Ehitusfoorum

Keera külma ringi valge kork maha ja liiguta seda varrst seal sees...äkki on kinni jäänud põhja.mida näitavad ülemisel kollektoril vooluhulga mõõtjad;kui nad üldse midagi näitavad?uponori juhendi järgi on sul pealevool ja tagasivool valedes kollektorites.

Tee pumbasõlmest ka pilt.

küttekolle kirjutas: Kontuuride kohapealt, üks kontuur on vannituba, köök ja väike osa elutoast, teine kontuur on ainult magamistoa jaoks ja kolmas siis elutoa jaoks ja see elutoa oma ei lähegi soojaks.

Elutoa sooja vajadus võib olla suurem kui pool tervest majast. Kui on võimalik jätta meelde tagasivoolu temp. ja sulgeda köögi ning magamistoa kontuurid 3 tunniks siis avada teised kontuurid poole peale. Pump olgu kolmandas astmes. Kui nii toimida siis peaks tagasivoolu temp. algul kiiresti langema ja mingi aja möödudes jälle tõusma hakkama. Kui majas on kaugeltloetav voolumõõtja siis on võimalik Eestienergia kodulehelt vaadata tarbimise ajalugu iga tunni kohta.
https://www.energia.ee/et/avaleht
Valida Elekter ja edasi Tarbimisajalugu.

Kontuurid peaks keerama kinni valgetest korkidest või punastest vooluhulga regulaatoritest?
Viimase nädala (7 päeva) voolukulu on olnud selline, et öösel 178kw ja päeval 221kw.

küttekolle kirjutas:Kontuurid peaks keerama kinni valgetest korkidest või punastest vooluhulga regulaatoritest?

Punastest.

Käisin siis hommikul kell 8:00 ja keerasin 2 kontuuri kinni ja jätsin selle probleemse kontuuri lahti ja pumba keerasin kolmanda astme peale. Käisin nüüd kell 12:00 ja kontrollisin olukorda, tagasituleva vee temperatuur oli 23 kraadi ja põranda temperatuur oli tõusnud 1 kraadi võrra, hommikul oli 18 kraadi ja nüüd oli põranda temperatuur 19 kraadi, kas sellest võib nüüd midagi järeldada?

Mis on pealemineva vee temperatuur? Põrand peaks vast 24 tunniga olema täiesti soe.

Enne teiste kontuuride kinnipanekut näitas pealemineva vee temperatuuriks 35 kraadi ja pärast kella 12 ajal, kui süsteem oli ainult ühte kontuuri kütnud, siis oli temperatuur natukene üle 40 tõusnud. Hetkel keerasin jälle teised kontuurid lahti, ma sooviks ikka, kõik toimetaksid normaalselt aga miks see üks koos teistega ei suuda soojaks minna? Iseenesest ring ju nagu toimib.

Põranda temperatuuri tõus 1C võrra jääb mõõtmisvea piiridesse. Täpsemat infot annaks küttevee temp. vahe muutus ja kulutatud elektri hulk ajas. Millest on tehtud elutoa põrandakate ja kui paks?

Mõõtmiseva piiride kohta. Olen pannud erinevatesse ruumidesse termomeetrid, termomeetrid on oma kohtade peal juba mitu nädalat, et võrrelda temperatuuri, ma arvan, et see 1 kraad temperatuuri on suhteliselt täpne. Maja on soetatud ehitusjärgus, ehk siis põrandad olid juba valatud, ei oska öelda mis ja kuidas seal põranda sees see töö teostatud on.

küttekolle kirjutas:Mõõtmiseva piiride kohta. Olen pannud erinevatesse ruumidesse termomeetrid, termomeetrid on oma kohtade peal juba mitu nädalat, et võrrelda temperatuuri, ma arvan, et see 1 kraad temperatuuri on suhteliselt täpne. Maja on soetatud ehitusjärgus, ehk siis põrandad olid juba valatud, ei oska öelda mis ja kuidas seal põranda sees see töö teostatud on.

Selge,betoonpõrand ilma katteta.

küttekolle kirjutas:Enne teiste kontuuride kinnipanekut näitas pealemineva vee temperatuuriks 35 kraadi ja pärast kella 12 ajal, kui süsteem oli ainult ühte kontuuri kütnud, siis oli temperatuur natukene üle 40 tõusnud. Hetkel keerasin jälle teised kontuurid lahti, ma sooviks ikka, kõik toimetaksid normaalselt aga miks see üks koos teistega ei suuda soojaks minna? Iseenesest ring ju nagu toimib.

Anna aega atra seada! Fikseerida olukord (mõõta temperatuurid), teha analüüs, teha muudatused küttesüsteemi reguleerimises, oodata , fikseerida olukord, teha analüüs, jne. kuni tulemus rahuldab.

Ma lasin sellel sellel kontuuril alguses peaaegu terve nädala taga olla aga üle 20 kraadi ei saanud põranda temperatuuriks, ma ei tahaks uskuda, et nüüd teistmoodi on millegipärast.

küttekolle kirjutas: pealemineva vee temperatuuriks 35 kraadi ja pärast kella 12 ajal, kui süsteem oli ainult ühte kontuuri kütnud, siis oli temperatuur natukene üle 40 tõusnud.

