Põrand vannituppa+IR küte

[Küülaline]

Kas me nüüd põhineme ikkagi faktidel, või enda arvamusel, et kile pole säästlikum kui kaabel?

Pigem võiks põhineda energia jäävuse seadusel. Too siis mõni fakt, et põrandaküttekile on säästlikum, kui põrandaküttekaabel või isegi elektriradiaator?

[SirRichard]

Minu ainukesed faktid on need mis on tootjate-edasimüüjate-paigaldajate kodulehtedel. Pole ise eriline teadlane, et fakti välja käia .

Et siis ühesõnaga siin foorumis öeldakse, et kiletootjad valetavad ja pole mingit alust, et küttekile säästlikum oleks.

[Külaline]

No loe siis siit peale edasimüüja ka teiste arvamusi viewtopic.php?f=30&t=28036
Kusagil oli veel teiste arvamusi, aga ei viitsi otsida.

[Külaline]

Minu ainukesed faktid on need mis on tootjate-edasimüüjate-paigaldajate kodulehtedel. Pole ise eriline teadlane, et fakti välja käia .

Et siis ühesõnaga siin foorumis öeldakse, et kiletootjad valetavad ja pole mingit alust, et küttekile säästlikum oleks.

foorumis ei ütelda, energia jäävuse seadus ütleb ja seda õpetatakse põhikoolis ka inimestele kellest teadlasi ei saa. Kilemüüja oma lehel kasutab ära inimeste lollust ja kirjutab midaiganes kokku , et oma p*tsi kiita ja jätab energia jäävuse seaduse mainimata.

Kütteallikas , selleks, et ruumi soojana hoida peab oma võimsusega kompenseerima ruumi soojakao (energia mis läheb ruumist läbi piirete välja). Kui ruum sooja kinni ei hoia või hoiab , siis otseelektriküttega küttesüsteemis kulub ruumi soojas hoidmiseks sama hulk energiat. Seda olulise erinevuseta milline see küttesüsteem on (prožektor, radiaator, põrandaküttekaabel , põrandakütte kile jne).

[SirRichard]

Thanks.
Ruum on saanud korraliku soojustuse.

Minu arvamus on niipalju muutunud, et peaks ikka lakke paigaldama vist

[SirRichard]

Väga ootaks teoreetikute asemel ühte tõsist posti, kus keegi väidaks, et temal on KOGEMUS mõlema küttega ja et kaabel (või siis IR) on tsipa säästlikum teisest. Või et siis täpselt 100% sama palju kulub elektrile raha mõlema puhul (toasuurused ja soojakaod samad).

[Külaline]

Väga ootaks teoreetikute asemel ühte tõsist posti...

Kas kunagisele füüsikaõpetajale ei taha külla minna? Tal oleks kindlasti hea meel näha oma endisi õpilasi, räägite esialgu niisama tühja-tähja viisakat juttu ja siis nagu muuseas räägid enda kahtlustest.

Urmas

[Ping]

Väga ootaks teoreetikute asemel ühte tõsist posti, kus keegi väidaks, et temal on KOGEMUS mõlema küttega ja et kaabel (või siis IR) on tsipa säästlikum teisest. Või et siis täpselt 100% sama palju kulub elektrile raha mõlema puhul (toasuurused ja soojakaod samad).

Kes Sul endal keelab katset teha?
Mina tegin. Ostsin 2m küttekilet ja riputasin voodi kohale lakke (1,5m kõrgemale). Alandasin toa temp 17 kraadile ja ootasin selle all magades paar päeva, et kui soe tunne on.
Võrdluseks proovisin nii 150W hõõgpirni all kui ka (nõukaaegse) takistustraadist infrapuna kiirguriga (mille võimsust autotafoga vähendasin).
Põrandakütte proovimiseks tegin katselapi küttekile ja korkparketiga.
Kuigi kasutasin ka IR termomeetrit on saadud tulemused subjektiivsed siis neid pole mul mõtet avaldada enne kui keegi veel on sama suguseid katseid korranud. Tõsisel huvilisel pole see keeruline.
Mu uuringu mõte oli, et endale selgeks teha, IR kiirguse roll elamismugavuse tõstmisel. (Radiaaror on mul juba aastaid tagasi mustaks värvitud, ka küttega betoonpõrand on mustaks värvitud).

[Külaline]

Või et siis täpselt 100% sama palju kulub elektrile raha mõlema puhul (toasuurused ja soojakaod samad).

