Ehitusfoorum

Ma ei viitsi vaielda. See foorum on üks naljakoht ainult. "Spetsialiste" täis.

Ehitusenergia kirjutas:Ma ei viitsi vaielda. See foorum on üks naljakoht ainult. "Spetsialiste" täis.

Lepi sellega, eriti kõvad vennad on anonüümsed kasutajad, kusagil ju peab oma komplekse välja elama, kahjuks on osad põdejad valinud siinse foorumi.

Mastaabiefektil on oma alampiir, ja praktikas kipuvadki eramajaomanikel kommunaalkulud madalamad olema kui magalaelanikel, ehkki viimastel on ainuüksi välispiirdeid 2 x vähem per ruutmeeter?
Minu 200 liitrine elektriboiler võtab öösel kõige odavamal tunnil pigem keskmiselt 5 kWh elektrit, aastas seega 1825 kWh mis tuleks korrutada siis miski 8 sendiga? 146 € aastas. Veekulu pealeselle.

Tahan ka 8 euro sendiga elektrienergiat... ega ei saa, võrgutasuga koos on 12 ja pluss senti.

Rostfrei kirjutas:Tahan ka 8 euro sendiga elektrienergiat... ega ei saa, võrgutasuga koos on 12 ja pluss senti.

See 12 on sul keskmine hind... arvuta niipidi:

Elektrienergia hind kella 02-03 - 0,02335 €/kWh
Elektri edastamine: öö 0,0241 €/kWh
Taastuvenergia tasu 0,0089 €/kWh
Elektriaktsiis 0,00447€/kWh

kokku 0,06082 €/kWh
koos käibemaksuga 0,072984 €/kWh

lisada veel 220 energia börsipaketi marginaal mis koos km-ga on 0,0024 senti, teeb kokku
0,075384 €/kWh ehk tiba üle 7,5 sendi kWh kohta.

Ampritasu ja lepingutasu on mul elektrikütte tõttu niikuinii, sõltumata sellest, kas ma vett kuumutan boileriga või mitte.

Odavaima tunni hind on oktoobris ka 1,1 sendi juures käinud... võib-olla oleks õige siit summast pool senti veelgi maha võtta kuid ei hakka seda tegema, sest suurde boilerisse varumisega on ka suuremad hoidekaod, eks neid või siin sees kajastada....

Alevi keskkatlamajast saad ööpäevaringselt ühe ja sama hinnaga...

Ampritasu ja lepingutasu on mul elektrikütte tõttu niikuinii, sõltumata sellest, kas ma vett kuumutan boileriga või mitte.

Arvestama pead neid ikkagi. Kõige õigem on kui lihtsalt kuu elektriarve (kõik teenused sees) jagada kWh-dega, siis saab õige kWh hinna selle kuu kohta.

Majja tulev kaugkütte soojusenergia võib küll odavam olla, kuid lisanduvad kaod, sest kortermaja ühise soojavee-süsteemi korral toimub pidev vee tsirkulatsioon, torustikud on pikad ning kütteperioodi välisel ajal on see kadu.

sjp kirjutas:.............
Arvestama pead neid ikkagi. Kõige õigem on kui lihtsalt kuu elektriarve (kõik teenused sees) jagada kWh-dega, siis saab õige kWh hinna selle kuu kohta.

Miks kuu oma? Kui lähen suvel kuuks ajaks minema ja maksan vaid ampritasu, siis on kWh hind üle 10 € .
Miks mitte siis aasta oma? Aga kui sooja vett teen vaid kell 02-03 siis reaalne sooja vee tegemise energia hind ongi selle tunni elektrihind ja selle tunni võrgutasu koos aktsiisidega, ehk siis muutuv kulu. Mitte see keskmine, mis tekib õhtul kell 7 kalli hinnaga telekat vaadates. Telekat vaadates peaks samuti endale teadvustama, et hind pole mitte keskmine 12 senti vaid pigem 15 või rohkemgi.

