Ehitusfoorum

Ma kahtlustan, et suurema kütmisega sisemised kihid paisuvad ja avaldavad pottidele liiga suurt survet. Eriti see, et tõusulõõr ka vastu on lapitud. Pealegi, vooder peaks ülevalt olema shamotist, nagu esimene lõõr on, sest seal on päris suur kuumus ja punane kivi praguneb.

ponks kirjutas:Robi1, mis mõõtmetega oleks tõusulõõr optimaalne?

......................................
Mitte eriti suurem kui korstna lõõr ( ehk, arvates, et korsten on 14X 28)

Korsten on Isokern, ümmarguse lõõriga ja diameeter on 20 cm.

Robi 1 kirjutas:Milleks jälle mõtetut jura üles keerutada!!! Kaminahju tööd ju toimivad ja annavad sooja jne. Kuigi mees ise vahel veidi vaikne.

Foorumiekspert on oma hinnangu andnud!

Mõned meistrid kasutavad potiklambreid ka.

Aga hakkad sügisel kütma - annab sooja on hästi, kui ei anna - teed järgmine aasta uue ahju

Potiklambreid kasutati küll aga nad panid need külge ilmselt hiljem, peale pildistamist.

ponks kirjutas:Potiklambreid kasutati küll aga nad panid need külge ilmselt hiljem, peale pildistamist.

Ridadevahelised klambrid peaksid olema pandud juba pildistamise ajaks?

ponks kirjutas: Meister on potitootja poolt soovitatud.

See potitootja soovitab ka kutsetunnistuseta meistreid. Ka sinule soovitatud meistril paistavad kutseoskused olema puudustega. Ma mõtlen ikka seda koldelahendust esimese tõusulõõriga...

Eks seal ole palju head ka...kui esimene ehmatus üle läheb. Ja eks tehakse palju hullemaid ( näiteks vorbitakse vene shamottplaadist koldeid ...mis praktiliselt aastaga võib ära variseda).
Vaadates lahendust, et voodri püstivuugid on tühjad, et aidata pingeid maandada. Täitsa huvitav oleks kuulda sellise asja kohta pikaajalisi kogemusi ( umbes 5 aastat tagasi küsisin sama asja foorumis aga vastust pole seni saanud).

Aasakas, vastused Su küsimustele:
1. Kolde kõrgus tuharestist 167 cm.
2. Lõõride pikkus 5 meetrit - kui läbi leso.
3. Korstna kõrgus 6 meetrit kui läbi leso, 4 meetrit kui läbi slepe (suvesiibri).
4. Korstnapits 1 meeter.
5. Korstna lõõr ümmargune 20 cm läbimõõduga, materjaliks Isokern.
6. Põranda null on 62,5 meetrit merepinnast.

Terv,

Oki...kolle ja neel ja lõõrid on mis on...aga ise muretseks enam lae lahenduse pärast. Täpselt aru ei saa selle materjali põhjal...aga ise kindel just poleks, et see lagi väga ohutu ikka on. Selline lahendus tagab, et sinna tekivad praod ja pragudest omad probleemid... ( ehk on teine lagi veel peal seal).Normaalseid paisumisvuuke igatahes selles ahjus ei ole ...aga kui nii ka saab, siis oleks selleks korraks hea muidugi.

Laeks on šhamottplaat, keskel, (piltidel pangi all).

http://www.upload.ee/image/4216821/140812_010.JPG

http://www.upload.ee/image/4216822/140812_008.JPG

http://www.upload.ee/image/4216824/140812_007.JPG

Eks varem tehti tõesti nii, et lagi ja seinad olid savivuugi abil koos ...ja liivaga täideti pealt ära ( liiv täitis praod)...aga veidike kindlam tunne oleks kasutada lae ja seinade vahel villavuuki, sest lagi ja seinad paisuvad erinevalt. Aga kui ahi toimib nii,,,siis rahu temaga.
Igatahes tõmme peaks vägev olema ja küll läheb soojaks ka!

Robi 1 kirjutas:Igatahes tõmme peaks vägev olema ja küll läheb soojaks ka!

Aga kas puid kulub ka vägevalt selle vägeva tõmbega?

Eks see selgub peagi kui ahi sisse on kõetud omanikul. Loomulikult peaks olema tunduvalt parem kui vanamoodsed plekuahjud.

Minusuguse asjatundmatu pilgule on see ahi küll .... kummaliselt ehitatud.
Aga eks spetsialistid teavad mida teevad ..... vist.

Mis laiali peab minema see ka laiali läheb.

Njah...aga ei maksaks liialt masendust tekitada, sest kui jätta välja see lai tõusulõõr, siis enamus pottahjud just sellise ehitusega ongi seest.Aga eks neid ole laiali ka läinud ja targem oleks veidi paisumisruumi sisse jätta ju...

Robi 1 kirjutas:Njah...aga ei maksaks liialt masendust tekitada, sest kui jätta välja see lai tõusulõõr, siis enamus pottahjud just sellise ehitusega ongi seest.

Millele tuginedes seda väidad
Ponksilt tahaks pärida, kas ta küsis ka alternatiivseid pakkumisi või jäi esimese pottsepa peale pidama.

edevuse laat kirjutas:

Millele tuginedes seda väidad
[/quote]
............................
Ma ei mõelnud muidugi konkreetset lõõride ehitust vaid ikka seda, et väga paljud pottvoodriga ahjud ongi ehitatud ilma igasuguse paisumisvuugita. Isegi kolle laotakse vastu potte. Siis pole ka ime kui suurema kütmisega klambrid järgi annavad ja jäädavad praod võivad tekkida. Aga on ka palju erandeid...

Kohal käis kokku neli pottseppa, valisin selle, kes tundus kõige asjatundlikum.

Aga kui tulemused käes...ehk saame ka teada?

ponks kirjutas:Kohal käis kokku neli pottseppa, valisin selle, kes tundus kõige asjatundlikum.

No siis peaks ju kõik parimas korras olema kui asi tõesti nii on
Ps. Tegija käekiri viitab nn. vanakooli mehele

Robi 1 kirjutas:Milleks jälle mõtetut jura üles keerutada!!! Kaminahju tööd ju toimivad ja annavad sooja jne. Kuigi mees ise vahel veidi vaikne.

Kui kutsud üles teisi, siis ise ära reegleid eira, mõtetut tühja lora pole mõtet ajada!
"vanakooli" käekiri! Kuidas seda mõista? Arvan, et tunnen mõnda "vanakooli" meistrit Eestist. Selle töö kohta oskaks nad ainult õlgu kehitada. Kui ainult potinurgad on seotud traadiga ridade vaheliselt ja klambrid puuduvad, on seda vähe! Sidudes potte ainult traadiga otstest, on seda vähe! Klambrid peavad olema, seda eriti "klassikalise" ehitustiili korral. Selle ahju puhul läheb kõik metsa. Alustades kolde mõõtudest, neelust, tõusulõõrist, kuni potitöötlemiseni välja. Kui see "meister" oli neljast asjalikum, siis püha müristus! Milline on Eesti pottsepaturg?

Vabandust kahetimõistetava termini "vanakoolimees" pärast. Pidasin silmas kolde ja lõõristiku lahendusi, millele teemapealkiri viitab, mitte ahju potiosa . Eesti pottseppade tasemel laias laastus pole häda midagi. Julgeksin hoopis arvata, Ponksi valikutel mängis rolli mitte pädevus vaid hind.