AL-CU juhtmete ühendamine

[Külaline]

Aga võrdlus peakaitsmega oli ju hea.
Peakaitsmes on üldjuhul ühe klemmi otsas Al kaabel, teise klemmi otsas Cu kaabel.
Klemmid omavahel elektriliselt ühendatud.
Kuhu seal need inetud "elektrokeemilised probleemid" kaovad?

[vtl]

Mis puutub igasugustesse kolmandatest, neljandatest või viiendatest metallist seibidesse vase ja alumiiniumi kokkupuutepindade vahel, siis see on mõttetu jura. Kahe metalli kontaktpotentsiaali suurus oleneb nende kaugusest elementide perioodilisuse tabelis - mida kaugemal, seda suurem kontaktpotentsiaal, seega ka suurem oht kontakti korrodeerumisele ja riknemisele. Kui sätime Al ja Cu vahele metallilataka X, mis asub tabelis nende kahe vahel, siis tekkib kaks kontaktpotentsiaali - üks Al ja X vahel, teine X ja Cu vahel. Nende kahe kontaktpotentsiaali summa on täpselt sama suur, kui otse Al ja Cu vahel ehk lühidalt - midagi ei lähe paremaks.

Sorry, aga see jutt tundub mulle insenerimõistuse järgi veidi jama.

a) Selle loogika järgi ei saaks siis alumiiniumjuhtme otsa mitte kunagi mitte ühegi viisiga ühtegi muust metallist tarvikut ühendada (kui kirjeldatud plahvatuskiirusel tekitatud liitmikud välja arvata). Mismoodi siis alumiiniumjuhtmete ajastul lüliteid-valgusteid-pistikupesasid ühendati? Ega lülitid jms installatsioonitarvikud ei olnud sel ajal läbivalt alumiiniumist, vaid ikka raud- või terasklemmidega. Mõned neist nikeldatud või kroomitud.

b) Samuti ühendati nendesamade lülitite vms. tarvikute külge vajadusel vaskjuhtmeid ja samuti ei olnud/ei ole probleemi, et ühendused vajaksid mingit erikohtlemist.

c) Kui ühe raudklemmi ühes otsas on vaskjuhe ja teises otsas alumiiniumjuhe, siis ei ole olukord erinev eraldi punktides a) ja b) kirjeldatust. Teiste sõnadega, ega vask<->raud ühendus ei lähe sellepärast halvemaks, kui sama raudklemmi teises nurgas raud<->alumiinium ühendus on

d) kahe erineva kontaktipotentsiaali *summa* Al <-> X <-> Cu võib ju olla sama suur kui otse Al <-> Cu, aga kui üksikud kontaktipotentsiaalid on väiksemad, siis on ka korrosioon neis igaühes eraldi võttes väiksem. Ja kuna raud ja vask on märksa stabiilsemad metallid, kui alumiinium, siis ei ole nende kontaktipinnas tekkiv potentsiaal eriline probleem, vähemalt mitte seni, kuni puudub niiskus (elektrolüüt). Küll aga saame reaktiivse alumiiniumi korrosiooni viia väiksemaks, kui toome temaga kontakti peioodilisustabelis talle lähemal seisva ja *stabiilse* elemendi (kroom, raud, nikkel).

[madis64]

kuid jah, meil ilmselt müügis koheselt pole. .

Töölt koju sõites vist jah, võtta ei ole, kuid muidu

http://www.amazon.com/s/ref=nb_sb_noss_ ... umic%2Caps

[Külaline]

Sorry, aga see jutt tundub mulle insenerimõistuse järgi veidi jama.

a) Selle loogika järgi ei saaks siis alumiiniumjuhtme otsa mitte kunagi mitte ühegi viisiga ühtegi muust metallist tarvikut ühendada (kui kirjeldatud plahvatuskiirusel tekitatud liitmikud välja arvata). Mismoodi siis alumiiniumjuhtmete ajastul lüliteid-valgusteid-pistikupesasid ühendati? Ega lülitid jms installatsioonitarvikud ei olnud sel ajal läbivalt alumiiniumist, vaid ikka raud- või terasklemmidega. Mõned neist nikeldatud või kroomitud.

