Ehitusfoorum

Külaline kirjutas:Pump + kontuur oli 12k € ilma allahindluseta. Pank annab eluasemelaenu välja täna intressiga ~2-2,5%, seega 12k€laenamine aastaks 2,5% maksab 300€.

50kw/h * 170m2 * 0,133€ kwh= 1130€ aastas küttele. maapumbaga on summa 4x väiksem, ehk 283€. järgi jääva 850€'ga saab pumpa tagasi maksta.

tasuvusaeg on seega ca 10 aastat, mis on laenuga ehitajale väga mõistlik.

kuidas sa see 10 aastat said?
et 10 aasta pärast oled pangale raha tagasi maksnud, pump otsas ja endal tühjad pihud?

valaskalakene kirjutas: kuidas sa see 10 aastat said?
et 10 aasta pärast oled pangale raha tagasi maksnud, pump otsas ja endal tühjad pihud?

kas otseelktriga on kuidagi teisti need 10 aastat, taskud jäävad elektrit või raha täis ja elektriradiaator seadmena on igikestev?

Vähestel on sissetulek olnud konstantne sünnist surmani. Kui sa saad vahetada kõrge püsikulu madalama vastu kasvõi kindlaks perioodiks , siis see on sama mis optsioon scop kordajaga energia hinnast ja investeering muutub mõttekamaks. Mis juhtub peale 10 aastat, kui masin otsustab veel 5 aastat kaasa mängida või hetkel kui pead objekti realiseerima jne jne

Hea näide omast käest , ostsin endale maja omanikult kelle jaoks püsikulud otseelektriküttel olid juba liiga kõrged ja need ei lubanud tal ka säästa või investeerida rekonstrueerimisse jne. Oleks kulud olnud madalamad ei oleks seda kinnisvara täna müügis olnud. Kõrged püsikulud andsid omakorda võimaluse hinda alla rääkida ja selle varalt investeerida küttesüsteemi renoveerimisse ja soojustusse energiakadude vähendamiseks.

Ainus mõttekas asi teie vaidlustest on see, et iga objekti kohta oleks vaja tasuvus eelnevalt välja arvutada , muude asjade üle jäätegi vaidlema ja iseasi on muidugi see, et keegi ei tea kus peitub inimene kes nende jaoks selle välja arvutaks.

Külaline kirjutas:...12k €....
järgi jääva 850€'ga saab pumpa tagasi maksta.
tasuvusaeg on seega ca 10 aastat,

12000 / 850 =~14 aastat See oleks siis see punkt kus rahaliselt "kohtud" kõige odavama rajamiskuluga elektriküttelahendusega. Alles peale seda hakkad rahaliselt midagi võitma kuna valisid soojuspumba. Seda muidugi juhul kui pump ei nõua mingit kallimat sorti (kompressor!)remonti vahepeal.

Külaline kirjutas: Vähestel on sissetulek olnud konstantne sünnist surmani. Kui sa saad vahetada kõrge püsikulu madalama vastu kasvõi kindlaks perioodiks , siis see on sama mis optsioon scop kordajaga energia hinnast ja investeering muutub mõttekamaks. Mis juhtub peale 10 aastat, kui masin otsustab veel 5 aastat kaasa mängida või hetkel kui pead objekti realiseerima jne jne

Kui ma hetkel istun oma autosse ja sõidan punktist A punkti B siis püsikulu on km. kohta mul suht olematud justnagu. Rahakoti võin lausa koju jätta.
Kui aga natuke kainemalt mõelda ja silmas pidada et ma tahan nende punktide vahel liikuda 10+ aastat siis pean siiski endale aru andma et selleks tuleb esmalt osta auto, tankida, remontida, jne. ehk kulud ei ole vaid need mida "täna" välja käia tuleb. Et mitte iseennast petta tuleb ikka suurt pilti vahest vaadata. Mis muidugi ei keela ka kallimaid lahendusi kasutada kui huvi on.

Kui täna investeerida see 12000 € 10% aastatootlusega kohta (isepankur, jne.) siis 10 aasta pärast oleks sealt võtta ~31000 € Otseelektriga kütmisele oleks selle ajaga kulunud 11300 €
Võta nüüd kinni mis majanduslikult mõtekas on.

Külaline kirjutas: omanik vaidleb et majale pole kütet vaja.