Saad ise aru milles kahtled? Kui toasuurused ja soojakaod on samad ja sul on vaja tuppa saada mingi hulk soojusenergiat, samaliigiliste kütteallikate puhul pole vahet millega sa seda kogust energiat sinna tuppa tood . Katse teeb raskeks see, et sul on väga raske mõõta kui palju energiat, millise aja jooksul sinna ruumi liigub. Valupõranda puhul tuleb lisategurina mängu inertsus , st soe ei jõua nii kiiresti tuppa vaid ennem tuleb soojaks kütta ka valumass sama aja jooksul toimub ruumist ka soojuskadu ja jääb mulje, et tuba ei lähe soojaks. Sellest olenemata tuues sinna massi samapalju soojusenergiat , kui kilega otse tuppa on ruumi soojendamiseks kulunud sama palju energiat ja see energia on ühe ja sama hinnaga. Kile on nagu radiaator ta annab selle sooja kiiremini tuppa , energiat selle pärast vähem ei kulu, inertsus on lihtsalt väiksem.

Seda katset ei saagi keegi sinu eest teha, sest kellelgi ei ole samasugust ja samasuguste soojakadudega ruumi, et seda katset teha peaksid sa tegema seda ise omas ruumis ja soovitatavalt lõpmatu arv kordi , kui teed vähem, siis peaksid tegelema ka veaarvutustega. Kuna sa ei ole "teadlane" , siis veaarvutus või selline katse käib sulle ilmselgelt üle jõu. Seega see "tõsine post" mida sa ootad on natuke ebareaalne, sest ükski kütte paigaldaja ei tee ruumides teste , kui palju energiat ruumist lahkub jne, see ei ole paigaldaja bisness ja nad ei oska seda teha. Selle arvutab sulle välja insener kes teeb kütteprojekti ja vannitoa puhul maksaks see teadmine inseneribüroost ostetuna vast 30 -50 eurot ja on kindlasti odavam, kui neid katseid oma vannitoas läbi teha.

Ruum on saanud korraliku soojustuse.

100mm peno põrandas on tänapäevaste normide järgi ju vähe, aga kindlasti parem, kui mittemidagi

[sashaobrok]

Viskan veel ühe poindi õhku: kui ruum on suur, siis seal on sama õhutemperatuuri korral külmem tunne kui pisikeses uberikus.

Ja koduseks ülesandeks: Miks?

[SirRichard]

Minu kodune ülesanne on olnud leida küttekile eeliseid kaabelkütte ees ja olen järeldusele jõudnud, et kõige suurem miinus kaabliga põrandaküttel on pikk soojenemisaeg (betooni kütmine).

Küttekile on mõistlik reguleerida nii, et kodust ära olles (tööl) ja ka näiteks öösel terve maja v.a magamistoad, on küte minimaalse reziimi peal, pool tundi enne koju jõudmist/ärkamist normaalsesse reziimi tagasi. Sealt see elektrisääst tulebki.

Pole vaja kütta betooni mis kütaks parketti mis kütaks õhku mis kütaks esemeid ja meid ennast.
Säästlikum on kütta otse parketti, esemeid ja ennast.

[Külaline]

Minu kodune ülesanne on olnud leida küttekile eeliseid kaabelkütte ees ja olen järeldusele jõudnud, et kõige suurem miinus kaabliga põrandaküttel on pikk soojenemisaeg (betooni kütmine).

sääst tuleb sul ju ikkagi väiksema energiahulga kasutamisest mitte kile eelistest. betooniga saad sama efekti teha, lihtsalt algne soojenemine võtab nõks kauem aega, edasi käib kõik samamoodi ja arvestades, et see küte on sul seal sees aasta ringi ei olegi seal mingit vahet

[aero]

Minu kodune ülesanne on olnud leida küttekile eeliseid kaabelkütte ees ja olen järeldusele jõudnud, et kõige suurem miinus kaabliga põrandaküttel on pikk soojenemisaeg (betooni kütmine).

Küttekile on mõistlik reguleerida nii, et kodust ära olles (tööl) ja ka näiteks öösel terve maja v.a magamistoad, on küte minimaalse reziimi peal, pool tundi enne koju jõudmist/ärkamist normaalsesse reziimi tagasi. Sealt see elektrisääst tulebki.

