Ehitusfoorum

Maja on ehitamisel. Seege loodetavasti peab ka sooja.
Esimesel ja teisel korrusel on põrandaküte. Kokku põrandapinda 140m2. Toas temperatuuri mitte üle 21C. Majas elab 2 inimest ei oska arvata palju kulutab.

Nüüd tuleb keeruline jutt: Maja kõrval asub garaaz ja saun. Sooviks ka nendesse väikse + C sisse saada. Garaazi mõtlesin vesi-õhk soojusvahetit sauna ei ole veel mõelnud. Garaazi pindala 48m2, saun 20 m2.
Kas selline asi üldse võimalik on?

Vesi-õhk soojusvaheti.. see on vist see asi, mille kohta "radiaator" öeldakse.

Seda küll jah

Kuid plaanisin, et panen sinna ventilaatori taha, siis saab vajadusel rohkem sooja.

Kui on vesine liiv, siis pane 500m; kui on niiske liiv, siis pane 800m.

Küttekoormuseks võtsin 13kW
Tarbevesi aastas 5000kWh

Ma arvan,et siin foorumis ei ole päris õige mingeid konkreetseid kollektori pikkusi soovitama hakata.See sõltub ikka köetava maja soojusvajadusest ja kasutatavast maasoojuspumba tüübist.Kõige täpsema tulemuse saamiseks võta oma majaprojekt (veel parem,kui tehtud on ka kütteprojekt) näppu ja lase soojuspumba müüjal välja arvutada konkreetse pumba (ja sinu maja soojusvajadusele) vastav kollektori pikkus.

Õige jutt!

Et siis kogu jutt mis me siin rääkisime oli asjata?!?!?

Kui mul oleks vaja 600m kollektorit aga ma panen 800m kollektorit mis siis juhtub???

Kui rohkem paned siis midagi halba ei juhtu. Lihtsalt kaotad majanduslikus mõttes veidi raha.

minuteada pole soovitav kui ühe kontuuri pikkus ületab 300m ..

minuteada pole soovitav kui ühe kontuuri pikkus ületab 300m ..

Täpselt nii.Minu 600m kollektor koosneb kahest 300m kontuurist,mis liidetakse soojuspumba juures kokku.

mul soovitati 1000m ja teise pumbaga rohkemgi veel toru maasse ajada ja kui Soomes sellest rääkisin siis seal selle jutu peale tehti suured silmad... seal ei olnud keegi kuulnud, et eriti üle 600m oleks pandud, tavaliselt jääb 300-600 sisse. Ja pumpa ei soovitatud võtta ka päris kw järgi liiga võimsat parem üks aste alla, väidetavalt sisse välja lülitamisel kulutavat elektri energiat rohkem

susi kirjutas:mul soovitati 1000m ja teise pumbaga rohkemgi veel toru maasse ajada ja kui Soomes sellest rääkisin siis seal selle jutu peale tehti suured silmad... seal ei olnud keegi kuulnud, et eriti üle 600m oleks pandud, tavaliselt jääb 300-600 sisse. Ja pumpa ei soovitatud võtta ka päris kw järgi liiga võimsat parem üks aste alla, väidetavalt sisse välja lülitamisel kulutavat elektri energiat rohkem

Soojuspumbas on tsirkulatsioonipump ,mis paneb maakontuuris oleva vedeliku ringlema.Kui pinda on vabalt käes ,siis ikkagi ei soovitaks selle toruga liialdada,sest tsirkulatsioonipumbad on ka erineva võimsusega.Mõni maasoojuspump vajab näiteks 4000(nelituhat) meetrit toru ja teine 400 meetrit,vastavalt maja soojavajadusele.Kui sellisele maapumbale, mis vajab näiteks 600 meetrit toru, ühendada järgi 1200 meetrit lootes et on kasulikum kõrvetate tsirkulatsioonipumba peagi ära.

Kui osa kollektorist läheb veekogusse, siis kas kollektor tuleb nii vedada, et veekogu jääks kollektori alguse osasse või lõpu osasse. Veekogu on sügav ja läbi ei külmu.

kes teab kirjutas:Kui osa kollektorist läheb veekogusse, siis kas kollektor tuleb nii vedada, et veekogu jääks kollektori alguse osasse või lõpu osasse. Veekogu on sügav ja läbi ei külmu.

Kui võimalik, siis soojuspumbast maasse minev osa veekogust läbi, see on alati külmem.

www.abw.ee

Ints kirjutas:Ka mina paigaldasin maakütte kollektori ise.Aga enne labida maasse löömist on soovitatav see asi omale põhjalikult selgeks teha.See paigaldus iseenesest ei ole keeruline,aga seal on nüansse,mida tuleb teada.

Otsustasin ka ise panna.
Mis nüansse peab silmas pidama?
Kuidas seda omale põhjalikult selgeks tegid? MIngeid materjale kusagilt netist on leida?