Kus sa seda lugesid? Proovi uuesti, äkki siis saad aru millest jutt üldse.

rokikas kirjutas:

Külaline kirjutas:...12k €....
järgi jääva 850€'ga saab pumpa tagasi maksta.
tasuvusaeg on seega ca 10 aastat,

12000 / 850 =~14 aastat See oleks siis see punkt kus rahaliselt "kohtud" kõige odavama rajamiskuluga elektriküttelahendusega. Alles peale seda hakkad rahaliselt midagi võitma kuna valisid soojuspumba. Seda muidugi juhul kui pump ei nõua mingit kallimat sorti (kompressor!)remonti vahepeal.

Külaline kirjutas: Pank annab eluasemelaenu välja täna intressiga ~2-2,5%, seega 12k€laenamine aastaks 2,5% maksab 300€.

tegelikult siis 12000/(850-300)=22 aastat

Kui laenata 10 aastaks 12000€ 2.5% intressiga siis kogu tagasimakse oleks vist ~13574 €. https://www.swedbank.ee/private/home/mo ... /calc/home
13574/850= 15,96 aastat ja siis hakkaks kasumit tulema kallimast valikust kui just miski ära ei lagune ....

Ei tulnud odava hinnaga pumba pakkumist siia, jne, ehk ainult udutatakse.
Pange rohkem (niipalju) villa, et otseelektriga oleks mõistlik kütta, sest kindel on see, et 15 aasta pärast on tänane kallis pump igas-mõttes uunikum, pluss selle aja jooksul kulutatud remondi arved.

Umbes nii jah.
Või kui võtta niipidi, et laenata 12000 2,5% intressiga (oletame et omafinantseeringut pank ei taha)
Ja võtta sääst 850 võrdseks aastase tagasimaksega (intress+põhiosa), oleks laenu pikkuseks 18 aastat. Aastamakse täpsemalt oleks 836,04.
Ehk 18 aastat ei ole ise miskit võitnud, ainult remondikulude riski kandnud ja mingit hoolduskulu ilmselt ikka ka maksnud.

rokikas kirjutas:

Külaline kirjutas:...12k €....
järgi jääva 850€'ga saab pumpa tagasi maksta.
tasuvusaeg on seega ca 10 aastat,

12000 / 850 =~14 aastat See oleks siis see punkt kus rahaliselt "kohtud" kõige odavama rajamiskuluga elektriküttelahendusega. Alles peale seda hakkad rahaliselt midagi võitma kuna valisid soojuspumba. Seda muidugi juhul kui pump ei nõua mingit kallimat sorti (kompressor!)remonti vahepeal.

Külaline kirjutas: Vähestel on sissetulek olnud konstantne sünnist surmani. Kui sa saad vahetada kõrge püsikulu madalama vastu kasvõi kindlaks perioodiks , siis see on sama mis optsioon scop kordajaga energia hinnast ja investeering muutub mõttekamaks. Mis juhtub peale 10 aastat, kui masin otsustab veel 5 aastat kaasa mängida või hetkel kui pead objekti realiseerima jne jne

Kui ma hetkel istun oma autosse ja sõidan punktist A punkti B siis püsikulu on km. kohta mul suht olematud justnagu. Rahakoti võin lausa koju jätta.
Kui aga natuke kainemalt mõelda ja silmas pidada et ma tahan nende punktide vahel liikuda 10+ aastat siis pean siiski endale aru andma et selleks tuleb esmalt osta auto, tankida, remontida, jne. ehk kulud ei ole vaid need mida "täna" välja käia tuleb. Et mitte iseennast petta tuleb ikka suurt pilti vahest vaadata. Mis muidugi ei keela ka kallimaid lahendusi kasutada kui huvi on.

Kui täna investeerida see 12000 € 10% aastatootlusega kohta (isepankur, jne.) siis 10 aasta pärast oleks sealt võtta ~31000 € Otseelektriga kütmisele oleks selle ajaga kulunud 11300 €
Võta nüüd kinni mis majanduslikult mõtekas on.