Põhimõtteliselt küll aga reaalses elus ... täitsa huvitav - kui mitu päeva sa pead järjest tööl olema ja kui kaua magama, et seda säästu rahakotis tunda oleks. Ebareaalses elus võiks muidugi maja koos sisustusega penost vm väikese soojusmahtuvusega materjalist olla, siis ehk tõesti jõuab see kõik poole tunniga piisavalt maha jahtuda ja pärast jälle üles soojeneda.

Osta soe suletekk ja pole vaja magamistubadele ööseks kütteerandit tehagi .

[SirRichard]

Õhk jahtubki maha. Õhk võibki jahedam olla. Pool tundi peale kütte "aktiivreziimi" panekut on endal ju soe, diivan millele istun on ju soe ning põrand millel käin, on ka soe.

Arvestades seda et tegu on mul maamajaga kus saab käidud talvel nädalavahetuseti (mitte kõik) ja suveperioodil, siis koguaeg täisvõimsusel olev el kaabliga põrandaküte ei tundu parim valik. Eriti mõnus oleks Tallinnast liikuma hakates mobiilse äpiga majal küte täisreziimile lükata

Eks juhatajateks saadakse ka igasuguseid teid pidi kuid seekord usaldan alljärgnevaid sõnu:

Peeter Kuusk, AS ELECTRUM juhataja:

"Kui elektriline põrandaküte on küllaltki laialt levinud, siis laeküte tekitab ikka veel mõningast umbusku. Ruumide kütmine saavutatakse laekatte materjali taha paigaldatud küttekile abil. Laeküte põhineb teadmisel, et inimene tunneb end kõige mugavamalt just siis, kui teda ümbritsevad esemed on talle sobiva temperatuuriga. Soojus kandub laest toa seintele, põrandale ja mööblile, need omakorda soojendavad õhku. Kui väikesepinnaline kõrge pinnatemperatuuriga küttekeha asub suures külmade põrandate, seinte ja mööbliga toas on meil ikkagi jahe, sest meid ümbritsevad esemed on madalama temperatuuriga. Kuna akna alla paigaldatud radiaator eraldab soojust põhiliselt konvektsiooni teel, võtab ruumiõhu ja esemete soojendamine tunduvalt rohkem aega kui laekütte puhul.

Kuna küttekile kaetakse lae viimistlusmaterjaliga ei jää see nähtavale. Küttekile madala temperatuuri tõttu ( kuni 35 *C) jaotub soojus ühtlaselt ega tekita õhu liikumist. Ka ei muuda see köetavat ruumi kuivaks ega umbseks. Ruumis saab ära kasutada kogu pinna, sest pole tülikaid, tolmu koguvaid radiaatoreid.

Kuna elektriküte on kergesti juhitav, siis elektritarbimise sääst saavutatakse temperatuuri reguleerimise teel. Kui hommikul minnakse tööle ja kooli ei pea enam majas olema temperatuur nii kõrge. Pool tundi enne tavapärast koju saabumist on võimalik temperatuuri uuesti tõsta soovitud tasemele. Temperatuuri muutusi saab teostada programmkellaga juhitava termostaadi abil."

[Külaline]

Arvestades seda et tegu on mul maamajaga kus saab käidud talvel nädalavahetuseti (mitte kõik) ja suveperioodil, siis koguaeg täisvõimsusel olev el kaabliga põrandaküte ei tundu parim valik. Eriti mõnus oleks Tallinnast liikuma hakates mobiilse äpiga majal küte täisreziimile lükata

Eks juhatajateks saadakse ka igasuguseid teid pidi kuid seekord usaldan alljärgnevaid sõnu

jätsid selle targu mainimata, et maamaja ja inertsus seetõttu oluline faktor , siis ma parketti ei paigaldaks, kui ruumi pidevalt ei köeta ja suured temperatuuri kõikumised, laminaat sobib sinna paremini, nii, et kappa poodi võta niiskuskindel laminaat ja paigalda kile maha. Ega selles kiles midagi halba ju ei ole, lihtsalt kummaline arusaam , et sellest tekib mingi sääst tundus kohmakas.

Aga lihtsalt teemast välja selle uskumatuse ja uskumise teema mis jätab lihtsalt sellise blabla mulje, et sa üldse ei mõtle selle üle mis sulle vastusteks kirjutatakse. Juhataja jutt on ilus , aga poolkõva ja kui inimene kes seda loeb ja midagi aru ei saa , siis ilmselt tõene?