Mingi nutikülmiku ukseekraanil võikski vilkuda hetke tegelik elektrihind (koos võrgutasu ja aktsiisidega ning järgmise 2-3 tunni oma samuti... siis teaks vajadusel neid 200 € MWh tippe vältida

Majja tulev kaugkütte soojusenergia võib küll odavam olla, kuid lisanduvad kaod, sest kortermaja ühise soojavee-süsteemi korral toimub pidev vee tsirkulatsioon, torustikud on pikad ning kütteperioodi välisel ajal on see kadu.

See on maja üldküte...suvel ülearune.
Individualismis teise äärmusse minna oleks muidugi maja mitte eriti kütta ja igal elanikul oleks seljas köetav riietus ning tugitoolides pistikud.... istud stepslisse ning hakkab soojendama....

Külaline kirjutas:nutikülmiku ukseekraanil võikski vilkuda hetke tegelik elektrihind (koos võrgutasu ja aktsiisidega ning järgmise 2-3 tunni oma samuti... siis teaks vajadusel neid 200 € MWh tippe vältida

Mina eelistan pigem fikseeritud hinnaga paketti, mitte joosta teleka ja külmiku vahet ja neid sisse - välja lülitada.

kah anoüümne kirjutas:Mastaabiefektil on oma alampiir, ja praktikas kipuvadki eramajaomanikel kommunaalkulud madalamad olema kui magalaelanikel, ehkki viimastel on ainuüksi välispiirdeid 2 x vähem per ruutmeeter?

Aga mis seal imelikku ja samas midagi eriliselt head on, kui ka ongi eramajal kommunaalkulud madalamad, see ei näita kuidagimoodi seda, kui palju tegelikult kokkuvõttes keegi raha peab oma elamise peale kulutama.

Vaatame näiteks minu vaatevinklist. Korteri väärtus u. 50 000 eur. Kõik kommunaalkulud 1970 eur/aastas.
Mis me nüüd samaväärse maja hinnaks ning kulud summaks võtaks? Kuhugi maale põllu peale elama ei läheks ju, seega võtan aluseks sarnase piirkonna. Samuti mugavuste suhtes allahindlust ei soovi teha (see tähendab näiteks seda, et kui ma praegu käsitsi korterit ei küta, siis pole soovi seda ka majas teha, samuti võib ära unustada ämbriga kaevust vee toomise, kuivpeldikus käimise jms). Enam-vähem samaväärne maja samas piirkonnas maksab u. 120 000 eur. Mis nüüd nö. kommunaalkuludeks arvestada? Oletame väga optimistlikult, et on poole väiksemad kui praegu korteris ehk kommunaalkulud 985 eur/aastas. Meenutame, et korteris on 1970 eur/aastas.
Kokkuvõte: kui elan korteris, siis näiteks 30 aasta jooksul tuleb kokku välja käia 50 000 + 30*1970= 109 100 eur. Maja ise maksab juba rohkem, rääkimata komm.kulude lisamisest, mis annaks maja puhul kokku summaks 149 550 eur.

Isegi kui väga ulmeliselt arvata, et kommunaalkulud hakkaks majas olema 4x väiksemad (492,5 eur/aastas), tuleb summa kokkuvõttes suurem.

Lisaks veel korteri komm.kulude hulgas on summad hoone üldiseks remondiks. Maja korral me seda ju ei arvesta. 30 aasta jooksul läheb majas ikka päris mõnusa summa eest igasuguseid selliseid kulusid, mida korteri puhul pole või on juba komm.maksete hulka arvestatud, näiteks: lume lükkamine (kuluks on kasvõi labidad, rääkimata ajakulust), territooriumi koristamine (koristusvahendid), muru niitmine (muruniidukid, trimmerid, 30 a. jooksul ikka läheb mitu tk), küttesüsteemi remont/hooldus (võibolla ka korstna pühkimine), välisfassaadi/katuse remont...