Tähendab, et sellega oled nõus, et auto (katel, pump, ahi, korsten, elektriradikas) tuleb ikkagi osta kui tahta pikas perspektiivis mingit seadet omada mis mingit etteantud funktsiooni peaks täitma. Antud juhul siis tuba soojendama.
Laenurahadega arvestus on suht keeruline aga ei tasu imestada, et mõnel inimesel võib ka vajalik 4000eur olemas olla (pump eelnevalt lingilt+boiler+ maakollektori toru+kopp rendist+sõbrad abis+enda osavad käed) ja siis pilt muutub selgemaks.
Laenurahadega ehitajatele (kes ise tehnikast suurt ei jaga) võib müüa mida iganes (vaadatakse ainult kuumakset). Neile kes oma raha taskust võtavad on suht raske jama pakkuda. Ise võtsin aastaid tagasi hinnapakkumisi erinevatest firmadest maakütte pumba paigaldamiseks. Tulid mehed objekti vaatama. Tegid vajalikud pildid ja puha. Hakkasin uurima hinnapakkumisi ridade kaupa.
Üks näide: minu poolt paigaldatud 3f automaadi alla minu poolt ühendatud 2m pika juhtme pumba külge ühendamise ja juhtme 1m pikkuse lõigu seina külge kinnitamise tööraha oli 12 000 EEK. Järelpärimise peale vabandati, et üks 0 oli rohkem saanud et õige on 1200EEK.
Teisel firmal oli samal real ainult 0-. Pärisin üle, et on nad ikka kindlad, et midagi ei lisandu. Vastati, et juhe ju juba olemas ja otste ühendamise eest lisa ei küsita.
(Võite ainult oletada, et mis terve küttesüsteem mulle maksma läks.)

Ping kirjutas: Tähendab, et sellega oled nõus, et auto (katel, pump, ahi, korsten, elektriradikas) tuleb ikkagi osta kui tahta pikas perspektiivis mingit seadet omada mis mingit etteantud funktsiooni peaks täitma. Antud juhul siis tuba soojendama.

Kui auto puhul võib tõesti ostuotsust suuresti mõjutada soov omada mingit konkreetset mudelit, "naabrist parem" võib ka mõjuvaks põhjuseks olla, siis kütteseadme puhul ma seda tõsiselt võtta väga ei oska.
Seal võiks ikka mõtlemise aluseks ja eesmärgiks olla sooja toa tagamine optimaalsete kuludega mitte mingi seadme omamine.
Vähemalt iseendale võiks selgeks teha erinevate lahenduste tegeliku kulukuse. Mis muidugi ei takista "õhk-päike-tuul-gaas-maakera tuuma soojus" üppersupper seadme ostmist kui soovi ja huvi on. Lihtsalt peale matemaatika tegemist ise vähemalt tead kui kallis rahaliselt see "huvi" on.

Isiklikult eelistan ka rõhku panna pigem passiivsele kokkuhoiule, läbimõeldud sõlmed ja paks soojustus, mitte niivõrd lootma tehnikale mis kulutatava energia odavamaks teeks.

rokikas kirjutas: Kui auto puhul võib tõesti ostuotsust suuresti mõjutada soov omada mingit konkreetset mudelit, "naabrist parem" võib ka mõjuvaks põhjuseks olla, siis kütteseadme puhul ma seda tõsiselt võtta väga ei oska.
Seal võiks ikka mõtlemise aluseks ja eesmärgiks olla sooja toa tagamine optimaalsete kuludega mitte mingi seadme omamine.
Vähemalt iseendale võiks selgeks teha erinevate lahenduste tegeliku kulukuse. Mis muidugi ei takista "õhk-päike-tuul-gaas-maakera tuuma soojus" üppersupper seadme ostmist kui soovi ja huvi on. Lihtsalt peale matemaatika tegemist ise vähemalt tead kui kallis rahaliselt see "huvi" on.

Isiklikult eelistan ka rõhku panna pigem passiivsele kokkuhoiule, läbimõeldud sõlmed ja paks soojustus, mitte niivõrd lootma tehnikale mis kulutatava energia odavamaks teeks.

te lähete teemeaalgataja küsimusest ikka väga kaugele. ainus soovitus mis siit teemalgatajael sobida võiks , et iga objekti kohta tuleks vastavalt porojektile (soojuskadusi , elanike harjumusi jne arvestades) teha eraldi kalkulatsioonid erinevate süsteemide lõikes ja selle järgi otsustada.

aga edasi: käite välja loodetava hinna mille raamesse pump võiks mahtuda andmata endale aru, et sellesse raami ei mahu ära ka vähegi ilusama disainiga elektriradiaatorid ja kinnisideena seade üksi peab ära tasuma n aasta jooksul andmata jällegi aru, et teie endi elu on (võibolla) pikem , kui see n aastat ja eeldatavalt ka hoone mida ehitate kestab mitmeid kordi kauem, kui see n aastat. Teie kalkulatsioonid oleksid reaalsemad, kui te võtaksite süsteemi osadeks ja teeksite tasuvuarvestuse selle ühe süsteemi osa juures arvestades seadme eluea kahe või kolmekordsena. Seda juba sellepärast, et see ruum on ilma selle (või mõne muu seadmeta) elamiskõlbmatu ja teisalt selle pärast, et süsteemi ühe osa vahetamine ei pruugi olla 10 aasta pärast sama kallis , vajalik või süsteem üldse samalaadse seadmega (kas odavama või kallima seadmega) käideldav. Sihilikult välistate teised lahendused pelgalt sellest, et mingi ajaühiku jooksul on kasutegur liiga väike