b) Samuti ühendati nendesamade lülitite vms. tarvikute külge vajadusel vaskjuhtmeid ja samuti ei olnud/ei ole probleemi, et ühendused vajaksid mingit erikohtlemist.

c) Kui ühe raudklemmi ühes otsas on vaskjuhe ja teises otsas alumiiniumjuhe, siis ei ole olukord erinev eraldi punktides a) ja b) kirjeldatust. Teiste sõnadega, ega vask<->raud ühendus ei lähe sellepärast halvemaks, kui sama raudklemmi teises nurgas raud<->alumiinium ühendus on

d) kahe erineva kontaktipotentsiaali *summa* Al <-> X <-> Cu võib ju olla sama suur kui otse Al <-> Cu, aga kui üksikud kontaktipotentsiaalid on väiksemad, siis on ka korrosioon neis igaühes eraldi võttes väiksem. Ja kuna raud ja vask on märksa stabiilsemad metallid, kui alumiinium, siis ei ole nende kontaktipinnas tekkiv potentsiaal eriline probleem, vähemalt mitte seni, kuni puudub niiskus (elektrolüüt). Küll aga saame reaktiivse alumiiniumi korrosiooni viia väiksemaks, kui toome temaga kontakti peioodilisustabelis talle lähemal seisva ja *stabiilse* elemendi (kroom, raud, nikkel).[/quote]

Tere Vtl,

Just hommikul mõtlesin samal teemal. Kuidas iganes ja millega see ühendus teha ja jätkata kasvõi alumiiniumiga, siis lõpuks tuleb see juhe ka pistikupesaga ühendada ja tekib sama jama.
Ilmselt lähen siiski sinu poolt soovitatud klemmliistu ühenduse teed, terasest ja kruvialuse keelekesega. Kuidas sa seal ühenduse teinud oled, nii et Al ja Cu juhe omavahel kokku ei puutu ilmselt?
Pasta kasutamine selles ühenduses peaks oksüdatsiooniprobleemi ka vähendama ilmselt.

[madis64]

Ilmselt lähen siiski sinu poolt soovitatud klemmliistu ühenduse teed, terasest ja kruvialuse keelekesega.

Kas hülss kruvialuse keelekese asemel ei oleks etem lahendus

[Külaline]

Ilmselt lähen siiski sinu poolt soovitatud klemmliistu ühenduse teed, terasest ja kruvialuse keelekesega.

Kas hülss kruvialuse keelekese asemel ei oleks etem lahendus

Madis, ei tea. Pole hülssidega väga kokku puutunud. Vajab mingeid eraldi tange ja asju ka või saan hakkama kodus olevate vahenditega? Mul mingid tangid on millega saab erineva ristlõikega juhtmeid puhastada ja ülevalpool otsas on mingid erineva (kolm vist) värviga tähistatud ja eri suurusega "lõuga", ilmselt hülsside pressimiseks.

Kõllasin ka Wago maaletoojale, kes julges öelda, et kui kasutada nende Aluplus pastat, siis ei tohiks Wago liitmikuga mingit jama tulla. Väidetavalt müüvad Venemaale suures koguses sama pastaga eeltäidetud liitmike, kuna Venemaal on AL juhtmed väga levinud.

[madis64]

Pean oma aruga hülssi keelekesest selles mõttes paremaks, et kui kruvi pingutades hülss lapikuks vajub ning alumiinium survs all roomama-voolama hakkab, siis külgsuunas tuleb juhtmematerjalile hülsi kest ette ja see ei saa lõputult "kruvi alt külje peale jalga lasta". Keeleke suruks juhet ülevaltpoolt, kuid külgsuunas on "taganemistee" ilmselt suurem.

Kui räägime ikka üksikutest 1,5...2,5 mm2 juhtmetest, siis ei hakkaks ma seda hülssi millegagi juhtme otsa pressima - küll kruvi ta sinna kinni pressib.

