2. leht 2-st

Postitatud: 02 Mär 2007, 15:24
Postitas Külaline kosmosest
..ja kõige sellepärast just ei taha ma osta valmis maja. Kes see krt teab, mida sinna maa sisse on pandud/panemata jäetud.

Postitatud: 02 Mär 2007, 15:41
Postitas renno999
seda DINi otsides leidsin kohe sellise asja, kas see ongi see mummukile mis ei ole hüdroisolatsioon?
http://www.ehitusteave.ee/02070570.pdf

superflex 10 mögla vastab ka din-ile....
http://www.mtgrupp.ee/download.php?id=51200,181,1

veel miskid asjad...
.
http://www.mtgrupp.ee/download.php?id=51200,180,1

http://www.mtgrupp.ee/download.php?id=48346,281,1

http://www.langeproon.ee/doc/epasit/epasit%20bdk_2k.pdf

seda viimast langeprooni ehituse pilti vaadates on tegu vana lahtikaevatud vundamendiga, välja on tehtud uus bituumenkate hüdroisolatsiooniks. ok, väljast asi sobib ja seest äkki nad oma keldri teevad ka millegagi üle. nüüd aga kui ei ole taldmiku (kui sellist üldse seal muidugi on) ja vundamendi enda vahel hõdrot, siis teoreetiliselt selle pildijärgi on seal tehtud täiesti mõtetu töö?

Postitatud: 13 Mär 2007, 08:46
Postitas renno999
no nii, asi on vaikseks siin jäänud...
käisin külas sõbral, kellel 3 aastat tagasi maja ehitatud. lintvundament, fibost üles laotud 7 rida, üle löödud 75cm penoga ja krohvitud ning nn ujuv põrand. ainuke hüdroisolatsioon on tõrvapapp vundamendi ja puitkonstruktsiooni vahel. ei mingit kilet, mögla vms. vundament on u 30 cm maast kõrgemal. sai siis mõnest kohast tõrvapapi alla vundamenti piilutud... kuiv mis kuiv. praegust lume ja maa sula ja niiskust arvestades, peaks ju vundament ilma hüdrota läbimärg olema?
ma arvan ikkagi, et korralikku hüdrot on vaja keldri puhul. kui fibo ka niiskeks läheb, siis tähtis on hüdro vundamendi ja seinakonstruktsioonide vahel. tähtis on ka vundamendi soojustus, et kaitsta seda külmumise eest...

Postitatud: 13 Mär 2007, 11:00
Postitas Külaline
Tere. Kui 3 aastat ei peseks hambaid, siis võib päris kindel olla, et hambad on endiselt suus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Postitatud: 13 Mär 2007, 15:19
Postitas renno999
sinu kui ehitusspetsialisti suust on see pehmeltöelda loll võrdlus.

Postitatud: 14 Mär 2007, 17:26
Postitas Koristaja
planeeritava maja määratud asukoht lohus, paepinnas, suuremate vihmadega, lumesulamistega vesi peal, pinnas neelab aeglaselt seda, ärajuhtida eriti kuhugi pole (tõenäoliselt hirmkallis) ...

milline vundamendilahendus?
kõikvõimaliku kilematerjali võimalik hankida tooraine kilohinnaga, kasutaks seda võimalust:
treeniva killukihi peale ehitaks kilest vanni ja selle sisse vundament tagasitäitega?
mis oleks selle puudused?
arvestamata võiks jätta kile vastupidavuse-vananemise.

Postitatud: 27 Mär 2007, 00:28
Postitas Ints
Kui sa kilest (või mingist muust niiskust mitte läbi laskvast materjalist) vanni sisse vundamendi ehitad,siis minu arust sellise asja kõige suuremaks puuduseks saab olema see asjaolu,et kui mingil põhjusel sul sinna "vanni" vesi satub,siis ei lähe see vesi enam kuskile.Loksub sul rahulikult maja all,koos kõigi muude sellest tulenevate hädadega.
NB!Kui vesi sul mingil põhjusel kuskile konstruktsiooni peaks sattuma,siis peab ta sealt ka välja saama.Muidu on asi jama.Mina sinu asmel vundamenti "vanni" sisse küll ei ehitaks.