teemaalgataja saab teha endale pingerea: investeering soojustusse, investeering küttesüsteemi (põrandaküte, radiaatorid, elektrisüsteem), investeering kütteseadmesse. Kus otseelektriga kütteseadet nagu radiaator saab asendada ainult teise radiaatoriga vs keskküttesüsteemis võib kütteseadet asendada erinevate seadmetega ka otseelektriküttega.

ehitades uut ehitist tuleb lahendada niiehknaa kõik ehitise juurde kuuluv ja konstruktsioon on avatud mitmele lahendusele. Soovitaks paigaldada põrandakütte ja/või radiaatorkütte valmiduse kesküttesüsteemina ja elektrisüsteemis ka otseelektrikütte valmiduse. Valmiduse tekitameine teiste süsteemide jaoks, hiljem, kui hoone on juba valmis on ikka oluliselt kallim. Pealse seda võite tegeleda pelgalt kütteseadme (ühe süsteemi osa) tasuvusarvestusega ja arvestada ka asjaoluga, et kui midagi muud enam ei tööta võib töötada elektriradikatel.

Külaline kirjutas: te lähete teemeaalgataja küsimusest ikka väga kaugele. ainus soovitus mis siit teemalgatajael sobida võiks , et iga objekti kohta tuleks vastavalt porojektile (soojuskadusi , elanike harjumusi jne arvestades) teha eraldi kalkulatsioonid erinevate süsteemide lõikes ja selle järgi otsustada.

Soovitus oli tõesti, et kuna tegu on planeeritava majaga, siis enne ehitama ja küttesüsteemi valima asumist tasuks väga tõsiselt kaaluda kapitaalsele küttesüsteemile kuluva raha paigutamist soojapidavuse suurendamisse. Ehk vaadata maja tervikuna, mitte küttesüsteemi eraldi.
Siit tulev vahe kokkuhoius ja elukeskkonna kvaliteedis on suurusjärk suurem, kui erinevate küttesüsteemide vahe.
Kui maja juba valmis või konstruktsioonid kindlalt paigas, siis ei ole suurt midagi kalkuleerida enam. Erinevate küttesüsteemide kokkuhoiu vahe on suurusjärk väiksem, kui paremalt soojustuselt saadav. Lisaks on eri süsteemidel puht rahalisele vahele (mida on võimalik ja suht lihtne tegelikult) arvutada vahe ka mugavuses. Seda ei saa kalkulatsioonis kuidagi arvesse võtta. Tegu on puhtalt subjektiivse hinnanguga. Ja nagu ikka - mugavus maksab.

Külaline kirjutas: aga edasi: käite välja loodetava hinna mille raamesse pump võiks mahtuda andmata endale aru, et sellesse raami ei mahu ära ka vähegi ilusama disainiga elektriradiaatorid

1. Radiaatorid ei puutu ju üldse asjasse. Me rääkisime kütte ALLIKAST.
2. Kuidas soojus mööda maja laiali jagada ei olnud üldse teema. Aga maa ja vee pumbad üldiselt tahavad põrandakütet. Seega on ka nende puhul disaini seina riputamine puhas lisakulu.
3. Disain või kunst olgu maalide või radikate näol ei seostu kuidagi kütte allikaga.
[/quote]

Külaline kirjutas: ja kinnisideena seade üksi peab ära tasuma n aasta jooksul andmata jällegi aru, et teie endi elu on (võibolla) pikem , kui see n aastat ja eeldatavalt ka hoone mida ehitate kestab mitmeid kordi kauem, kui see n aastat. Teie kalkulatsioonid oleksid reaalsemad, kui te võtaksite süsteemi osadeks ja teeksite tasuvuarvestuse selle ühe süsteemi osa juures arvestades seadme eluea kahe või kolmekordsena. Seda juba sellepärast, et see ruum on ilma selle (või mõne muu seadmeta) elamiskõlbmatu ja teisalt selle pärast, et süsteemi ühe osa vahetamine ei pruugi olla 10 aasta pärast sama kallis , vajalik või süsteem üldse samalaadse seadmega (kas odavama või kallima seadmega) käideldav. Sihilikult välistate teised lahendused pelgalt sellest, et mingi ajaühiku jooksul on kasutegur liiga väike