Hiid kirjutas:

Ints kirjutas:Ka mina paigaldasin maakütte kollektori ise.Aga enne labida maasse löömist on soovitatav see asi omale põhjalikult selgeks teha.See paigaldus iseenesest ei ole keeruline,aga seal on nüansse,mida tuleb teada.

Otsustasin ka ise panna.
Mis nüansse peab silmas pidama?
Kuidas seda omale põhjalikult selgeks tegid? MIngeid materjale kusagilt netist on leida?

Ma paigaldasin ka ise, midagi keerulist ei ole, vähemalt meeter peaks torude vahe olema ja sügavus ka meetri kandis.
Majja tulevad torud tuleb teineteisest isoleerida(isolatsioon+kaablikõri peale) kui tuleb mitu kontuuri,siis proovi nii panna majas see,et torude tsentrite vahe oleks 13cm ja siisetulevad ja väljaminevad oleks kõrvuti, nii on endal kergem pärast.
jäta oma maili aadress,saadan ühe paigaldusjuhendi.

Nagu eelmistest analoogsetest teemadest on meelde jäänud kroonilised korduvad vead mida küttekontuuride tellijad teevad:
Puuduvad materjalide kohta täielik ülevaade, spetsifikatsioonid jne
Puuduvad teostusjoonised, fotoarhiiv kogu teostatud tööde kohta
Maa-alla topitakse muhvid mis hiljem lekivad ja neid ei leita üles
Kollektori pikkus aladimensioneeritud

Mina panin 2x350m ilma ühegi muhvita.paigaldamiseks soovitan torurullile karuselli ehitada/laenata.
Niisama rullima hakates katkeb kannatus kiirelt.
Odavat läti/leedu toru pole mõtet panna,
Kodumaine Hakaplast toimib hästi.

tänud, kütja2
Kus seda karuselli laenutatakse?

Hiid kirjutas:tänud, kütja2
Kus seda karuselli laenutatakse?

Ilmselt mõni tuttav paigaldaja laenab:) ise pole ka keeruline teha.
Natuke keevitamist ja ongi valmis.

Paigalduskogemusest niipalju veel,et meetri laiuses kraavis keerab toru 180kraadi vabalt.
2x350m kahekesi kahe päevaga paneb vabalt ,kui plats on ilma takistusteta.
survestamise soovitan ka teha enne maakütte pumba paigaldust,kui ühtegi volti torule sisse ei tee siis saab rahulikult magada.
Suuri kive pole ka mõtet torule peale loopida.

Tere,

Küsimus, kui palju tohivad olla maakollektori toru(d) maja "all" st. toon soklist sisse - kas on soovitav torudega kohe üles tõusta? Või need võivad kulgeda mõned meetrid põranda all? Ehitan hetkel vundamenti milline peaks olema sokli valmidus, et pärast ei oleks puurimist ja jändamist jne.

Terv,

Arno

arno14 kirjutas:Tere,

Küsimus, kui palju tohivad olla maakollektori toru(d) maja "all" st. toon soklist sisse - kas on soovitav torudega kohe üles tõusta? Või need võivad kulgeda mõned meetrid põranda all? Ehitan hetkel vundamenti milline peaks olema sokli valmidus, et pärast ei oleks puurimist ja jändamist jne.

Terv,

Arno

Kui kaugele vundamendi välispiirist plaanid torud viia ?
Kui praegu ainult kõrid paned sisse siis vaata,et väga terava nurga all neid ülesse ei keera.
Muidu on on pärast raske toru sisse ajada.

kütja2 kirjutas:

arno14 kirjutas:Tere,

Küsimus, kui palju tohivad olla maakollektori toru(d) maja "all" st. toon soklist sisse - kas on soovitav torudega kohe üles tõusta? Või need võivad kulgeda mõned meetrid põranda all? Ehitan hetkel vundamenti milline peaks olema sokli valmidus, et pärast ei oleks puurimist ja jändamist jne.

Terv,

Arno

Kui kaugele vundamendi välispiirist plaanid torud viia ?
Kui praegu ainult kõrid paned sisse siis vaata,et väga terava nurga all neid ülesse ei keera.
Muidu on on pärast raske toru sisse ajada.

Jah, seda teravat nurka ma tean.
Oli plaan soklist sissepoole ca 6-7 m, keegi vihjas, et seda on väga palju.

Sellega pead arvestama,et see 6-7m X torude arv on siis kogu kontuuri pikkusest kasutu.
ja kui midagi peaks seal põranda all juhtuma,siis saad kõvasti lammutada.

See 6-7m pole nüüd küll midagi katastroofilist. Mis seal põranda all siis nüüd nii väga juhtuma peaks?

Võimalusel soovitaks panna kohe toru+isolatsioon+hülss paika, hiljem välistorustikku tehes liidad torud nende juba läbi viidud otstega kokku ja jääb see hülsist läbi lükkamine ära.
Kui ülal välja toodud variant ei sobi, siis võid ka ainult hülsid panna, kuid jälgi, et ei oleks teravaid nurkasid ja hülss võiks olla topeltseinaga (seest sile), siis on läbi lükkamine lihtsam.