Loomulikult ei ole sellisel meetodil mitte mingit ametlikku tunnustust - rakendamine toimub ainult tegija omal riisikol 6

[Imelik]

Teinekord oleks "kasulik" lugeda läbi ka enda pandud viites sisalduv.
Juhin tähelepanu, et USA-le kohaselt on juhtme ristlõiked AWG-s.

[madis64]

Teinekord oleks "kasulik" lugeda läbi ka enda pandud viites sisalduv.
Juhin tähelepanu, et USA-le kohaselt on juhtme ristlõiked AWG-s.

Meie teemaalgataja juhtmed on ilmselt mm2-s, awg teisendaja leiab näiteks siit:

http://www.rapidtables.com/calc/wire/awg-to-mm.htm

[Imelik]

Ei arvanudki, et mõõtmete teisendamine oleks probleem, vaid viite sisu on jäänud segaseks või tähelepanuta.

[vtl]

Ei arvanudki, et mõõtmete teisendamine oleks probleem, vaid viite sisu on jäänud segaseks või tähelepanuta.

Hea Imelik - Sinu postitusi oleks palju lihtsam lugeda, kui ümbernurga-vihjamise ja mõistukõne asemel kirjutasid otse maakeeles, MIS KONKREETSELT on valesti.

Kõigepealt palud lugeda viidet ja siis "juhid tähelepanu" AWG-le.
Järgmises postis räägid sellest, et juhtmete mõõtmeesüsteem (millele Sa enne nimme tähelepanu juhtisid) ei ole üldse probleem, vaid oleks pidanud hoopiski sisule keskenduma. Siis oleks võinud ju kirjeldada, mida täpselt Sa sealt kümnekonnast leheküljest rõhutada tahtsid.

Oletan, et kogu see AWG vihjete teema on sellesse auku, et neil seal on ameerika, meil aga euroliit ja teised nõuded.
Kui me pingevahe 110 vs 230V välja jätame, siis füüsikaseadused kehtivad mõlemal maal ühtemoodi ning ka alumiinium korrodeerub vasega kokku puutudes siin- ja sealpool maakera samamoodi.

Palun kinnita või lükka ümber, kas mu oletus (Sinu postituse tõlgendamise kohta) oli õige.

[Imelik]

Tere hea kaasfoorumlane vtl.
Loomulikult on erinevusi ka nõuetes, kuid tähelepanu juhtimine AWG süsteemile , viitas seal jutuks olevate ristlõigete erinevusele meil leiduvatega.
Nimelt hõlmavad antud soovitused seal parandustöid ja Al juhtmeid AWG 10 ja 12.
Keegi ei anna seal soovitust paigaldist uuendada peeneristlõikelise alumiiniumkaabli jätkamisega. Ei muud.
Loomulikult oli seal mõnda huvitavat kuid refereerima tõesti ei hakka.

[Külaline]

....

Lisainfoks veel niipalju, et need pistikud jäävad põhimõtteliselt seinavalgustitele, laeb ka ehk mobiili ja läpparit. Triikrauda, fööni, soojapuhurit jne ei ole sinna plaanis ühendada, kuigi jah, välistada seda loomulikult ei saa.

Olen tegelikult ka varem Al-Cu juhtmeid ühendanud ja tehtud sai klemmliistuga (kui meenutan, siis oli just selline keelekesega, et kruvi ei vigastaks juhet), aga seda sai tehtud kohas, kus on igal ajahetkel vaba ligipääs ja 8 aasta jooksul ei ole midagi juhtunud (kontrollin igal aastal). Antud olukorras aga pean ma need ühendused jätma seina, mis tuleb viimistleda, seega ligipääs piiratud jääb tapeedi taha lõpuks).

Mingil määral aitaks ohutus parandada selliste hübriidahelate koormuse vähendamine - ehk võimaluse korral väiksema nimivooluga automaadi ette panemine. Kasvõi 1A. 0,5A?