NIi et loll jutt suhu tagasi, kes tahab väita, et majas on odavam elada kui korteris. Ei ole... ja ilmselt ei peagi olema?

maja in my ASS kirjutas:kes tahab väita, et majas on odavam elada kui korteris. Ei ole

Sinu arvutuse aluseks on, et korterit sa ära ei müünud ja ostad veel uue maja. Aga nendel, kes räägivad majas elamise madalamatest kuludest on maja tasapisi ise ehitatud, pangalaen ammu tasutud või maja hoopis perekonna pärandus.

See ei ole üldse tähtis, kuidas maja saadud on, sellise majandusliku arvutuse puhul peab arvestama esemd väärtust, väärtus aga on olenemata eseme saamise viisist ikka ühesugune.

Müüsin 125m2 mere vaatega korteri, lasin ehitada hea soojustusega 150m2 maja, raha jäi veel ülegi ja aasta kulud on majas isegi koos remondifondiga poole odavamad .

Kuid ei saa aru, kuidas see antud teemasse kõik puutub.

maja in my ass kirjutas:majandusliku arvutuse puhul peab arvestama esemd väärtust

Miks peab nii arvutama?
Mina elan oma majas ilma pangalaenuta ja kulutused on väiksemad, kui korteris elavatel tuttavatel.

maja in my ass kirjutas:See ei ole üldse tähtis, kuidas maja saadud on, sellise majandusliku arvutuse puhul peab arvestama esemd väärtust, väärtus aga on olenemata eseme saamise viisist ikka ühesugune.

lähed väga teeemast mööda, aga sa pead siis arvestama ka amortatsiooni ja väärtuse kõikumist ajas , kõiki võimalikke alternatiive ja arvestama ka viga jne. Väga tähtis on kuidas sa oled maja saanud kui sa oled saanud maja päranduseks, siis sinu jaoks on see maja bilansis ainult kulu väärtuses mida tuli pärandi vastuvõtmiseks teha. Väärtuseid on erinevaid, turuväärtus, kiirmüügi väärtus , omahind, sõbrahind jne jne.

Fakt, et täna vahetasin 55m2 korteri 120m2 maja vastu mis maksis koos kap remondiga 2x rohkem, kui korter ja milles on olmekulud 50% väiksemad, kui selles poole väiksemas korteris . Ma ei vahetanud seda sellepärast, et ma olen ülbe vaid sellepärast, et pere ei mahtunud enam sinna korterisse ära. Oleksin ma vahetanud selle poole suurema korteri vastu mis oleks maksnud ka 2x rohkem, kuid oleks toonud kaasa ka olmekulude kahekordistumise. Seega valikute küsimus ja natuke arvutust vahel.

tagasi soojusvaheti arutelule?

Tänan kõiki arutelu eest! Olen otsuse teinud ja kui tulevikus soe vesi ära võetakse, siis ühiskatlas osaleda enam ei soovi, vaid nüüd on mul dilemma kahe variandi vahel- kas panna oma katlale järgi akupaak, milles oleks soojusvaheti või eraldi boiler elektri pealt. Esialgu on aega mõelda.

See, et enam teemas ei püsita, on täielik klassika. Laske oma arutlustega rõõmsalt edasi!

Küülaline kirjutas:

Külaline kirjutas:nutikülmiku ukseekraanil võikski vilkuda hetke tegelik elektrihind (koos võrgutasu ja aktsiisidega ning järgmise 2-3 tunni oma samuti... siis teaks vajadusel neid 200 € MWh tippe vältida

Mina eelistan pigem fikseeritud hinnaga paketti, mitte joosta teleka ja külmiku vahet ja neid sisse - välja lülitada.

Nutikülmiku uksel sellepärast, et suuremad tarbijad asuvad niikuinii köögis.
Võib ka nutiteleka ekraaninurgas....

See oleks veidi sarnane sellega, et otsustan, et kella 5-7 vahel ületee poodi ei hakka minema, sest siis trügivad seal töölt tulevad massid.... kui aga kidagi muidu ei saa, siis muidugi käin seal ära...

Külaline kirjutas:Müüsin 125m2 mere vaatega korteri, lasin ehitada hea soojustusega 150m2 maja, raha jäi veel ülegi ja aasta kulud on majas isegi koos remondifondiga poole odavamad.

