Ehitusfoorum

Unkas kirjutas:- Päikese poolt vaadatuna ei ole mingit vahet, kas tegemist on 2 või 3-süsteemse boileriga, sest mõlemal juhul suunatakse kogu energia alumisse soojusvahetisse.
...
200 l päikesekütte komplekti (koos eelpool kirjeldatud omadustega) hinnad algavad ca 1800 eurost http://smartac.eu/tooted/komplektid/

See viidatud, alates 1800 EUR kmpl suudab aastas toota 1801 kWh ning maksab 1 980 EUR (ei viitsi segasesse koolipoiste poolt tehtud kodulehte täpselt süübida).
Ehk ma pean kulutama 1 980 EUR, et saada aasta jooksul energiat kWh hinnaga 1,099 eur???
Pelleteid pean ma selle energiaa koguse saamiseks põletama 88 EUR eest, kWh energia hind 4,68 senti.

Seda ma ei teadnudki, et pelleti puhul läheb siis arvesse sinult tooraine hind...
Päike, kui energiaallikas, on endiselt tasuta kasutatav.

Unkas kirjutas:Seda ma ei teadnudki, et pelleti puhul läheb siis arvesse sinult tooraine hind...
Päike, kui energiaallikas, on endiselt tasuta kasutatav.

Aga muidugi.
Pelleti lahendus kütab maja, see on juba olemas, pole kuulnud, et keegi teeks pelleti lahendusega kodus ainult sooja vett.

Unkas kirjutas:Seda ma ei teadnudki, et pelleti puhul läheb siis arvesse sinult tooraine hind...
Päike, kui energiaallikas, on endiselt tasuta kasutatav.

Ja tasuta energia allika jaoks on saadaval ka tasuta seadmed?
Ning lihtne boilerike on ülemõistuse hinnaga, eriti kui võrrelda tasuta saadava energia jaoks vajaliku seadmestikuga... (ah jaa, see seadmestik on ju tasuta )

Ärge nüüd emotsioonidega hoogu minge, meie foorum ongi selleks, et igaüks leiaks endale sobiva lahenduse! Mina sain tänu sellele teemale juba palju häid lahendusi ja ideid, mis on üle kasvanud tellimusteks.
Hea, kui saaksime nende vaidluste tulemusel meie elukeskkonda (kliima ja tehnoloogiad) kõige ideaalsema lahenduse, selle nimel ju me siin vaidlemegi!

Vabandust, kui hoogu sattusin, kuid see päikese promomine otse sooja tootmiseks ajab kohati sapi keema. Kui tõele näkku vaadata ja välja tuua saadava energia hind vs investeering, hakkavad müügimehed millegipärast vingeradama ja hädaldama. Keegi ei keela ju selliseid lahendusi endale paigaldada, andke minna. Miks ainult kiidulaul tõele näkku vaatamisel ja argumenteerimisel keerutamiseks ja hädaldamiseks muutub, aru ei saa.

Mina olen ka päri Rostfreiga.Päike on ilus ja soe aga millegipärast kiputakse ära unustama,et teemaalgataja vajab nõu mitte teie arvutusi eks ta ole ise ka koolis käinud .Paneelidega on sinnamaani hea kui teda jätkub aga kui jääb üle peaks hakkama neid katma.Olen kuulnud ka polaroid paneelidest aga ei tea kas neid on ka reaalselt saadaval.Mõned tegid arvutusi kahe inimese peale kellelegi ei tulnud pähe,et naisega on võimalik ka peret suurendada nii,et juba esimese päikesetõusuga tasub ära.

Midagiteadja kirjutas:... aga kui jääb üle peaks hakkama neid katma.

Kust selline arvamus pärit on?

Unkas kirjutas:on olemas ka täiesti tavalisi peresid, kus 2 m3 kulub 4 päevaga

Unkas kirjutas:Aga võtame siis puht tehniliselt, et on 2 inimest, kes tarbivad mõlemad 45 liitrit +50C vett päevas

Kuna mul on ligipääs 27 korteriga maja andmetele siis sealt näen et keskmiselt kulutatakse sooja vett inimese kohta (väikses majas teada palju kuskil elanikke on) ~700 - 1000 l. kuus. See teeb siis 4 liikmelise pere päevaseks vajaduseks ~ 93 - 133 liitrit.
Kui nüüd võtta keskmiseks tarbimiseks 120 l. ehk üles ümardatult ~7 kWh. siis just nii palju päikesest läheb käiku ja ülejäänu ....
Kui nüüd suudame näiteks ~250 päeva aastas ( ) hakkama saada puhtalt päikese toodetuga siis säästame ~1750 kWh ehk elektri eest maksmise võrdluses ~220 €.
Kui aga senini toodeti sooja vett küttega koostöös siis ilmselt sääst päikesest jääb pea poole väiksemaks.