Minu või sinu elu pikkus vist ei puutu asjasse?
Maja eluiga võiks tõesti arvestada 50 aastat vähemalt. Seega kapitaalsed asjad nagu soojustus on pika elueaga.
Külmkapp, soojuspump, minupärast auto on suurusjärk lühema elueaga. Ma väga ei üllatuks, kui odav külmkapp kuue aasta vanuselt otsad annaks.
Ma ei saa ometi ühe seadme eluiga kolmekordseks võtta kui ta nii kaua lihtviisil ei kesta. Või kui võtan kolmekordseks, siis pean arvestama, et ostan selle aja jooksul ka kolm seadet. Tasuvus ei muutu.

Külaline kirjutas: teemaalgataja saab teha endale pingerea: investeering soojustusse, investeering küttesüsteemi (põrandaküte, radiaatorid, elektrisüsteem), investeering kütteseadmesse. Kus otseelektriga kütteseadet nagu radiaator saab asendada ainult teise radiaatoriga vs keskküttesüsteemis võib kütteseadet asendada erinevate seadmetega ka otseelektriküttega.

Siin on kaks kapitaalset loogikaviga. Esiteks ei ole vaja / ei saa teha sellist pingerida, kuna asjad on suuresti üksteist välistavad. Või vähemalt mitte üks-ühele asendatavad. Teiseks võrdled sa jälle asju, mis ei puutu teemasse (radiaatorid vs keskküte). Jutt käis sooja tootmisest, mitte selle laiali jagamisest.

Külaline kirjutas: ehitades uut ehitist tuleb lahendada niiehknaa kõik ehitise juurde kuuluv ja konstruktsioon on avatud mitmele lahendusele. Soovitaks paigaldada põrandakütte ja/või radiaatorkütte valmiduse kesküttesüsteemina ja elektrisüsteemis ka otseelektrikütte valmiduse. Valmiduse tekitameine teiste süsteemide jaoks, hiljem, kui hoone on juba valmis on ikka oluliselt kallim. Pealse seda võite tegeleda pelgalt kütteseadme (ühe süsteemi osa) tasuvusarvestusega ja arvestada ka asjaoluga, et kui midagi muud enam ei tööta võib töötada elektriradikatel.

Jälle sa keerad kõik pea peale. Arvestusega peaks ikka enne paigaldamist tegelema.

Kuidagi ei saa lahti lasta dogmast, et hullult on vaja kütta!

Sada aastat tagasi oli norm, et vallasant või muidu mammi istus päev otsa pliidi ees ja loopis hagu tulle. Et öösel kasuka all magada saaks köeti õhtul ahi ka kuumaks.
Kui sa oleks siis läinud kellelegi rääkima, et maja saab teha natuke soojema ja ei olegi vaja 24/7 kütmisega tegeleda, oleks rääkijale väga pikkade varrukatega särk selga aetud.
Kui ma 20 aastat tagasi seinamaterjale tootvas ettevõttes töötasin ja inimestele rääkisin, et pange vähemalt 15 sentimeetrit soojustust seina, vaadati mind ka enamasti imelikult. Ma olen sellega harjunud.

Kui sa tahad teed teha, siis sa vist eriti ei mõtle, et kas teha tuli katlasse/pliidi alla või hakata soojust pumpama vaid vajutad elektrilise veekeetja tööle. Tüüpilise veekeetja võimsus jääb vist 2-3kW kanti. Minu maja elektrikatel on sama võimas.

päikest,

Külaline kirjutas:te lähete teemeaalgataja küsimusest ikka väga kaugele. ainus soovitus mis siit teemalgatajael sobida võiks , et iga objekti kohta tuleks vastavalt porojektile (soojuskadusi , elanike harjumusi jne arvestades) teha eraldi kalkulatsioonid erinevate süsteemide lõikes ja selle järgi otsustada.

Mitte "vastavalt projektile" ei tuleks küttesüsteemi valida vaid projekteerida tuleks muuhulgas ka tulevast küttesüsteemi kulukust läbi kaaludes!

Külaline kirjutas: aga edasi: käite välja loodetava hinna mille raamesse pump võiks mahtuda andmata endale aru, et sellesse raami ei mahu ära ka vähegi ilusama disainiga elektriradiaatorid

Kas see kui ma paigaldan majandusruumi briljantidega kaetud elektrikatla mis maksab rohkem kui 5 soojuspumpa näitab et elektrikütte paigaldus on väga kallis?
Miks on mõistlik, mitte kohustuslik, soojust jaotada vee abil saad lugeda eelmiselt leheküljelt.