Kuid ei saa aru, kuidas see antud teemasse kõik puutub.

Kas maja asub samas piirkonnas kus oli korter, kas on ka merevaatega? Tundub et mitte? Kui ei, siis oleks jutt umbes samaväärne: "müüsin 2005 a. mersu maasturi ära ja ostsin 2008 a. Lada, raha jäi veidi ülegi ning väga hea ökonoomne on, võtab kütust poole vähem kui mersu maastur".

Küülaline kirjutas:

maja in my ass kirjutas:majandusliku arvutuse puhul peab arvestama esemd väärtust

Miks peab nii arvutama?
Mina elan oma majas ilma pangalaenuta ja kulutused on väiksemad, kui korteris elavatel tuttavatel.

Sellest oli juba juttu, et väiksemad igakuised kulud ei tähenda, et kokkuvõttes olekski seal odavam elada.
Ja jällegi, ei ole mõtet võrrelda võrreldamatuid asju, mõni on korteri ka tasuta saanud ja võibolla peale selle veel ema maksab oma pensionist kõik komm.kulud ka.

Külaline kirjutas:

maja in my ass kirjutas:See ei ole üldse tähtis, kuidas maja saadud on, sellise majandusliku arvutuse puhul peab arvestama esemd väärtust, väärtus aga on olenemata eseme saamise viisist ikka ühesugune.

lähed väga teeemast mööda, aga sa pead siis arvestama ka amortatsiooni ja väärtuse kõikumist ajas , kõiki võimalikke alternatiive ja arvestama ka viga jne. Väga tähtis on kuidas sa oled maja saanud kui sa oled saanud maja päranduseks, siis sinu jaoks on see maja bilansis ainult kulu väärtuses mida tuli pärandi vastuvõtmiseks teha. Väärtuseid on erinevaid, turuväärtus, kiirmüügi väärtus , omahind, sõbrahind jne jne.

Fakt, et täna vahetasin 55m2 korteri 120m2 maja vastu mis maksis koos kap remondiga 2x rohkem, kui korter ja milles on olmekulud 50% väiksemad, kui selles poole väiksemas korteris . Ma ei vahetanud seda sellepärast, et ma olen ülbe vaid sellepärast, et pere ei mahtunud enam sinna korterisse ära. Oleksin ma vahetanud selle poole suurema korteri vastu mis oleks maksnud ka 2x rohkem, kuid oleks toonud kaasa ka olmekulude kahekordistumise. Seega valikute küsimus ja natuke arvutust vahel.

Põhimõtteliselt sama jutt nagu eelnevale, ei ole mõtet võrrelda võrreldamatuid olukordi nagu näiteks 2005 a. mersu vs. 2008 a. Lada. Kas need maja ja korter on võrdväärses asukohas jne?
Kui oled maja saanud näiteks päranduseks, siis ei ole selle maja rahaline väärtus su jaoks ainult pärandi vastuvõtmisega seotud summa väärtus, vaid ikka see hind, mida see reaalselt väärt on (näiteks kui lasta kinnisvara hindajal ära hinnata).

Kas maja asub samas piirkonnas kus oli korter, kas on ka merevaatega? Tundub et mitte? Kui ei, siis oleks jutt umbes samaväärne: "müüsin 2005 a. mersu maasturi ära ja ostsin 2008 a. Lada, raha jäi veidi ülegi ning väga hea ökonoomne on, võtab kütust poole vähem kui mersu maastur".

Täpselt nii, müüsin vana Lada ära, ostsin (ehitasin uue) Mersu, mis võtab poole vähem kütust ja mis peamine, on Mersu turuväärtus täna 20% kõrgem kui merevaatega vana Lada oma.