Olen juba pikemalt aega vaadanud kõiksugu "päikesemüüjate" reklaammaterjale just seda kortermaja silmas pidades. On seal ju suht palju tarbijaid ühes hoones, laenuvõimekus läheb iga aastaga paremaks (vanad asjad saavad makstud), ~500 m2. vaba lamekatust, soe keldrikorrus kuhu saaks kõiksugu akupaagid jne. paigaldada aga siiani ei ole veel ühtegi usutavat arvutuskäiku näinud mis näitaks ettevõtmise (tehnika + paigaldus) rahalist tasuvust vähegi mõistlikus ajaperspektiivis. Hetkel maksab seal soojusenergia ~0.089 €/kWh.
Lihtsalt see et on "öku" ei sobi suurema hulga ühise raha kulutamiseks!

Eks need päikesekütte sedamed, eriti vist elektit tootvad paneelid on viimaste aastate jooksul tunduvalt odavamaks läinud iga aastaga, aga hinnad peaksid veel tublisti langema, enne kui ise ostma tõttaks.

Snoofi kirjutas:Järgmisel aastal tuleb muudatus.
Niipalju kui oled võrku andnud, saad sa sealt ka niisama tagasi võtta.
Ehk siis niipalju kui oled tootnud saad sa ka kasutada, ostad niipalju kui lisaks tarbid ja müüd siis kui oled tõesti aasta arvestuses tootnud rohkem kui tarbinud.
Sellega muutub ka salvestamine mõttetumaks kui just elektrikatkestuseks akusid ei taha omale.

http://www.ohtuleht.ee/605803/majaomani ... enam-motet
Kui need mõlemad jutud tõeks osutuvad siis koduomanikule ei olekski see plaanitav toetuse kadumine/vähenemine väga masendav. Suvel toodad ja talvel tarbid.
Ainult et kuna elekter tuleb ju täna mitmelt eri müüjalt siis kes neist mulle avansina on nõus talvel oma toodangut andma lootuses et suvel annan sama palju tagasi või maksan aasta lõpus kinni puudujäägi (ja mis hetke hinnaga?)?

PV-paneelide kasutuselevõtul peaks edaspidi siiski arvestama ainult omatarbimisega. Mina nii ebakindla partneriga, nagu seda on eesti praegune valitsus, küll arvestada ei tahaks - täna lubatakse üht, homme juba midagi muud.

Eks tegelikult on ju loogiline et ükski toetus ei saa kesta igavesti. Iseasi miks just sellisest väiksest otsast alustati kokkuhoidu.

rokikas kirjutas:http://www.ohtuleht.ee/605803/majaomani ... enam-motet ...

Ma saaks aru algkapitali toetustest äri alustamiseks, aga kogu äri ehitada üles toetuste najale ehk kõik EV elektritarbijad peavad kinni maksma kellegi heaolu??? Ja siis veel toriseda?

Urmas

Urmasega kahel käel päri. Igasugu toetusmeetmed tekitavad vaid turumoonutusi, mis mingil hetkel plaksuga lõhki minnes tekitavad üha uusi toetuse vajajaid. KOV tasemel on juba jõutud olukorda, kus ilma "fondirahata" ei liigu miski. Nüüd siis tahetakse ka isikuid (nii füs kui jur) toetustest sõltuma panna.

netist võib leida lahendusi, kus peegelparabooliga aetakse pott keema - kas valguskaabliga kööki ei saaks seda valgust suunata... ?
Päikesepliit ? mh, ah..?

Külaline kirjutas:Päikesepliit ? mh, ah..?

Mitte just päris pliit, aga küpsetab, ja mitte ka pärist köögis, no ütleme et väliköögis ..... http://www.ehituspenskarid.com/foorum/v ... f=19&t=228

rokikas kirjutas: Kuna mul on ligipääs 27 korteriga maja andmetele siis sealt näen et keskmiselt kulutatakse sooja vett inimese kohta (väikses majas teada palju kuskil elanikke on) ~700 - 1000 l. kuus. See teeb siis 4 liikmelise pere päevaseks vajaduseks ~ 93 - 133 liitrit.
Kui nüüd võtta keskmiseks tarbimiseks 120 l. ehk üles ümardatult ~7 kWh. siis just nii palju päikesest läheb käiku ja ülejäänu ....
Kui nüüd suudame näiteks ~250 päeva aastas ( ) hakkama saada puhtalt päikese toodetuga siis säästame ~1750 kWh ehk elektri eest maksmise võrdluses ~220 €.

