Pinnasel põranda soojustamine ja hüdroisolatsioon

[Külaline]

Mis drenaaži kõrgusel viga on?

Kuivendustoru ei tohiks vundamendi tallast sügavamal asetseda, pigem vähe kõrgemal.

taastaja

[Shiim]

Muutsin hüdro lahendust ja põrandalaagide paigutust - et oleks väike vajumisvaru. Kuigi päris rahul ma sellega ei ole, sest nüüd on põrandalaudade otsad ca 20cm õhus. Vaja midagi veel välja mõelda.

PinnaselPorand.pdf

(242.12 KiB) Allalaaditud 986 korda

Puudub vajadus ka vundamendisiseseks soojustuseks.

Kas saan õigesti aru, et see kommentaar käis ka ujuvpõranda lahenduse kohta?

Aga..kui juba vundamendis hammas sees, siis miks ei võiks rb toetuda sellele hambale, nii nagu on sajandeid tehtud? Sellega muutub kogu lahendus klassikaliseks probleemivabaks lahenduseks ehk mittevajuvaks põrandaks.

Arvan, et jään hetkel selle lahenduse juurde. Adudes ka riske. Tööd kavatsen ise, korralikult teha (mis muidugi ei ole siiski 100% garantii, et põrand vajuma ei hakka).
Samas - tõele au andes olen ujuva põranda lahendust kohanud mitte ainult Eesti tootjalehtedel vaid ka Soome raamatutes. Lisaks RT-kartoteek - minu arusaamise kohaselt on ka sellel lingil: http://www.rakennustieto.fi/rtnet/10820ee/data.htm (vt. all, ühenduskoha detailjoonis 15) tegu ujuva põrandaga. Kuigi jah, ka nendes RT-juhendites kohtab lahendusi, mis minu teadmiste kohaselt on kaheldavad.

Muide, kas keegi teab mingit head materjali, mis kirjeldab vundamendile toetuva betoonplaadi projekteerimist (sildele vastava paksus, sarrustamine)? Praegu jääb ka teadmistest väheks - keldrisse tahaks sellise siiski teha.

Põrandas kasuta EPSi margiga vähemalt 80, parem oleks 100

Vähemalt üks tootja lubab eramu koormusklassiga põrandas kasutada ka EPS60 - mis muidugi ei garanteeri iseenesest midagi.

Ma ei saa hästi aru EPSi-aluse betooni ning veel enam sellel paikneva hüdroisolatsiooni vajalikkusest. Kui on olemas drenaaž, siis miks EPS ei võiks olla otse liival?

See on juba ammendavalt vastatud. Võiks ju kasutada EPS asemel XPS-i, aga nagu hr. Piirfeld märkis, imab ka see mingil määral niiskust.

Mina hoiaksin vundamendi ja põranda lahus, st et seal oleks vajumisvuuk.

Eelnevas lahenduses oli kõige äärmine põrandalaag seina külge kinnitatud, kuid põrand vundamendi vastu kusagil jäetud ei olnud. Kuigi võib-olla on ka soojustuse ja põranda vahele mõistlik ca 1 cm vuuk jätta.

Ujuvad põrandad on väga probleemsed tulevikus, kes teab mis selle kandva epsiga seal juhtub

Vajumise seisukohalt on riskid kindlasti olemas, aga mis selle EPS-iga juhtuma peaks?

Kuivendustoru ei tohiks vundamendi tallast sügavamal asetseda, pigem vähe kõrgemal

Jah, olen kuulnud riskist, et võib uhuda vundamendialuse pinnase minema.
Kuid kuidas võtta professor Targo Kalamehe väidet, et "Drenaažtoru kõrgeim koht peab olema vähemalt 0.4 m madalamal, kui on põranda aluspind ja alati madalamal, kui vundamendi põhi." (http://www.google.fi/url?sa=t&rct=j&q=& ... 4276,d.bGQ)? Kas vundamendi põhja all ei mõelda siin mitte taldmikku?

[Külaline]

Tere. 0,4 m väide ei haaku Lääne professorite koostatud käsiraamatutes toodud infoga. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Shiim]

Tere. 0,4 m väide ei haaku Lääne professorite koostatud käsiraamatutes toodud infoga. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mis on veelkord üks näide sellest, kui raske on leida parim lahendus mitte ainult isetegijal vaid ka inseneril, sest eeldatavasti õpetab hr. Kalamees välja just neid samu insenere. Minu silmis võib õigus olla ka meie teadlasel, sama hästi võib olla ka vastupidi. Otsuse pean vastu võtma ja vastutama ise... Oleks ju ka võimalus palgata projekteerija, aga kas see on tingimata parem lahendus, et vussi võib ikka minna, vastutab lihtsalt keegi teine... Seda enam, et lahenduse sobimatus võib esineda alles aastakümnete pärast.
Ehk - võib ju teha hanke ja valida siis välja kõige kallima pakkuja, aga see ei garanteeri sugugi, et tulemus on parem kui iseenda poolt valmis nikerdatud variant.

[Külaline]

Kui sellise variandi peale juba välja lähed, siis pakuks ühe võimaluse veel. Lihtsam soklit ehitada ja kaovad selle lisasoojustused. Samas jääb põrandaplaat kuivemasse ja soojemasse keskkonda. Seina tuleb üks palk rohkem varada.

taastaja

[Shiim]

Kui sellise variandi peale juba välja lähed, siis pakuks ühe võimaluse veel. Lihtsam soklit ehitada ja kaovad selle lisasoojustused. Samas jääb põrandaplaat kuivemasse ja soojemasse keskkonda. Seina tuleb üks palk rohkem varada.