Vana alumiiniumjuhtmetega paneelmaja rekkimisel saab näiteks pistikuliinid vedada uue vaskkaabliga põrandaliistu tagant,valgustus aga jääks vanade alumiiniumliinide taha,kuid selle voolutarve seoses leedlampide arenguga üha langeb...

[Volt]

Vana alumiiniumjuhtmetega paneelmaja rekkimisel saab näiteks pistikuliinid vedada uue vaskkaabliga põrandaliistu tagant,valgustus aga jääks vanade alumiiniumliinide taha,kuid selle voolutarve seoses leedlampide arenguga üha langeb...

tihti rekid nii või? kas need vanad al liinid on nii umbes-täpselt-vähemalt 16mm2?

[vtl]

Loomulikult on erinevusi ka nõuetes, kuid tähelepanu juhtimine AWG süsteemile , viitas seal jutuks olevate ristlõigete erinevusele meil leiduvatega.
Nimelt hõlmavad antud soovitused seal parandustöid ja Al juhtmeid AWG 10 ja 12.
Keegi ei anna seal soovitust paigaldist uuendada peeneristlõikelise alumiiniumkaabli jätkamisega. Ei muud.

Ma ei näe suurt vahet siinkohal.
Parandustööd teostatakse samamoodi jätkamise teel.
AWG12 vastab ca 3.3mm2 ristlõikepindalaga juhtmele ehk läheb täiesti samasse suurusjärku praegu kasutatavete 2.5mm2 vaskjuhtmetega.

[Imelik]

Kas ma väljendusin järjekordselt ebaselgelt, või ei ole ma lihtsalt võimeline eelneva postituse sisu mõistma?
Al AWG 12-le vastab AWG 14 Cu ja AL AWG 10-le vastab AWG 12 Cu (nii on kirjas ka seal viitel).
Meil siin teemas ei ole ilmselt juttu 3,3mm2-st või suuremast alumiiniumist?
Pole vahet kas 2,5 või 3,3 .... siis ei ole ka vahet 1,5 v.2,5?

Parandustööd teostatakse samamoodi jätkamise teel

Isik ei soovi parandada olemasolevat paigaldist, vaid muuta kaablite pikendamisega varjatud jätkude abil.
Meil kehtiva standardi kohaselt uuendamisel peenemaid Al juhtmeid kui 16mm2 kasutada ei või (ei ole tootmises).
Ehk kui ei parandata, siis kasutatakse ameeriklaste varianti ...

1) Complete Replacement of Copper
Cable

Töökindlaid ja sertifitseeritud lahendusi peenemate Al juhtmete jätkamiseks Cu juhtmetega ma ei tea. Kui keegi teab, andku "tuld". Lihtsalt vaidlemisest "teoreetikutega"
ei ole huvitatud.

[vtl]

Kas ma väljendusin järjekordselt ebaselgelt, või ei ole ma lihtsalt võimeline eelneva postituse sisu mõistma?
Al AWG 12-le vastab AWG 14 Cu ja AL AWG 10-le vastab AWG 12 Cu (nii on kirjas ka seal viitel).
[...]
Pole vahet kas 2,5 või 3,3 .... siis ei ole ka vahet 1,5 v.2,5?

Ma omaarust kirjutasingi ju ennist, et 3.3mm2 (ehk AWG 12) alumiinium läheb koormatuvuselt samasse suurusjärku 2.5mm (ehk AWG 13...14) vasega (AWG 14 - 2.1mm2, AWG 13 - 2.6mm2).
16A seinapesa korral ei tohiks seal peenemat kui 3mm alumiiniumjuhet nii ehk naa olla.

Meil siin teemas ei ole ilmselt juttu 3,3mm2-st või suuremast alumiiniumist?

Millisest läbimõõdust siis jutt käib, kui tohib küsida? Põgusa tagasivaatega ei ole keegi seda kordagi maininudki.