Postitatud: 27 Mär 2007, 07:38
Postitas Külaline
Tere. Väga lohutav on eestimaalastel lugeda, et ehituspraak on juba iseenesestmõistetav. Mujal Euroopas tehakse maja alla vanne küll ja keegi ei mõtle selle peale, et kui Sass või Pets on ehitamise ajal juua täis ning unustavad augud täis lappida. Selle jaoks on olemas vanni ehitamise tehnoloogia, vanni ehitamise projekt ja vanni ehitamise järelvalve. Toimib. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Postitatud: 27 Mär 2007, 08:19
Postitas Ints
Selle jaoks on olemas vanni ehitamise tehnoloogia, vanni ehitamise projekt ja vanni ehitamise järelvalve. Toimib.
Kui selle vanni teema autoril käib üle jõu (liiga kallis)juba pinnasevee ära juhtimine,siis miks sa arvad,et ta on nõus finantseerima õige tehnoloogia ja ehitusjärelvalvega teostatud vanni ehituse?

Postitatud: 27 Mär 2007, 09:46
Postitas restauraator
Kui keegi kahtleb, et vanni sisse vundamente ei ehitata, siis võiks üles otsida 35-40 aasta vanuseid tõsisemaid ehitusalaseid raamatuid, muide ka eestikeelseid. Seal kõik ilusasti kirjas koos detailsete joonistega kuidas erinevatel pinnasvee kõrgustel peaks seda nn vanni ehitama. Midagi uut pole ju päikese all! ...ja loomulikult ei tehta seda kilest ja veel killustiku peale.

Postitatud: 25 Apr 2007, 19:22
Postitas Külaline
Aru mai saa mis siin segast on...joonistel ju täpselt kirjas et vundament katta hüdroisolatsiooniga (kas siis plötserda vedelat või kuumuta rullmaterjali), siis mummukile dreen (mummud) vundamendi poole ja siis routa peno. Ise olen nii ehitanud põdras koguaeg ja suht täpsete jooniste järgi.
Muidugi nende soojustusnõuded on ikka päris kreisid. Nt 3 meetrit ja 150 mm paksuselt horisontaalis ümber kogu fundamendi tagasitäite peale ja veel 10 kraadise kalde all majast eemale. Väidetavalt kaljuse pinnase pärast.
Aga jah kui ise ei oska küsi spetsialistidelt nõu.
PS pakun välja, et see foorum pole küll koht, mille nõuannete järgi maja ehitada. Siit võib saada kontakte ja pisikesi nippe.
Marko

Postitatud: 27 Apr 2007, 12:36
Postitas Külaline
Kui kogu maja vundament on vanni sees, on asi selge, aga kui Fibost vundament möglatakse ainult väljastpoolt (või ka seest) hirmkalli hüdroga üle, siis mis sellest kasu on? Vesi tõuseb ju igalt poolt ühtlaselt ülespoole, ka taldmiku alt.

Postitatud: 28 Apr 2007, 13:12
Postitas Haamer
Sa võid seda vundamenti sita tati ja ja muu pasaga määrida nii seest kui väljast niipalju kui jaksad.samal ajal jookseb vihmavesi otse vundamendi alla ega maja mingi laev ole Korralik sade-ja põhjavee drenaaz..ja siis ülejäänud. :D

Postitatud: 02 Mai 2007, 11:13
Postitas draggo
Mida arvavad spetsialistid maakivi vundamentidest?
Idee kohaselt peaks asi välja nägema selline, et betooni sisse pannakse maakivid.
Kas üldse betoon seob piisavalt ennast maakivi külge?

Postitatud: 02 Mai 2007, 21:44
Postitas mel777
draggo kirjutas:Mida arvavad spetsialistid maakivi vundamentidest?
Idee kohaselt peaks asi välja nägema selline, et betooni sisse pannakse maakivid.
Kas üldse betoon seob piisavalt ennast maakivi külge?
betoon seob ennast iga kivi külge, kivi ise peab olema puhas, ühes tükis ehk siis mitte murenema.

Postitatud: 27 Juun 2007, 23:03
Postitas Külaline
ristu kirjutas:Imre soovitus oli õige.
Ja põranda alla ikka kõigepealt tihendatud liivalus, siis tihendatud killustikalus ja siis peno, muidu kaob ju killustiku panemise mõte üldse ära.