Külaline kirjutas:Teie kalkulatsioonid oleksid reaalsemad, kui te võtaksite süsteemi osadeks ja teeksite tasuvuarvestuse selle ühe süsteemi osa juures arvestades seadme eluea kahe või kolmekordsena.

Jaluta panka ja küsi neilt ilma tagatiseta laenu 90 aastaks. See on küll tugevalt üle su tõenäolise eluea (tööeast rääkimata) aga äkki ikka annavad. Anna siis teada mida vastati.
Jutt ju käibki suurelt vaid ühest süsteemi osast st. kuidas küttevesi soojaks saada.

Tiba sarnased jutud nüüd said aga mis teha kui mõtted kattuvad.

valaskalakene kirjutas: Kui maja juba valmis või konstruktsioonid kindlalt paigas, siis ei ole suurt midagi kalkuleerida enam.

1. Radiaatorid ei puutu ju üldse asjasse. Me rääkisime kütte ALLIKAST.

Ma ei saa ometi ühe seadme eluiga kolmekordseks võtta kui ta nii kaua lihtviisil ei kesta. Või kui võtan kolmekordseks, siis pean arvestama, et ostan selle aja jooksul ka kolm seadet. Tasuvus ei muutu.

Siin on kaks kapitaalset loogikaviga.

Ei olegi mõtet kalkuleerida, kui plaanid septembriks kärvata , vajadus muutub , kui prognoosida enda elueaks või konkreetse objekti kasutuseaks 2, 5, 15, 50 aastat jne. Planeerija peab arvestamaga temale kättesaadava finantseerimismahuga mis ei ole kogu elua jooksul konstantne ja ei saa teha kõiki valikuid. See viib ka sind selle algsele tõele mille ilusasti välja kirjutasid alternatiivide arvutamise kohta. Majandusteooriat tõesti ei koti ei sinu, minu , planeerija vanus või tegevus/ese mida finantseerida on vaja.

kuidas need asjad üksteist välistavad kas ilma planeeritava soojustuseta jääb planeeritav kulu samaks või ei eksisteeri nende investeeringute vahel tasuvuspunkti mida sinu kalkulatsioon peakski selgitama? St , et on võimalik võtta mingi eesmärk energiakulu osas ja selle järgi valida investeeringusse mahtuv hulk soojustust, jaotussüsteem ja kütteallikas, kas mahub või ei mahu. Kui mõttekas, kui mugav , ok jätame selle võrrandist välja.

Ma ei väida , et otseelektriga kütta vale oleks, lihtsalt üritan viidata, et maja elueaks planeerite 50 aastat, kui räägite ka laenuga finantseerimisest, siis keskmine finantserimisperiood 25 - 30 aastat, aga tasuvusarvestusi teete 5 aasta peale , loogikaviga mis muud

rokikas kirjutas: Mitte "vastavalt projektile" ei tuleks küttesüsteemi valida vaid projekteerida tuleks muuhulgas ka tulevast küttesüsteemi kulukust läbi kaaludes!

Sul on kindlasti õigus ja siin on lihtsalt erinev arusaam ja abstraktsioonivõime , point jääb samaks pole vahet kuidas sa sõnu otsustad väänata.

rokikas kirjutas: Kas see kui ma paigaldan majandusruumi briljantidega kaetud elektrikatla mis maksab rohkem kui 5 soojuspumpa näitab et elektrikütte paigaldus on väga kallis?

Ei, näitab seda, et konkreetseid valikuid tehes ei pruugi see tasuvusaeg olla 10, 5, 2 aastat või alati teise valiku kahjuks.

rokikas kirjutas: Jutt ju käibki suurelt vaid ühest süsteemi osast st. kuidas küttevesi soojaks saada.

jutt käib sellest milline küttesüsteem teha uuele majale Nõmmel (200m2) ja süsteemi all ei mõelda pelgalt ühte süsteemi osa. Maja planeeritav eluiga n: 50 aastat , keskmine finantseerimisperiood on meil 25 -30 aastat. Pangast saadud vastuse alusel või enda sissetulekuid teades saab vailedamatult arvutada milline hulk soojustust, milline kütteseade , küttesüsteem sinna mahub.

tõde on teil juba välja öeldud , ülejäänud lihtsalt jahumine kuidas näilike endmete pealt mingi süsteemi osa võiks mingil ajahetkel tasuvaks osutuda või mitte. Õigete algandmeteni jõudmine on natuke vaevarikkam protsess ja seal peate paratamatult arvestama ka tervet süsteemi ja objekti kuhu se süsteem läheb ning ka seda millised vahendid on teil kasutada.