Põhjendan oma eeldust. Ma pole küll kursis, millise läbimõõduga alumiiniumkaablit nõukaajal kortermajadesse peamiselt paigaldati, aga vähemalt minu esivanemate 50-te lõpus ehitatud eramus olevad alumiiniumkaablid olid küll silma järgi jämedamad, kui 2.5mm2. Pakuks kusagile sinna 3...4mm2 kanti. Täpselt mõõtnud ei ole, lihtsalt renoveerimise käigus vanu ja uusi juhtmeid kõrvuti vaadates oli läbimõõdu vahe näha alumiiniumi kasuks.

Parandustööd teostatakse samamoodi jätkamise teel

Isik ei soovi parandada olemasolevat paigaldist, vaid muuta kaablite pikendamisega varjatud jätkude abil.

Milline sisuline vahe on (vask-alu üleminekutega) parandamise ja jätkamise vahel?

Meil kehtiva standardi kohaselt uuendamisel peenemaid Al juhtmeid kui 16mm2 kasutada ei või (ei ole tootmises).

Mina saingi nii aru, et kõik uuendatud osad ehitati juba vase peal ja peenikest alumiiniumi uuendamisel ei kasutata. Kui korraga tervet maja ümber ei ehitata, siis *kusagile* peab ju see üleminek jääma.

Ehk kui ei parandata, siis kasutatakse ameeriklaste varianti ...

1) Complete Replacement of Copper Cable

"Complete replacement" ehk kõik või mitte midagi on kahtlemata hea lööklause, aga praktikas tihti teostamatu. Ma olen oma eramut siin vaikselt renoveerinud ca kümmekond aastat, liikudes remondiga vaikselt toast tuppa ja korruselt korrusele.
Viimistlust rikkumata ei olnud võimalik vahetada kogu juhtmestikku majas ühekorraga, eriti, kui tahaks majas samal ajal veel sees elada, mistõttu oli pikka aega paralleelselt töös remontimata ruumides vana ja renoveeritud ruumides uus paigaldis. Ehk neid Alu-Cu üleminekuid on mitmes kohas kasutatud. /Tänaseks on küll viimanegi jupp alumiiniumi välja visatud, aga see on juba teine teema/

Töökindlaid ja sertifitseeritud lahendusi peenemate Al juhtmete jätkamiseks Cu juhtmetega ma ei tea. Kui keegi teab, andku "tuld". Lihtsalt vaidlemisest "teoreetikutega"
ei ole huvitatud.

Töökindlast lahendusest (terasest kruviklemm "keelekesega" juhtme ja kruvi vahel, hilisema järelpingutamise ja kontrolliga) ma ülalpool juba kirjutasin. Just praktikuna, mitte teoreetikuna ega "teoreetikuna".
Sertifitseerimine ei olnud remondiaegse ja pikemas perspektiivis ajutise paigaldise juures minu jaoks võtmeküsimus.

[kilemi]

Imelik on "imelik"

[vtl]

Imelik on "imelik"

Imelikul pole häda midagi, täiesti tavaline Imelik.
Lihtsalt mõne jaoks on esmatähtis, et asja sisuline pool toimiks, teise jaoks on oluline, et asi oleks kõigepealt seaduslik, reguleeritud ja määrustega paika pandud.

[Imelik]

Ma tõesti ei soovi asjatundmatuga vaielda.
"Sisu" hakkab juba sellest, et 2 soonelist juhet АППВ toodeti NSVL-s alates 1mm2 ja ka paigaldati ...
See millest Sa aru saad ja millest mitte, ei paku mulle huvi.

Imelik on "imelik"

Täiesti erakordne "teadmine"... teemaalgataja seda mitte ei ole?

[vtl]

Ma tõesti ei soovi asjatundmatuga vaielda.
"Sisu" hakkab juba sellest, et 2 soonelist juhet АППВ toodeti NSVL-s alates 1mm2 ja ka paigaldati .

Ära siis vaidle asjatundmatuga, vaid paku teemaalgatajale lahendus. Näiteks stiilis:

a) seni, kuni olemasolev alumiiniumpaigaldis seinas, ei tohi sina mitte ühtegi pesa liigutada ega juhet jätkata. Või kui, siis pead sina seda tegema 16mm2 alumiiniumkaabliga.
b) kui sina tahad ühte pistikupesa liigutada, siis pead terves korteris või majas kõik juhtmed seina seest välja kiskuma ja välja vahetama.

