt. Kui arvutuse järgi on kaitstavas punktis lühisvool suurem, kui 6kA, siis ei saa kasutada.

Ma olen arvutamiseks enamasti elektriprojekti asemel Windowsi kalkulaatorit kasutanud.. Liitumiskilbist majja tuleva 10mm2 vaskkaabli takistus on mul selline, et lühisvool saaks olla kuni 6kA, lisaks veel liini takistus alajaamast liitumiskilpi. Reaalselt pole seega 10kA-st vaja ja kui seadus ka ei nõua, siis võibki 10EUR kokku hoida.

xil kirjutas:lisaks veel liini takistus alajaamast liitumiskilpi

Kas sa seda takistust tead? Ja lisaks veel trafo takistus, mis sõltub võimsusest ja tüübist, seda vaja ka teada. See jupike, mis liitumiskilbist majja tuleb, ei määra tavaliselt enam suurt midagi.

.... inimesed, kes siin foorumis nõu küsivad, peaks 6 ja 10 kiloampri üle arutamise asemel pigem selle üle pead vaevama, kas neil lühisvoolud üldse nii suured on, et 16 A C-tunnusjoonega automaate kilbis tohiks kasutada...
Paljud peaksid B 6-ga äkki hoopis piirduma...

Kas nüüd just B6, aga C16 jääb pikkade õhuliinide ja väikeste trafode puhul paljuks küll.

Kui peakaitse on 3x50A ning maja asub Tallinnas, siis B6 või C16 pole vist arutlemist väärt asi? See, et C32 rakendub, on juba järgi proovitud ka.
Maapiirkondades pikkade liinide otsas olevate majade puhul on lugu muidugi teine.

xil kirjutas:elektriprojekti asemel Windowsi kalkulaatorit kasutanud

Kalkulaator on küll hea asi, aga kuskohast sa andmed saad, mis sinna toksida (toiteliini pikkus ja ristlõige, trafo võimsus jms.)

Küülaline kirjutas:

xil kirjutas:elektriprojekti asemel Windowsi kalkulaatorit kasutanud

Kalkulaator on küll hea asi, aga kuskohast sa andmed saad, mis sinna toksida (toiteliini pikkus ja ristlõige, trafo võimsus jms.)

Liitumiskilbist majja tuleva kaabli takistus on selline, et lühisvool saab nimipinge korral olla kuni 6kA. Liinid ja trafo saavad seda voolu ainult kahandada.

Üldiselt on meil ikka (ka linnades) pigem vastupidine mure, et lühisvool jääb liiga väikeseks. Selleks on vaja liini ja trafo andmeid, et iga viimase pistikupesa juures (mitte ainult kilbis) kontrollida lühisvoolu kordsust kaitseaparaadi rakendumiseks.
Toite kiire väljalülitamine on ju tänapäeval põhiline kaitseviis kereühenduse vastu.

Kas toite kiire väljalülitamise kontrolli liini lõpus ei saa mitte lihtsalt teostada otste lihtlabase kokkuühendamise teel?

Saab küll, aga inspektorid seda millegipärast ei praktiseeri.
Ja kui selgub, et ei lülitu välja, mis siis? Hakkad vahetama kaableid alates liitumiskilbist jämedamate vastu ja maja sees uusi lühemaid pistikupesade gruppe 4mm² kaabliga? Lihtsam oleks enne läbi arvutada.

no ma ei usu, et keegi ka pärast esialgset arvutamist 4mm2 kaabliga gruppe laiali veab. Pigem ikka tundlikum automaat?
Või RVK?
Pesadele on RVK niikuinii nõutud.... kas see tähendab, et lisakaitse tuleb põhikaitseks umber nimetada ja voilà...?

Ma ei saa aru mis siin keerulist on kumba pidi - nii nagu valmistaja ette näeb ja punkt. Ja kontrolliks on ju ometi megger või fluke kuidas kellegil...

Üldiselt võiks eelnevalt natuke asja kohta uurida. Elektri kohta on TTÜlt kõvasti materjali, näiteks:
http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/opp ... raadid.pdf

Põhjalikumalt:
http://www.apollo.ee/rikkevoolukaitse.html

Eeluuring annab paljudele küsimustele vastused ning ennetab absurdsete väärarusaamade levitamist (lause lõpp pole suunatud just selle arutelu, vaid üleüldise asjus).