Ehitusfoorum

rokikas kirjutas: Kui 1 m2. suurune ja 20 cm. paksune maapinnal (~+5C) lebav betoonplaat ulatub tuppa (~+20 C ) siis milline on sellise konstruktsiooniosa U-arv?

betooni U 1,7-2,0

"U-value: 3,88 W/m²K" https://www.u-wert.net/berechnung/u-wer ... &outside=2
Kui me nüüd U arvu teame ja oletame ka keskmist temperatuuride erinevust kahel pool piiret siis ilmselt saame välja arvutada kui mitu kWh soojust sealt lahkub küttehooaja, ~250 päeva, jooksul?
Milline see kao suurusjärk võib olla?

Tere. Energiabilanssi tuleb arvutada kompleksselt kogu hoone kohta, ositi seda teha ei saa. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kuidas see kui hästi/halvasti peavad sooja hoone ülejäänud piirded mõjutab selle konkreetse 1 m2. soojusjuhtivust?

Tere. U-d ei mõjuta, aga kWh mõjutab küll. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kuidas? Miks?
Kui sisult U-arv on - " Piirde (konstruktsiooni, tarindi) isolatsioonivõimet iseloomustatakse soojusjuhtivusega ehk U-väärtusega (ühik: W/m2K), mis näitab kui suurel hulgal soojusel ( W ) õnnestub pääseda läbi ühest ruutmeetrist pinnast, kui seespool piiret on temperatuur 1 kraadi (Kelvini) võrra kõrgem kui väljas." ja temperatuuride vaheks võtame näitlikult 15 C st. toa temperatuuri hoiame +20 C (sõltumata kas kõrvaltoas on aken lahti või kinni) ja plaadi all on temperatuur +5 C siis kuidas mõjutab läbi selle plaadi liikuva soojusenergia hulka näiteks katuslae soojustuse paksus või olemasolu?

Kui U=3,88, võtame 4, temp vahe dT=15, pindalaks 1,0 m2 siis on soojuskadu ahju aluse pinna kohta 60 W igas sekundis. Küttehooaeg 250 (päeva) x 24 (tundi) x 60 (watti soojakadu) / ( 1000 (kilowatti)) = 360 kWh aastas lisakadu.

Esimene versioon oli ... ... see selleks aga 60 W peaks ikka tunnis mitte sekundis kuluma.

Kui puhta betoonplaadi "läbilaskeks" tuli suurusjärguna ~360 kWh siis 100 mm. betooni + 100 mm. soojustust selle all lahenduse (U ~0,37 W/m²K https://www.u-wert.net/berechnung/u-wer ... &outside=2 ) "läbilaskeks" peaks vist kujunema ~34 kWh.
Vahe ~326 kWh. Kui soojusenergia hinnaks arvestada 0,05 €/kWh siis rahaliseks vaheks ~16 €.
Kui 0,1 m3. finnfoami letihind on ~15 €. https://www.k-rauta.ee/ehituspood/finnf ... AtWh8P8HAQ siis seda ei kasuta sest ... ???
Pean silmas soojustuskihti mitte konkreetset toodet.

Ma korra juba kiirustasin. soojuskadu 60 W on igas sekundis, küttehooaeg 250 päeva, 24 tundi ööpäevas 3600 sekundis tunnis. kWh teisendus on küll jagan 3600 ja jagada 1000. Viga ei tohiks olla.
60 W on ühe hõõglambi elektrikulu. See teeks sama kulu kui sisse põlema unustad.
Teine teema on, et see arvutus on kõige halvemale soojuskaole tehtud. Tegelikkuses 2/3 ajast on palju parem situatsioon kus temperatuuride vahe on soodsam ja kadu kui sellist polegi. Selline asi nõuaks modelleerimist ja jubedaid matemaatilisi arvutusi, et lihtsalt tuleb leppida, et korrektset arvutust pole võimalik teha.

Kalvis kirjutas:soojuskadu 60 W on igas sekundis
.

Kui 60 W kulub sekundis siis järelikult 60W*60 sekundit *60 minutit * 24 tundi * 250 päeva = 1296000 kWh
Ehk hõõglamp võtab ikka tunnis see 60 W mitte ka sekundis?

Kalvis kirjutas: Teine teema on, et see arvutus on kõige halvemale soojuskaole tehtud. Tegelikkuses 2/3 ajast on palju parem situatsioon kus temperatuuride vahe on soodsam ja kadu kui sellist polegi.

Kas tõesti enamus ajast on toa temperatuur alla +20 C või maapind tunduvalt üle +5 C. ?
Miks me pinnasel olevaid betoonpõrandaid soojustame?
Kuna juttu on spetsiifilisest kohast, nimelt ahju alusest siis pigem on temperatuuride erinevus keskmiselt oluliselt suurem sest ilmselt enamik tänapäevaseid ahje lähevad põhjani soojaks ning vaid tavalise toatemperatuuriga arvestamine vägagi konservatiivne lähenemine.