See millest Sa aru saad ja millest mitte, ei paku mulle huvi.

Inimesi tegelikult ei huvita see, kuidas EI saa, vaid see, KUIDAS SAAB.
Mõistliku infot siit teemast niikuinii vist rohkem ei tule.

[Kalvis]

Inimesi tegelikult ei huvita see, kuidas EI saa, vaid see, KUIDAS SAAB.

Õige!
Siin foorumi teemas on korduvalt öeldud kuidas SAAB, kuid millegipärast ei taheta seda kuulda võtta!
On kindel lahendus hülssimine, on olemas spets hülsid Al-Cu jätkamiseks aga ju siis hülsitangide laenutamine ja Tallinas spetspoe otsimine on probleemne. Muuseas ütlen seda juba 3 korda.
Ka olen 99% veendunud et vtl pakutud teraskruvidega jätkamine on piisavalt töökindel. Miks. Sest ise vastasin samamoodi, mul polnud seda Al harukarbi sisu käepärast et visata peale pilk mis metall on. Mainisin, et on olemas teatud kruviühendus. vtl teadis metalli. Oma kogemus kinnitab, et see terasklemm Al-Cu jätkamiseks harukarbis probleeme ei põhjusta. Olen pidanud selliseid harukarpe vaatama, ühendama, jätkama ja korrastama ning probleeme on neis väga vähe, aeg ajalt vaja klemme pingutada (üldiselt ikka klassikaline üks kord kinnitamine klemmi alla). See on pigem Al voolavuse pärast. Seina taha endale krovi sisse ei paneks
On olemas veel üks metall, õigemini spets. kontaktpind mida kasutatakse massiliselt lattsüsteemides. Sertifitseeritud ja puha. Seal pannakse vaskkaabel otse Al lati külge üle spets. metallist vahetüki analoogselt terasühendusega.

Kokku on pea 3 lahendust Al-Cu jätkamiseks ja need kõik on toimivad. Vaid kruviklemmi ei jätaks ma seina taha ja seda mitte Al-Cu pärast vaid klemmi vedru võimaliku väsimuse-Al voolamise pärast.

Vihjeks et sai üks käsitsi tundmatu elektriku kokkukeerutatud Al-Cu kaablijätk lahti võetud ja imede ime see toimis ka peale 20 aastat. Tõsi seal oli taga vaid üks valgustusahel ja pistikupesa. Aga sellist teguviisi on massiliselt nõuka ajal harrastatud, tõsi katkestusi ikka neis juhtub ja aeg ajalt näeb võimast korrodeerumist kah.

[Ping]

Saab ka jootetinaga joota.
Vanadel vene telekatel olid trafomähised alumiiniumist ja vajadusel nende otsi joodeti, õigete vahenditega.
Jootevedelikku ostsin viimati Tartus Tiigitänava keldripoest.

Kaasaegsema moodusena on spets alumiiniumi joodis pulkadena.
Isegi õllepurgile saab ka kaane peale tagasi joota.
Tasub küsida hästivarustatud tööriistapoodides.
(Päris kõva värk, saab ka alu mootoridetaile joota.)

[Küülaline]

Saab ka jootetinaga joota

Saab kindlasti joota ja pressida ja hülssida ja termokahaneva toruga teha hermeetiliseks ja jätta kasvõi krohvi sisse. Aga elektri valdkond (gaas ka) on täpselt reguleeritud ja kontrollitud, erinevalt näiteks vee ja kanalisatsioonitöödest.
Elektriala inimesed lihtsalt EI SAA selliseid soovitusi heaks kiita. Kodanik Kalvis esineb siinkohal üsna süüdimatult,
See aga ei tähenda, et ma oma korteris mõne pistikupesaga ise samamoodi ei toimiks.

[Kalvis]

Mis Küülalisel ära pööras et süüdistad teist süüdimatult?