* millisel teel eraldab küttkile soojust ja millisel teel esemed mille taga küttekile on? Kui kile kiirgab , siis paraku levitavad soojuskile katvad materjalid (Metallides ja kivimites levib soojus ainult soojajuhtivuse teel) soojuse edasi soojusjuhtivuse teel ja sealt omakorda konvektsiooni teel õhku (Konvektsiooni teel toimub soojuse edasikandmine nii gaasides kui vedelikes)
* soojus jaotub ühtlaselt kile pindala tõttu ruumi suhtes mitte kile madala temperatuuri tõttu, soojuse ülekanne toimub lihtsalt suuremalt pinnalt mis võimaldab temperatuuri madala hoida (radiaator vs põrandaküte sama teema või suured radiaatorid jne)
* ruumis saab kasutada ära kogu pinna kuhu ei ole hiljem vaja midagi kruvida, sest kile lõhkumisel on selle asendamine suhteliselt raske. Põrandakütte üks eeliseid ka see põrandasse paigutamine , sest seal on selle kahjustumise võimalus väiksem.

[SirRichard]

Käisin täna espakis, seal juhatati mind oma küsimusega mingi juhataja poole kes ütles, et lahendus minu probleemile on neile just müügile tulnud uus toode. Ta väitis et sellest võin teha terve vannitoapõranda, s.h ka dushialuse põranda. Küsisin kolm korda üle,et kas niiskuskindel või veekindel, ütles et 100% veekindel ja on mõeldud vannitubadesse.

http://www.upofloor.fi/Resilient/Tuotte ... durafloor/
Eestikeelset informatsiooni kahjuks selle kohta ei leia.

Küsimus tekkis aga, kuna see paigaldatakse n.ö ujuva põrandana, kuidas on kõige effektiivsem takistada veejoal sinna ääre alla pugemast? Pakun et mingi mastiksitaoline möga aga teilt saab kindasti tuhat paremat vastust ja kommentaari

Küttekile tuleb siis lakke.

[Külaline]

Käisin täna espakis, seal juhatati mind oma küsimusega mingi juhataja poole kes ütles, et lahendus minu probleemile on neile just müügile tulnud uus toode. Ta väitis et sellest võin teha terve vannitoapõranda, s.h ka dushialuse põranda. Küsisin kolm korda üle,et kas niiskuskindel või veekindel, ütles et 100% veekindel ja on mõeldud vannitubadesse.

http://www.upofloor.fi/Resilient/Tuotte ... durafloor/
Eestikeelset informatsiooni kahjuks selle kohta ei leia.

Küsimus tekkis aga, kuna see paigaldatakse n.ö ujuva põrandana, kuidas on kõige effektiivsem takistada veejoal sinna ääre alla pugemast? Pakun et mingi mastiksitaoline möga aga teilt saab kindasti tuhat paremat vastust ja kommentaari

Küttekile tuleb siis lakke.

Vaata tootekaarti - http://www.upofloor.fi/Resilient/Palvel ... /Esitteet/ - Durafloor, kuigi niiskuskindel ei sobi märgadesse ruumidesse.

[SirRichard]

unreal, igalpool on erinev tekst.

aga siin lubatakse LVT plaati panna vannituppa
http://www.lincona.ee/uudised/nuud-akus ... -saadaval/

[Külaline]

Sir-l on mõisted ühte patta pandud. Niiskuskindlus ja veekindlus ei ole sünonüümid!

[rokikas]

Ilmselt võid ta vannituppa panna kui vaid käid seal märgade jalgadega st. vann või dušikabiin kasutusel.

[SirRichard]

Aga kui dushi ehk siis otseselt märg osa tõmmata üle mingi "veetõkkega", laki vms kihiga? No sorry, et jauran aga mitte ei taha vannituppa plaati panna...

[Külaline]

Aga kui dushi ehk siis otseselt märg osa tõmmata üle mingi "veetõkkega", laki vms kihiga? No sorry, et jauran aga mitte ei taha vannituppa plaati panna...

kui sul dush selline mis põrandale trappi jookseb, siis tee see koht ja väike varu ka teakiga ja sinna alla ära põrandakütet panegi.

[SirRichard]

jep, jookseb renntrappi. Mõtlen selle teaki peale.

[SirRichard]

http://www.rmstuudio.ee/products/369
Väidab, et LVT on 100% veekindel. Mitte niiskuskindel.

[Külaline]

http://www.rmstuudio.ee/products/369
Väidab, et LVT on 100% veekindel. Mitte niiskuskindel.

Vinüülkate võib olla 100% veekindel, aga sa uuri poest konkreetsemalt, kas klikkühendused on ikka samuti 100% veekindlad.