Mõtlesin, et kirjutan natukene enda kogemusest.
Igalt poolt lugedes tunduks, nagu oleks mõttetu ettevõtmine, samas tootjad väidavad teisiti.
Reaalselt on võimalik 3-5 kraadi madalamaks saada sisetemperatuuri ning Eesti oludes on see täiesti piisav minu arvates.
Asja on vaja lihtsalt õigesti dimensioneerida ning algusest lõpuni läbi mõelda enne, kui tegema hakata.
Komfovendil mitu head tarkvara, millega saab igasuguseid arvutusi teha:
https://www.komfovent.com/en/page/software
Kui paigaldasin ventseadet, siis arvestasin nii, et see suudaks vähemalt 2.5x rohkem õhku liigutada, kui mul tavaventilatsiooni jaoks vaja on. Esiteks on nii vendikad vaiksemad ja teiseks tahtsin tulevikus lisada ka jahutuse. Hea mõte on vent torustiku puhul panna plastikust topeltseinaga torud, sinna ei saa kondents tekkida nii lihtsalt, nagu metallist torudele, aga õige häälestuse puhul ei tohiks nii ehk naa kondentsi tekkida.
Maja kütab maasoojuspump ning sellest tulenevalt on olemas maaküttekontuur. Esimene samm oli vaadata, kuidas muutub maaküttekontuuri temperatuur aastaringselt. Seda ei automatiseerinud, lihtsalt märkisin üles maasoojuspumba andurite sisendi paar korda kuus suve jooksul, kui maasoojuspump parajasti töötas.
Varasuvel, kui on vaja jahutama hakata oli kontuuri temperatuur 5 kraadi ringis, hilissuvel kuskil 12 kraadi ringis. Seega asjal võiks jumet olla küll.
Järgmine punkt on ruumi- ja sissepuhke temperatuuride vahe. Kui arvestada, et majas sees on kuni 50% õhuniiskus, siis peaks temperatuuride vahe piirama ära 12 kraadi peale. Vastasel juhul tekib kondensatsioonioht plafoonidel, mida tuleb kindlasti vältida. Kalorifeeris endas kondensatsiooni tekkimine on normaalne, sellel on ka veeäravool, samuti kuivatab see suvel õhku vältimaks liigset niiskust majas, mis on positiivne.
Edasi arvestasin välja jahutusvõimsuse. Näiteks, õues õhutemperatuur 28C, maja sisetemperatuur 24C, majja sissepuhke temperatuur 12C ning vastavalt ventseadme maksimumvõimsus, minul on see 500m3/h. Arvestasin välja, et jahutust on võimalik saavutada 4.2 kW. Muidugi suve lõpus enam 12C ilmselt ei jõua teha, sest maakontuur soojeneb üles. Tsirkulatsioonipumba tootlikkust oleks vaja seejuures 1000 l/h. Valisin vastava kalorifeeri, millega õnnestus parameetrid saavutada ilma liiga suurt takistust õhu- ja vedelikukontuuridele tekitamata.
Järgmine samm oli tsirkulatsioonipumba valik. Kuivõrd maaküttepump asub keldris ning ventseade pööningul, siis oli natukene nuputamist sellega. Torude vedamine oli lihtne, sest kunagi oli seal keldris õlikatel ja korstnalõõrist sai kenasti pööningule. Pump peab olema lisaks piisavalt võimas, et suudaks pumbata läbi kalorifeeri ning ka läbi kogu kontuuri, lisaks tõsta 8m.
Juhtloogika poolt on kaks varianti. Üks on segamissõlmega ja lolli pumbaga, aga selle jätsin kõrvale, sest oleks ebaefektiivne ja keerulisem, või lihtsam variant osta tark pump ning juhtida seda ventseadme segamissõlme väljundist 0-10V.
Valikus olid Wita Delta HE ja Grundfos Magna 3 pumbad. Mõlemal 0-10V sisend ning võimalus 0V juures pumba automaatseks väljalülituseks. Kuivõrd Wita-l kiibipuuduse tõttu tootmine seisab, siis jäigi ainsaks valikuks Grundfos Magna 3. Onninenis oli laos olemas.
Arvestasin pööningule mineva toru sisemõõdu selliselt, et ei tekiks liigset takistust, arvutasin selle takistuse, liitsin sellele 8m tõstet ning komfovendi programmist arvutuste põhjal saadud kaloriiferi sisetakistuse ning sain tulemuseks 10m tõstet. Lisaks muidugi ka maakontuuri enda pumpamine, aga kuivõrd seal on diameeter ikka väga palju suurem ning kogus tegelikult üsna väike, siis arvestasin, et ega see ilmselt väga ilma ei tee. Kondensatsiooni vältimiseks kasutasin eelisoleeritud alupexi ning selle panin omakorda kaabli paigaldusrüü sisse, et toru pööningule tõmbamisel oleks välistatud isolatsiooni kahjustamine.
Tegin skeemi, ühendades tsirkulatsioonipumba selliselt, et võtaks kõige külmemat jahutusvedelikku peale MSP juhul, kui MSP töötab ning kui ei tööta, siis võtab MSP-st mööda. Neli kolmikut ja kaks ühe suuna klappi kõigest (nii lihtsa asja jaoks kõlbas paint
):
Reaalsetest tulemustest.
Minu arvutatud tõste oli 10m, reaalne on 10.5m. Tsirkulatsioonipumba läbilaskevõimsust oli vaja 1000 l/h, praegune pump 100% võimsuse juures suudab 1400 l/h. Tip-top, jääb varugi.
500m3/h juures kui pump testiks põhja lükata, siis suudab õhu maha jahutada sisuliselt sama temperatuurini, nagu maaküttekontuuri temperatuur. Muidugi 6-7C õhku ei ole mõtet sisse puhuda, sest kõik hakkab väga kiiresti kondenseeruma. 12C delta temperatuuriga mingit kondensi ei ole ning jahutus piisav.
Temperatuur püsib kenasti majas 24C ka siis, kui õues on näiteks 25C, kui jahutuse välja lükkan, siis hakkab üsna kiiresti ronima, sest mul on väga palju aknaid lõunapoole ning läheb vähemalt 27C peale.
Voolutarve on juhul, kui kõik põhja keerata 400W kanti ning sel juhul on COP 8 ringis. Samas, tegelikult on see palju kõrgem, sest kogu soojus salvestatakse maa sisse ning hiljem maasoojuspump suudab kõrgema COP-ga sooja vett toota või kütta.
Minu jaoks igati õnnestunud projekt - temperatuur ei lähe enam majas kõrgeks ning ei pidanud konditsioneere paigaldama, mille tulemusena töötab kõik väga vaikselt. Ilmselt kui tekib selline mega kuumalaine, nagu eelmisel aastal, siis temperatuur siiski läheb 25-26C juurde, aga see on täiesti okei, selleks saab ka ajutiselt teisaldatava konditsioneeri seina lükata.
Ehk siis minu järeldus on ainult üks. Need, kes ütlevad, et on mõttetu ei ole suutnud korrektselt asja projekteerida - liiga lahja tsirkulatsioonipump, ventseade või kalorifeer või probleemid maakütte kontuuriga (aga sel juhul on ka MSP-ga probleemid). Loodetavasti on kellelegi abiks.