Aga edu, uute lootusetute teooriate leiutamisel.

maja in my ASS kirjutas:[
Põhimõtteliselt sama jutt nagu eelnevale, ei ole mõtet võrrelda võrreldamatuid olukordi nagu näiteks 2005 a. mersu vs. 2008 a. Lada. Kas need maja ja korter on võrdväärses asukohas jne?
Kui oled maja saanud näiteks päranduseks, siis ei ole selle maja rahaline väärtus su jaoks ainult pärandi vastuvõtmisega seotud summa väärtus, vaid ikka see hind, mida see reaalselt väärt on (näiteks kui lasta kinnisvara hindajal ära hinnata).

osteud maja on kortermaja kõrvaltänavas ja seetõttu vägagi võrreldavad olud. kui sa saad pärandiks maja ja oled tasunud pärandi vastuvõtmisega seonduvad kulud, siis võid mõtelda et sa ostsid selle maja kulutusi katva hinnaga. eeldatav väärtus võiks olla turuhind, reaalne väärtus selgub tehingu tegemise hetkel.

vaid nüüd on mul dilemma kahe variandi vahel- kas panna oma katlale järgi akupaak, milles oleks soojusvaheti või eraldi boiler elektri pealt.

Kahesüsteemsed boilerid on kõik elektrilise küttekehaga ja soojusvahetiga. Tüüpväärtused vahemikus 120...500 liitrit ja korterile täiesti piisav. Seega saad kasutada nagu sulle mugavam.
Kui üles paned siis pane soojusvaheti siule kraan vahele - et kui elektrit kasutad siis ei kütaks boileriga teisi.

Kalvis kirjutas:Kahesüsteemsed boilerid on kõik elektrilise küttekehaga ja soojusvahetiga. Tüüpväärtused vahemikus 120...500 liitrit ja korterile täiesti piisav. Seega saad kasutada nagu sulle mugavam.
Kui üles paned siis pane soojusvaheti siule kraan vahele - et kui elektrit kasutad siis ei kütaks boileriga teisi.

Ma veel ei teagi kui suur soojusvahetiga boilerit tahaks või vahetaks praeguse katla(Stropuva) mingi muu vastu, millele saaks suurema akupaagi(1000l) taha ühendada. Kuigi ka Stropuva toimetab oma asja täiesti ära ehk hoiab toa soojana, siis katlavahetuse mõte veel sellepärast, et praegusesse lähevad 25-30cm pikkused, aga uue vaataks sellise, kuhu mahuvad 50-55cm pikkused.
Ei saanud aru mõttest, et kui elektrit kasutan, siis ei küta teisi? Mul on "privaat keskküte" ehk katel keldris, mis kütab ainult meie korterit(põrandaküte). 9 aastat tagasi kui kapremonti tegin, käisid siis juba sooja vee äravõtmise jutud ja igaks juhuks tegin vaba torude jupid korterist keldrisse, et vajadusel midagi sinna ühendada.

Pealkiri oli "soojusvaheti kortermajale", mis viitab, et on rohkem kui üks korter ja soovisid vaid omale eraldi tarbevett ühisest küttesüsteemist. Ole teinekord täpsem, kuid samas saad aru kui raske on anda asjalikku nõu asjaolude mitteteadmisel.
Lisaks, et kui plaanid suurt akupaaki siis neid saab ka soojusvahetiga ja lisana ka elektritenniga, et sisult keevitatakse kokku hiiglaslik tarbevee-akupaak-elektriboiler. Et tea seda asja kohe kõigi vidinatega tellida, läheb vaja.

Kalvis kirjutas:Pealkiri oli "soojusvaheti kortermajale", mis viitab, et on rohkem kui üks korter ja soovisid vaid omale eraldi tarbevett ühisest küttesüsteemist. Ole teinekord täpsem

Urmas kirjutas: Asi on selles, et juba paar aastat käivad jutud, et siiani tegutsev alevi kohalik katlamaja, mis annab meie majale(8 korterit) soojavett, läheb remonti ja peale seda, kui soovime sooja vett tsentraalselt, peab majale paigaldama sooja vee soojusvaheti või paigaldab iga korter iskliku soojavee boileri(elektri).....

Kõigil on keldrites oma küttepuude talvevarud, sest majas on igas korteris oma individuaalne küte, kellel ahjud, kellel katlamaja keldris.