.. siiani ei ole veel ühtegi usutavat arvutuskäiku näinud mis näitaks ettevõtmise (tehnika + paigaldus) rahalist tasuvust vähegi mõistlikus ajaperspektiivis. Hetkel maksab seal soojusenergia ~0.089 €/kWh.
Lihtsalt see et on "öku" ei sobi suurema hulga ühise raha kulutamiseks!

Ma nüüd mõtlen lihtsalt kaasa ja ei paku midagi.
Et kergem oleks arvutada, lähtume sellest, et iga korteri kohta läheb üks suuremat sorti plaatkollektor katusele, mille aastane tootlikus on 1200 kWh (kogu vajadusest ca 50%). Kollektoritest moodustatakse grupid, kus on ühesugune arv kollektoreid (9 tk) ja 1000 l akupaak + kõik ülejäänud vajalikud seadmed + paigaldus. Ühe sellise süteemi hind oleks 7660 €, kolmel kokku ütleme 23000 €. Toodangut annaksid need kokku 32400 kWh, mis hetkel makstava soojusenergia hinna (0,089 €/kWh) juures teeks 2884 € aastas. Jagame 23000 : 2884 = tasuvus 8 aastat (puht arvutuslikult). Kui sama koguse vett peaks soojendama elektrit kasutades, oleks kuluks 32400 x0,13 = 4212 € (tasuvus 5,5 aastat).
Seejuures ei ole arvestatud tsirkulatsioonipumbale kuluvat elektrienergiat, laenu eest pangale makstavaid intresse, hooldust, energiakadu akupaagi jahtumisel jne.jne. Ja lähtutud on sellest, et soojusenergia hind ka antud perioodi kestel ka ei muutu (mis kahjuks ei pruugi ka päris nii olla). Seega tasuvuse leidmisel peaks arvestama ka energia hinda 5-8 aasta pärast (kui varasemat perioodi vaadata, siis 5 aastat tagasi maksin elektri eest 2x vähem kui täna, seega energiahinna tõus on päris märgatav olnud).

Unkas kirjutas:

rokikas kirjutas: Et kergem oleks arvutada, lähtume sellest, et iga korteri kohta läheb üks suuremat sorti plaatkollektor katusele, mille aastane tootlikus on 1200 kWh (kogu vajadusest ca 50%).

Ja jälle on arvutuste aluseks, et KOGU saadav energia kasutatakse 100% ära
Ei usu, et see viidatud aastane tootlikus 100% mahus ära kasutatakse ja see tõttu on kogu arvutuskäik vale.

Rostfrei kirjutas: Ja jälle on arvutuste aluseks, et KOGU saadav energia kasutatakse 100% ära
Ei usu, et see viidatud aastane tootlikus 100% mahus ära kasutatakse ja see tõttu on kogu arvutuskäik vale.

Korruta siis ise koefitsiendiga läbi, palju sa USUD, et ära kasutatakse, ilma asjata peaga vastu seina tagumisest pole kasu. Kui absoluutselt kõik näitajad alates puude varjust ja lõpetades keldri temperatuuriga võivad omada mõju tootlikusele, siis 100 % tegelikkusele vastavat arvestust ei ole siin võimalik välja tuua.

Kui leiad sarnase komplekti poole odavamalt, oleks arvestuslik tasuvusaeg poole lühem, kui odavam komplekt osutus täielikuks saastaks, on kogu arvestus jälle metsa poole jne. Ma küll ei jaga seisukohta, et kui 100 % kindlat numbrit ei ole võimalik leida, siis ei peaks selle teema üle üldse arutama.

Ostes pudeli viina ja tarbides 100% selle sisust ära, ei anna ka keegi 100% garantiid, et mõju on just 100% selline, nagu pudelit ostes eeldasid. Aga sellele vaatamata viina ikka juuakse

Rokika näite puhul tuua tasuvus arvutuses välja ärakasutud energia protsendiks 100% on teadlik numbritega (pehmelt öeldes) hämamine ja ilutsemine.
Ja nagu eelnevalt lugeda ei taha Hr. Unkas seda ei garanteerida ega pea ka ise õigeks.
Jääb vaid arvata, miks jälle lollitatakse?