Mul on palgi lisamisega see probleem, et piisavalt jämedatest palkidest võib puudu tulla. Praegugi on risk, et tuleb natuke puudu. Kõik piisavalt jämedad puud metsas on peaaegu nimeliselt üles loendatud
Aga kas sellise lahendusega pole risk, et vajumisvuugist pole tegelikult abi, kuna ülemine rb plaat kannab kaudselt (soojustuse vahendusel) siiski vundamendi peal?
Ma ei saa ka sellest aru, miks peaks paekivist osa ümber tulema kolmest küljest hüdro. Või saan ma lihtsalt joonisest valesti aru?

[Külaline]

Tere. "Inseneride" mass , kes libaõpetusi (näiteks "maja hingamine", "katkise kummikuga vee isoleerimine", jne) levitab on päris suur. Ei tea kust need ("insenerid") pärinevad? Leidub õppejõude, kes oma teooriate "õpetamisel" pole suutnud läbi lugeda ühtegi käsiraamatut , mis on muus kui eesti keeles.
Aga jah, eksisin arvates et küsija on teel iseendale parima otsinguil. Vabandan segamise pärast. Alar Piirfeld.

[Shiim]

Tere. "Inseneride" mass , kes libaõpetusi (näiteks "maja hingamine", "katkise kummikuga vee isoleerimine", jne) levitab on päris suur. Ei tea kust need ("insenerid") pärinevad? Leidub õppejõude, kes oma teooriate "õpetamisel" pole suutnud läbi lugeda ühtegi käsiraamatut , mis on muus kui eesti keeles.
Aga jah, eksisin arvates et küsija on teel iseendale parima otsinguil. Vabandan segamise pärast. Alar Piirfeld.

Vastupidi, üritan siiski leida parimat lahendust (arvestades ka emotsionaalseid faktoreid jpm - aga see ei puutu praegu asjasse). Viitasin vaid sellele, et kui võtta näiteks ühe autori raamat ja siis teise autori raamat ning kui neid võrreldes peaks selguma, et esineb vastuolu, on raske otsustada, kellel on õigus, sest kummalgi pole tiitellehele lisatud "ärge uskuge mis siin kirjas on". Üks võimalus on visata kulli ja kirja, aga see pole hea lahendus. Teine võimalus on kammida läbi tohutu hulk materjale, aga praktika näitab, et see ei pruugi tuua 100% kindlust (sest infomüra on palju), kuigi viib kindlasti tõele hulga lähemale. Kolmas võimalus on tellida töö inseneribüroost, aga kuidas teha selgeks, mis on inseneribüroo ja mis "inseneribüroo"? Neljas võimalus on ise aastaid teemaga tegeleda ja omandada praktiline kogemus, lisaks kogetut analüüsida ja veel juurde lugeda. Vaat selle pealt julgeks juba peaaegu täie kindlusega otsustada. Aga selleks pole aega, sest elu on lühike.
Huvi pärast uurisin siis hr. Kalamehe CV-d: https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.asp ... 1383&lang= - selle põhjal ju suurem osa inimesi aprioorselt usaldaks tema kirjutisi? Tõsi, mis puudutab drenaaži, siis ma pigem vist ei julge seda tallast madalamale teha (kaasaarvatud dreenivat kihti). On ka variant, et viidatud materjal on lihtsalt kellegi kolmanda poolt ebaselgelt või vigaselt konspekteeritud.

[Shiim]

Tere. 0,4 m väide ei haaku Lääne professorite koostatud käsiraamatutes toodud infoga. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kaudne info näib väitvat, et DIN 4095 soovitab minimaalselt 0,2m toru põhjast põrandapinnani.
DIN 4095 ( "Planning, design and installation of drainage systems protecting structures against water in the ground") ingliskeelne versioon (8 lk) maksab 63$ - no kui teaks, et teeb targaks, ostaks isegi ära, aga paraku ei tea seda teps mitte - eelvaadet ka ei pakuta.

Dieses Geotextil muss auch die Sickerschicht umhüllen, in der das Dränagerohr verlegt ist, und nicht das Dränagerohr. Wenn das Dränagerohr direkt mit Geotextil (oder auch mit Kokosfaser) ummantelt ist, ist es zwar vor Verschlammen geschützt, aber sobald die feinen Bodenbestandteile das Geotextil zugesetzt haben, gelangt kein oder fast kein Wasser mehr in das Rohr: Die Dränage ist dann nicht mehr funktionsfähig, weil sie die Sickerschicht nicht mehr entwässern hann.

Kas keegi oskab öelda, mida siin geotekstiilist räägitakse? Et geotekstiiliga tuleb katta toru ümbritsev dreenkruus ja mitte toru? Aga kui katta mõlemad?

[Modjulator]

Tere.
Misse hr. Shiim kavatseb kõik ise ehitada või?Universaalne mees,raha aega teenida ja perele maja ehitada,kõike ise.Lisaks palkehitajale veel pottsepp-elektrik- müürsepp-betoneerija.
Ja kuidas siis lõpptulemus on?Pilte?
Lugupidamisega.