Tere.Teemaalgatajale valiku tegemiseks on põhimõtteliselt kaks varjanti valiku tegemiseks.Esimene..otseelekter-radikad/põrandakütte kaabel-kõige odavam ehitusmaksumus.Võib tõesti kaaluda,kui hoone soojatarbimine on väike.Teine-vesikandjal keskküte.Soojatootjaks erinevaid võimalusi.Otseelektriga katla paigaldus kõige soodsam-loe eelnevalt kirjutatut.Kallimad lahendused-erinevaid kütuseid põletavad katlad versus soojuspumbad.Mugavust pakkuvate/kuid mitte täielikult/ küttekatlate hind koos juurde kuuluva korstnaga ulatub peaaegu samasse hinnaklassi kui soojuspumbad.
Ahjuküte 200m2 maja puhul on täiesti välistatud-nende maksumus läheb oluliselt kallimaks ka kõige kallimast maasoojus pumbast.

valaskalakene kirjutas:veekeetja võimsus jääb vist 2-3kW kanti. Minu maja elektrikatel on sama võimas

Kui suur, st. väike see maja siis on ja kui paks on soojustus? Teatavasti küttevõimsus peab kompenseerima välispiirete soojuskaod.

Külaline kirjutas:Ma ei väida , et otseelektriga kütta vale oleks, lihtsalt üritan viidata, et maja elueaks planeerite 50 aastat, kui räägite ka laenuga finantseerimisest, siis keskmine finantserimisperiood 25 - 30 aastat, aga tasuvusarvestusi teete 5 aasta peale , loogikaviga mis muud

Meil on siis tõesti miskitmoodi väga erinevad loogikad. Pump ei küsi, et laen on 30 aasta peale, tema kooleb ikka ära, kui jaks otsa saab.
Vaata kodus ringi - kui vanad on sul kodumasinad keskmiselt? Kui vana on auto? Mina pumbale küll pikemat iga ei julge prognoosida. Ehk siis 10 aastat maksimum. Kui kestab üle selle, on tegu pigem erandi kui reegliga. Ja selle 10 aasta jooksul tahab ta kindlasti kõpitsemist.

Siin eelnevalt sai suhteliselt realistlike, soojapidavuse kohalt isegi kehvade numbritega laenuga ostetud pumba nulli jõudmise ajaks 16-18 aastat. No ei kesta see pump nii kaua.

Mingi seadme tasuvusaja pikemaks arvestamine, kui tema eluiga on minu raamatutes selgelt ebaloogiline. Võiks öelda, et lausa rumal.

päikest,

Külaline kirjutas: kuidas need asjad üksteist välistavad kas ilma planeeritava soojustuseta jääb planeeritav kulu samaks või ei eksisteeri nende investeeringute vahel tasuvuspunkti mida sinu kalkulatsioon peakski selgitama? St , et on võimalik võtta mingi eesmärk energiakulu osas ja selle järgi valida investeeringusse mahtuv hulk soojustust, jaotussüsteem ja kütteallikas, kas mahub või ei mahu. Kui mõttekas, kui mugav , ok jätame selle võrrandist välja.

Ma ei tea, mida sa tasuvuspunkti all mõtled. Aga välistavad selles mõttes, et paigutades küttesüsteemi maksumusest väiksema summa soojustusse, kaob vajadus sellesama kapitaalse küttesüsteemi järele. Seda peaks minu kalkulatsioon selgitama.

Naljakad eesmärgid sul (energiakulu). Minul ei ole eesmärki mingi kogus energiat ära kulutada. Ma väga vabandan.

Mul sai sügisel siug maasse visatud. Jätangi selle nüüd sinna ja panen majja elektrikaabli vist.

valaskalakene kirjutas:[
Meil on siis tõesti miskitmoodi väga erinevad loogikad. Pump ei küsi, et laen on 30 aasta peale, tema kooleb ikka ära, kui jaks otsa saab.