Too siis mingi arvestus ka välja, kui palju ära on vôimalik kasutada (minu näite puhul rahuldas tootlikus ainult 50% eeldatavasti vaja minevast kogusest), muidu jääb samuti ähmaseks, kellele see üle toodetud soojus tuleb siis ära anda ja miks.
Mis garanteerimisse puutub, siis eelpool välja toodud tootlikuse andmed pôhinesid süsteemil, mis sertifikaadi järgi peaks aastas andma välja 2680 kWh, aga tootlikus tuli hoopis 3680 kWh - kas peaksin kuhugi kaebama minema, et ei vasta lubatule ("plaani täitmine" 135%)?
Kasutamise koha pealt on nii, et arvestama peab ka sellega, mida soojusega teha on vaja, soojendada pôrandat ja/vói teha sooja tarbevett. Mina väidan, et see 2680 kwh on täiega kasutusse läinud(100% kogusest sertifikaadi järgi) sest elektri arve on samal ajal vähenenud vähemalt 3500 kWh vôrra.

See on nagu kartulite hoidmisega ületalve.
Sul on kelder kuhu mahub 3 tonni kartuleid.
Aga saak tuleb 10 tonni!
Et 100% kõik kartulid ära kasutada peab 7 tonni kartulit ärasööma enne kui need hukka saavad. Kui jõudsid 4 ärasüüa ja 3 viskasid minema siis see on kadu.
Järgmisel aastal on keldris jääk 2 tonni. Kui nüüd saak tuleb 5 tonni siis tuleb 100% kasuteguri saamiseks jälle hakata ohjeldamatult kardult sööma. Suurema keldri ehitamine on lisakulu ja arvatavasti ei lähe seda ka 10 aastat vaja sest saaki lõpmatult hoiustada ei saa.
Toodetud soojuse hoiustamisega on probleem, kuskile hunnikusse seda ei pane.
Et arvutada toodetud soojuse ärakasutamise kasutegurit tuleks joonistada diagramm kus on näha toodetud ja tarbitud energiakogused ööpäeva lõikes. Kui toodetud energia kogus jääb alla tarbitud koguse on võimalik 100% kasutegur saavutada.
Kui toodang ületab tarbimist ja sellega pole midagi mõistlikku teha siis selle koguse arvelt väheneb kasutegur.
Ehk igasuguse arvestuse aluseks on lähteandmed.
( Olen ise soojalmaal, paneelidega hotellis hädas olnud, tahaks dužži alla minna aga ei saa sest nii sooja kui külma vee kraanidest pritsib tulist auru sest bolierites vesi keeb.)

Kuna päikeseenergia ärakasutamine pakub huvi, siis kas oleks mõeldav selline lahendus:

Mul praegu elektriküttega maja, I korrusel põrandakütttekaabel betoonis, kahjuks pole põrandakütte torusid maha pandud, elektri kallinemisel olen lisanud õ/õ soojuspumpi. Maja küljes pesuköök 4x4 m, mis plaanitud saunaks välja ehitada.

Kui võtaks nüüd mõne isand Unkase pakutud komplekti, ja hakkaks esmalt sooja tarbevett sellega tegema? Vaatan, et boileri elektrikulu aastas kipub sinna 3000 kWh kanti, kui ikka usinasti on dushi all käidud, siis läheb 7 kWh ööpäevas ära.
Kui nüüd paneelid rohkem toodavad, siis kas ületoodangu saaksin näiteks ehitatava sauna põrandaküttesse lasta? Kui suvel suurem toodang - võin ju saunapõrandat ka rohkem kütta...liigne soojus saunas ei sega kedagi...seega keema boiler ei läheks.
Ja ka majas on II korrusel suht suur vannituba - nii 12 m2, seal elektripõrandaküte. Valaks sinna minimaalse uue kihi mille sisse peenike põrandaküttetoru - 4 cm tõuseks ? Uks avaneb väljapoole, pole lugu. Samas elektrikaabel jääks alla alles, nö reserviks...?

Oleks paariks kuuks nokitsemist...
Või on mõttekam see paar tuhat euri kuidagi teisiti kulutada?

Ping kirjutas: Et arvutada toodetud soojuse ärakasutamise kasutegurit tuleks joonistada diagramm kus on näha toodetud ja tarbitud energiakogused ööpäeva lõikes. Kui toodetud energia kogus jääb alla tarbitud koguse on võimalik 100% kasutegur saavutada.

Sarnase loogika põhjal arvan et kui üldse kuskil siis kortermajades peaks esimesena "päikesevee" kasutamine rahaliselt tasuvaks osutuma. Eramutes ilmselt tunduvalt hiljem kui seadmed veelgi odavnenud või energiahinnad tunduvalt tõusnud.