Kas killustiku aselel võib kasutada ka kruusa?

Postitatud: 03 Juul 2007, 08:55
Postitas Kalvis
Seni ise kõik lintvundamendid tehtudki maakividega. Mingit jama pole nendega täheldanud. Sai korjatud maakive teeäärest, kus nad olid juba aastakümneid vihma ja päikse käes puhtamaks pestnud endid. Muidu vundament nagu tavaliselt ikka - paar sentimeetrit betooni siis viskasin maakivid sisse siis valasin peale uuesti paar sentimeetrit betooni ja tampisin tavalise nuiaga kivid ja betooni üle. Vältisin igal juhul kivide otsest kokkupuudet.

Postitatud: 28 Aug 2007, 11:47
Postitas nisuunn2
Endal tulekul vundamendi soojustamine,mida soovitate,vundament siis betoonplokkidest .Ise mõtlesin,et paneks sisse-välja 50mm peno+välja mumm kile,mis te soovitate?

Postitatud: 28 Aug 2007, 12:06
Postitas Ints
Sissepoole ei ole vist mõtet peno panna.Mina paneksin väljapoole 50+50mm penot ja hüdroisolatsiooni.

Postitatud: 31 Aug 2007, 22:31
Postitas restauraator
nisuunn2 kirjutas:Endal tulekul vundamendi soojustamine,mida soovitate,vundament siis betoonplokkidest .Ise mõtlesin,et paneks sisse-välja 50mm peno+välja mumm kile,mis te soovitate?
Ära nüüd hakka sinna sisse seda soojustust panema. Samuti ära tee välja 5+5penosoojustust ja sinna peale hüdroisolatsiooni. Räägi parem, miks üldse tahad seda vundamenti soojustada? Kui arvad, et põrand jääb külmaks, siis soojusta parem põrand ära. Selle vundamendiga ei juhtu midagi.............kui liiga madal vundamendi rajamissügavus, siis vaja hoopis maapind ära soojustada. Enamasti seegi tühi vaev, kui külm saab läbi soojustamata sokli ja läbi betoonplokkide ikka talla alla....Hea oleks ikka enne ehitamist kõik need etapid korralikult läbi mõelda.

Re:

Postitatud: 11 Mai 2008, 16:13
Postitas eml
renno999 kirjutas:1. ujuva põranda termin räägib seda, et alus tuleb korralik teha, siis ei uju ta ka kuskile. ka ujuva põranda alla annab postid teha vundamendi kõrvale, et plaadi vajumist takistada + veel igasugu variante, a see pole see teema.
2. maja ehitades loodan ka et eestisse tornaadot ei tule, võin samamoodi pettuda. ole rahulik, vundamendist eraldatud küttega põrandaplaat ei lähe kuskilt niiskeks
3. huvitav kuidas see võõp niipalju maksab? teisest poolest ma ei saa aru, kuidas raha maa sisse matmine odavam lahend on?
4. huvitav misajast on kahjulik mitte lasta vundamendil külmuda? ja kahju ta mulle nüüd ka kindlasti ei tee...
tundub et sinuga on mõtetu äri ajada, võid ju teadja olla aga paras targutaja oled ka. kui sa asjast ei viits rääkida, siis las jääda...
Selline küsimus, et kui valada põrandaplaadi alla postid, siis kas nende kõrgus peaks olema plaadini või eps soojustuseni?

Re:

Postitatud: 01 Okt 2008, 13:28
Postitas Koristaja
Koristaja kirjutas:planeeritava maja määratud asukoht lohus, paepinnas, suuremate vihmadega, lumesulamistega vesi peal, pinnas neelab aeglaselt seda, ärajuhtida eriti kuhugi pole ...
et milline vundamendilahendus? seda lohku, majaümbrust tuleb hiljem täita, kõvast paekihist 1. põrandani vähemalt 1,2m
- täisvundament tihendatud (tagasi)täitega (40x60 vund plokid taldmikuks + fibo)

Milline hüdroisolatsioon? vann, survehüdroisolatsioon? mis kõrgusele?

Kuidas vältida/vähendada tagasitäidet? plasttaburetid vms?

Vund. väliskülg arvestatud trenaaziga ja soojustusega (vert+hor). Trenaazi kõrgus?