Tere.Antud kirjeldus viitab selgelt liig pikast torust või selle ummistusest.Põrandast voolab liiga vähe vett läbi.Mis tõttu tõuseb pealevoolu temperatuur,kuna tagastuva jahedama vee maht on liialt väike.

Paistab jah et seal mingi ummistus. Vaja oleks see trass lahti lasta kollektorist ja juhtida läbi kraanist veevool, siis näha mis sellega lahti.

Ummistust ei välista kuid pealejooksu temp. muutus 5-7C on sama suur kui elektrikatlalal.

Veikko kirjutas:Paistab jah et seal mingi ummistus. Vaja oleks see trass lahti lasta kollektorist ja juhtida läbi kraanist veevool, siis näha mis sellega lahti.

Profid kasutavad ikka natuke teistsuguseid meetodeid.

khmm kirjutas:

Veikko kirjutas:Paistab jah et seal mingi ummistus. Vaja oleks see trass lahti lasta kollektorist ja juhtida läbi kraanist veevool, siis näha mis sellega lahti.

Profid kasutavad ikka natuke teistsuguseid meetodeid.

Meetodeid on palju kuid soovitused on siin kodukasutajatele mitte proffidele. Mida siis sina pakud ainult tühja möla.

Tere.

Lase termokaameraga põrand üle vaadata. Kaldun arvama et toru pole piisavalt maas.

Toomas.

https://catalog.uponor.com/et-EE/catalo ... aator.html
Kas selline vooluhulga regulaator võiks olla ummistuse põhjustaja?

Valge korgu keerasid ikka maha ning punase ventiili number põhjas? Nelja peale lasi vist näidata.

Oman sama kollektorit radiaatorküttega ning asi tundub sul tagurpidi.
Pealevool juhitakse mööda punaste seadistusventiilidega kollektorist mis üldjuhul üleval,
Tagasivool juhitakse läbi reguleer ventiilidega (valgete korkidega) kollektorist...
Hilisemalt saab valgete korkide asemel lisada uponori jne termostaadi ajameid.

Mina enda lekete leidmiseks , remondiks ja kõigeks muuks põnevaks mis radiaatoritega seisneb, olen nii pealevoolud, tagasivoolud kui ka kollektori toite kraanid kinni keeranud. Sedasi on jäänud lahti ainult probleemne torupaar kus siis kollektori otsast on saanud kas siis survet või vett läbi lastud.
Kollektorist pole vaja ühtegi toru näppida ega lahti keerata- kes seda soovitas siis küsiks vvastu, et milleks see vajalik kui kollektorite paremas küljes on selleks süsteemi täite ja tühjendus ventiilid

Mida see annab kui survega vett läbi ja näed, et läheb läbi? Läheb, aga millisel määral, kas piisavalt? Pumba töötamisel läheb sealt läbi ikka väga erinev kogus. Sellise "katsetamisega" ei pruugi küll kuhugi jõuda.

[quote="Adlolf"]https://catalog.uponor.com/et-EE/catalo ... aator.html
Kas selline vooluhulga regulaator võiks olla ummistuse põhjustaja?[/quote
Selle vooluhulga regulaatori mõõtepiirkond on ainult 4l/min . Kuipalju ta max läbilaseb ei ole teada . See vidin on kergesti eemaldatav. Sulgeda saab korgiga https://www.baumax.ee/et/kanalisatsioon ... ponor.html

Tegu on jah nende samuste punaste regulaatoritega, kusjuures kui keerata neid regulaatoreid ja jälgida seda veetaset seal sees, siis see muutub sealt küll üli vähe, üldiselt jääb see tase sinna 1,5 -2 peale.
Kui need punased regulaatorid on seal vale kollektori peal, no siis ei teagi. Rääkisin ka paigaldajaga natukene sellel teemal ja tema ikka kahtlustab seda, et pump on lahja ja torud olevat kõik läbi puhunud ja kõik olevat tundunud toimivat.

Pooletoobiselt mängides jäädki katsetama. Sul on vaja täielikku kindlust et just see konttur ei ole umbes. Seejuures võib takistus olla nendesamades reguleerkraanides.
Üldjuhul saab aimu kas kontuur on umbes või mitte kui paned kõik kinni va. kahtlane kontuur ning mõõdad pealejooksu ja tagastuva temperatuuri ära. Seejuures tasub mõõta ka vahekohtades kui saab ja põranda temperatuuri. Annab üsna hästi ülevaate kas on ummistus või mitte. Kui see võte ei anna vastust siis on järgmisena vaja see kontuur lahti võtta ühest otsast, ise olen pannud kastmisvooliku koos kolmikuga vahele , uuesti vesi sisse , kergelt täitekraan lahti, küte tööle ja nüüd suled tagasijooksu ja lased vett ämbrisse. Kohe näeb ära kui raske või mis iganes jama on kontuuris. Tavaliselt on tõsine ummistus juba toru lahti võttes ja lihtsat veevoolu läbi lastes näha aga nii saab näha koos tsirkulatsioonipumbaga tööd.

Profid mõõdaks reaalse läbivoolu tööolukorras (pump töötab) ja võrdleks seda ettenähtud läbivooluga.