Tere. U väärtust arvutatakse konkreetse piirdeliigi kohta (ahjualune). Energiakulu ja sellekaudu ka raha arvutatakse ruumi kohta (põrandapinna, välispiirde) . Kui aken on lahti (U-väärtus lõpmatus), siis võib ju sinna ahju alla panna kõige vingema soojustusmaterjali (viia U miinimumini), aga energiakulu ruumi kohta see praktikas midagi ei muuda. Kuigi jah arvude zonglöörimisega võib ju näilist kokkuhoiu arvutada tehes mõttetut arvutust energiakulu piirdetarindi liigi kohta. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere. Lisamärkus. Täiesti võimalik on piirdetarindi liikide ositi arvutamise teel jõuda tulemuseni, et ühel hetkel on piirdetarindite soojusjuhtivuste parandamiste tulemusel jõutud olukorrani, kus objekt hakkab passiivsete meetmetega energiat tootma. Reklaammaterjalidest (mis lähtuvad ositi arvutustest) võib kokku lüüa näiteks, et "akende vahetusega hoiame energiat kokku 40 %, katuse soojutusega 25 %, fassaadi soojustamisega 40 %, jne .. = 150 %". Perpetum mobile ongi lõpuks leiutatud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

1. U-arv = soojusenergia hulk mis läbib piiret kui temperatuuride erinevus on 1 K. Kas nii?
2. Mida väiksem on piirde U-arv seda vähem energiat sealt kaotame. Kas nii?
3. Soojusenergia hulk * temperatuuride vahe * soojusenergia hind * aeg = rahaline kulu. Kas nii?

Ka ilma akendeta majas on võimalik tänase ilmaga +20 C sisetemperatuur saavutada kui on võtta piisavalt võimas küttesüsteem! Ahjualuse soojustuse puudumine või olemasolu on sellises majas niivõrd tühine kulu et tõesti ei vääriks arutelu. Tavaolukorras väärib.
Kas minu numbrites on midagi väga valesti? Jätame hetkel reklaamimeeste jutud nende südametunnistusele.

rokikas kirjutas: Kas minu numbrites on midagi väga valesti? Jätame hetkel reklaamimeeste jutud nende südametunnistusele.

1 on ikka 1 ja sa lihtsalt ei saa aru, et sellel arvutusel ei ole eraldiseisvana mõtet, tsiteerides eelmist postitajat: "Energiakulu ja sellekaudu ka raha arvutatakse ruumi kohta (põrandapinna, välispiirde)"

Tere. Puudu on 1 tehe - kogu ruumi piirete soojuskadude summa. Nüüd saab kw rahaks muuta (enne peaks ka külmasillad ja vendi arvutama). Ahjualune on muidugi täiesti marginaalse tähendusega, aga sama mõttekäik on ka teemade puhul "palju ma raha kokku hoian, kui vahetan aknad U 1,5->1,0 ni või mis teeb rahas 150 mm fassaadisoojutust". Probleem hakkab sellest et vaadeldakse soojuskadu (ja raha) tema ühe lekkekoha keskselt, peaks aga vaatlema kõikide lekete järgi ja energiallika keskselt. Lahtise akna kaudu energia väljumisel on ahjualune soojustus soojapuhuri tootlusele 0-mõjuga. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:1 on ikka 1 ja sa lihtsalt ei saa aru"

&%%¤?!!# .... Proovime teistmoodi siis.
Valame betoonkeldri mille välispiirde pindala on 100 m2. Seal on vaid üks samast betoonist uks ja rohkem ei ühtegi auku. Katame ta pinnasega nii et välimine temperatuur on ühtlaselt +5 C ja sisemise hoiame elektriradika ning termostaadi abil +20 C juures.
1. Kui kogu piire koosneb 200 mm. betoonist ning U-arvuks näitab kalkulaator 3,88 siis kas ööpäevane elektrikulu on ~140 kWh.?
2. Kui välispiirde U-arvuks on 0,37 (100 mm. betooni + 100 mm. soojustust) siis kas elektri kuluks kujuneb ~ 14 kWh.?
3. Kui pool välispiirdest on 1. variant ja pool teine siis kas elektrikuluks kujuneb ~77 kWh.?

Tere. Ei jõudnud lisamärkust kirjutada, kui see situatsioon juba tuli. Antud ositi arvutus sobib erijuhul kui kogu vaadeldav ruum koos kütteallikaga koosnebki üheliigilisest piirdetarindist. Kohe kui ruumis on vähemalt 2 piirdetarindit (+ külmasillad,+ vent) on vajalik enne leida piirdetarindite soojuskadude summa ja seejärel saame üle minna rahalisele arvestusele. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kas kolmanda variandi kulu suurusjärk on õige? Seal ju kaks erinevat piiret.

Kui 60 W kulub sekundis siis järelikult 60W*60 sekundit *60 minutit * 24 tundi * 250 päeva = 1296000 kWh

...see oleks Ws. Aga kWh-ks tuleb 60*60*1000 juurde teha. Aga sul juba üks näpukas kah sees (sul on vist kWs).

Tere. Kahe piirdetarindi 77 kWh on arvutusloogika õige. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere
Nüüd saab soojakulu arvutada lihtsamalt.
Valmistasin selleks kalkulaatori:
http://www.vuuk.ee/soojakulud.php
Lehe all osas.
Kel huvi, võib proovida seda "jooksutada".

rokikas kirjutas:Esimene versioon oli ... ... see selleks aga 60 W peaks ikka tunnis mitte sekundis kuluma.

W on võimsusühik. 60W tunni aja jooksul on 60Wh

rokikas kirjutas:Kui 1 m2. suurune ja 20 cm. paksune maapinnal (~+5C) lebav betoonplaat ulatub tuppa (~+20 C ) siis milline on sellise konstruktsiooniosa U-arv?

Et betooni ja maapinna soojusjuhtivus on sarnane, pole seal betoonplaadi paksusel väga tähtsust.