Ehitusfoorum

Ka sel juhul jääb tingimus temperatuurist (temperatuur aurutakistusel peab ületama kondenseerumistemperatuuri). Mida lähemal sisepinnale, seda lihtsam on seda täita. Sisemine soojustus koos aurutiheduse suurendamisega täidab sama eesmärgi, kuid eeldusel, et aurutihedus on piisav ja püsiv.
Aknaraam ise ei ole kindlasti probleemi allikas (tema soojusjuhtivus on igas kihis ja selle erinevas punktis ühesugune), asi on ümbritsevas (kui aknaraami serval tekitatakse kondenseerumispunkt, siis kondenseerub seal tõesti veeaur).
Muidu eelkõneleja argumentidega päri.
Antud juhul tundub ümbritsev olema silikaattellis (milles on läbivaid tühemikke) gaasbetoonkonstrutsioonis, mis on
väljast krohvitud.

Imelik.

Jäi "kummitama"....

Plasto kirjutas: Aknad on ette nähtud siiski valguse saamiseks ja õue nägemiseks, mitte elamise ventileerimiseks.

Aknad on "ette nähtud" nii välisfassaadiks, siseviimistluseks kui ka teatud juhtudel osaks ventilatsioonist.
Ehk aknad on osa süsteemidest , mitte detail hoone küljes.
Imelik.

Püüa ära tuvastada, kas kondensaat tekib põsel või raamil? Teistes ruumides?
Sõltuvalt tekkekohast on ravi erinev.
Kas niiskuskahjustused on ka akna mitteavataval poolel? (kui on ainult üks avatav pool)
Kui mõlemal poolel, siis kas on sama suured?
Variant veel... Teosta põsk niiskuskindlate vahenditega.

Külaline kirjutas: 4) Raami kambritesse montaazivahu laskmine. Isolaatoriks on seisev õhk. Õhuvahes alla 2 cm on õhk praktiliselt seisev. Vahus on isolaatoriks samuti seisev õhk. Seega kambritesse alla 2 cm vahu lisamisel olulist efekti ei saavutata. Soojusjuhtivust tekitab kambri sein, mis jääb muutmata

Vähemalt sõltub see raamist:
http://windows.lbl.gov/irlab/foam_vinyl.html

Imelik kirjutas:

Külaline kirjutas: Pale soojuslik isoleerimine seestpoolt soodustab kondensaadi teket???

Jah. Eeldusel, et piirde välisosa soojusjuhtivus on suhteliselt suur ning piirde sisekihi veeaurutakistus ei ole piisav, kondenseerub veeaur sisekihi taga. Liitekohas on temperatuur kõige madalam.

Antud näite ja ka "klassikaliste" betoon/kivimajade puhul on "sisekihi taga" olev pind soojuslikult "ühendatud" toa siseseinaga ja sellega väga sarnase temperatuuriga. Kui seal midagigi kondenseerub, siis kondenseerub ka kogu siseseinal.

...on "sisekihi taga" olev pind soojuslikult "ühendatud" toa siseseinaga ja sellega väga sarnase temperatuuriga....

Soovitus.Tee omale selgeks, mis on seina temperatuurigradient ja millest see sõltub. Kui ei suuda, kata aknaklaas tekiga ja jälgi muutust.

Imelik.

Külaline kirjutas:

...on "sisekihi taga" olev pind soojuslikult "ühendatud" toa siseseinaga ja sellega väga sarnase temperatuuriga....

Soovitus.Tee omale selgeks, mis on seina temperatuurigradient ja millest see sõltub. Kui ei suuda, kata aknaklaas tekiga ja jälgi muutust.

Imelik.

Aga proovi ise,,,
Pane 10*100cm kipsplaadi tahvel vastu kivist siseseina ja mõõda kui suur temperatuurigradient selle alla tekib? Formaalselt on gradient ka 0,0000001 C temperatuuride vahe. Selle sisuline tähendus sõltub konkreetsest olukorrast.