Ei ole se loogika väga erinev, sa lihtsalt vaatled mingit detaili, kuigi küsija eeldaks terviku vaatlemist. Ükskõik kui tagasihoidlikud on need algandmed nad on ikkagi valed ja ei kajasta nende objekti selliselt , et mingeid otsuseid teha. Vaidluseks sobib muidugi, põhimõtted on ju õiged.

valaskalakene kirjutas: Ma ei tea, mida sa tasuvuspunkti all mõtled. Aga välistavad selles mõttes, et paigutades küttesüsteemi maksumusest väiksema summa soojustusse, kaob vajadus sellesama kapitaalse küttesüsteemi järele. Seda peaks minu kalkulatsioon selgitama.

tasuvuspunkt ongi vast see koht kus selgub see tõde millal kaob üht või teist valikut tehes vajadus kapitaalsema süsteemi järele. Ja prioriteedid õiges järjekorras soojustus (mida parem, seda vähem energiakadu), süsteem (mida paindlikum seda parem), seade/allikas (mis kunagi ära ei tasu). Ei välista midagi ja ongi konkreetses sõltuvuses vähendades üht pead suurendama teist jne. Iseasi kas see tasuvuspunkt on mingi eelarve juures saavutatav. uusehitise juures kergemini saavutatav ja siin on teemaalgatajal ju konkreetne eelis. näitliku arvutuse juures on muidugi kõik võimalik.

valaskalakene kirjutas: Naljakad eesmärgid sul (energiakulu). Minul ei ole eesmärki mingi kogus energiat ära kulutada. Ma väga vabandan.

Paratamatul sa pead ka sina energiat kulutama olenemata eesmärgist, sa ei pea vabandama.

...kui ikka põrandasse on vesiküttetoru paigaldatud, siis on selle toru soojaksajamiseks palju võimalusi igale maitsele (ka neile, kelle lapsepõlv on möödunud ilma vitamiinideta!).

Külaline kirjutas:

rokikas kirjutas: Mitte "vastavalt projektile" ei tuleks küttesüsteemi valida vaid projekteerida tuleks muuhulgas ka tulevast küttesüsteemi kulukust läbi kaaludes!

Sul on kindlasti õigus ja siin on lihtsalt erinev arusaam ja abstraktsioonivõime , point jääb samaks pole vahet kuidas sa sõnu otsustad väänata.

Ma ei üritanud midagi väänata. Lihtsalt meil on ju täitsa tavapärane et kõigepealt ehitatakse maja ja alles väga viimases etapis hakatakse mõtlema millega ja kuidas seda kütta. Aga võiks ju siis selle mõtlemise ära teha kui maja alles paberil (nagu teemaalgataja).

Külaline kirjutas:jutt käib sellest milline küttesüsteem teha uuele majale Nõmmel (200m2)

Jah aga kas sa tõesti arvad et keegi oskab sellele konkreetsele majale foorumi kaudu parimat lahendust pakkuda? Parim mida siin pakkuda saab ongi arutelu mida üldjuhul vaadata ja arvestada maja ning küttesüsteemi selles planeerides.

Külaline kirjutas: seade/allikas (mis kunagi ära ei tasu).

Ka seadmete puhul on ju tasuvus/tasuvusaeg täitsa leitav suurus. Loomulikult mitte tühjalt kohalt vaid võrreldes alternatiividega.
Näiteks võid ju aluseks võtta et üks väiksemat alginvesteeringut nõudev küttesüsteem on sinu majale 5 soojapuhurit https://www.k-rauta.ee/ehituspood/sooja ... line-1500w
Kõik kallimad valikud tuleks teha mingil konkreetsel põhjusel. Olgu selleks siis mugavus, õliradiaatorid on kallimad soetada aga hääletud, või selleks et saavutada küttesüsteemi paindlikust tulevikus, vesipõrandaküte ja elektrikatel, või loodetav rahaline võit pikemas perspektiivis, eks mingist energiatarbest alates muutub ka maaküte rahaliselt mõistlikuks.
Toa suudavad ju need kõik lahendused soojana hoida aga kui mingil põhjusel miinimumist rohkem investeerida siis selle "mingi põhjuse" saavutamine ongi tasuvuspunkt.

Hiid kirjutas:Mul sai sügisel siug maasse visatud. Jätangi selle nüüd sinna ja panen majja elektrikaabli vist.

Ma ei tea kui tõsiselt sa seda nüüd mõtlesid aga enne suure summa kulutamist (maasoojuspump) võiks ka alternatiivid läbi arvutada tõesti.

Hiid kirjutas:Mul sai sügisel siug maasse visatud. Jätangi selle nüüd sinna ja panen majja elektrikaabli vist.

Elektriküttekaablit mõtled?

Vaata siis igaks juhuks enne küttekaabli ja -toru hindu. Ja mõtle paindlikuse peale tulevikus.