Ehitusfoorum

Aga palun andke siis nõu, kuidas seda kiviseina soojustada.


Ja kuidas teha vannitoa ning magamistoa vaheline vahesein? Mis konstruktsioon?

teemaalgataja kirjutas:Aga palun andke siis nõu, kuidas seda kiviseina soojustada.


Ja kuidas teha vannitoa ning magamistoa vaheline vahesein? Mis konstruktsioon?

kiviseina jaoks pead väga täpselt kihid ja materjalid kirjeldama seest välja või väljhast sisse, kivi puhul kindlasti mis kivi ja kui paks jne mis vahel on jne. Kiviseina saad üldjuhul soojaks väljastpoolt soojustades.

vannitoa ja magamistoa vaheseinal pole mingit imet, vahesein nagu iga teine. Vannitoas teed seespoolt hüdroiso niiehknaa ja ülejäänud nagu kipskarkassil vahesein ikka, karkass, kips ja paned midagi müratõkkeks vahele

Oehhh, püüan siis kiviseina lahti seletada.

Ca 40 cm paks. Kandev kivisein. Silikaattellistest. Laotud risti rästi.

Ühel pool on remonditud tuba. Sealt alates siis kips, puitlaudis, saepuru, kivisein ja teiselpool ongi siis remonditav ruum, millel kivisein. Paneks mingi soojustuse ka sinna äkki? Ma ei tea, vb on kivisein seest tühi, mõttetu seda kiviseina soojaks kütta
Kuidasgi võiks ta ära iseoleerida.

teemaalgataja kirjutas:Oehhh, püüan siis kiviseina lahti seletada.

Ca 40 cm paks. Kandev kivisein. Silikaattellistest. Laotud risti rästi.

Ühel pool on remonditud tuba. Sealt alates siis kips, puitlaudis, saepuru, kivisein ja teiselpool ongi siis remonditav ruum, millel kivisein. Paneks mingi soojustuse ka sinna äkki? Ma ei tea, vb on kivisein seest tühi, mõttetu seda kiviseina soojaks kütta
Kuidasgi võiks ta ära iseoleerida.

Kui sul on see kandev 40cm sein on lihtsalt vahesein, siis ei ole seda vaja soojustada, annab su kuudile natukenegi termomassi ja toad ei jahtu nii kiirelt maha.

Välisseinast ei saa su jutust hetkel aru kas kips , puit saepuru ja kandev (või mitte) lapiti kivi, kui nii siis see on "Harju sein". Kui sama, aga kivid väljast serviti laotud, siis "Nõmme sein" .

Nüüd pead väga hästi teadma kas sul tellis välimisel seinal kannab või on lihtsalt laotud fassaad ja kannab puitsõrestik. Kui puitsõrestik kannab, siis õige lahendus oleks kivifassaad lammutada, saepuru ära võtta ja väljast villaga soojustada, tulletõke ja tuulutusvahe, laudis vms nagu sõrestikku , tuulutava fassaadina.

Kui sa lähemalt uurid ja selgub, et see tellisfassaad on tuulutatva vahega (peale tellist , õhuvahe ennem sõrestikseina) siis on variant, et jätad fasssadi alles ja tõhustad väljast tuulutust (teed tuulutusavasid juurde) ja avad konstruktsiooni seestpoolt ja lisad tuuletõkke, 200 + 50 villa , niiskustõkke, kipsi.

Kui väline/fassaadiks olev kivisein sul kannab, siis lihtsat seetsoojustamise varianti head ei ole selle jaoks kahjuks olemas . Sellist seina pead soojustama korraga nii seest kui väljast , et kivi jääks (muutuks soojustuse seisukohast mõttetuks kihiks) soojustuse soojemale poolele (väljast piisavalt peno või villa) ja seest sõrestiku vahelt aurutihedamalt (sisse aurutihedam peno kui välja, sest välisest üksi ei piisa ) . Kui töö läheb liiga kalliks (ja sellise konstrui puhul ongi topelt) , siis jäta nii nagu on.

Seeda kõike sellepärast, et selline konstruktsioon on arvestatud sul sedasi, et saepuru niiskub ja kuivab. Võta ülemine ja alumine must laud lahti ning vaata kas saepuru hallitab vms. Kui on kuiv ja, kui saad ja on vaja siis lisa uut saepuru ülevalt juurde. Võib ka seina ülevalt avada , lasta saepuru välja, teha sein seespoolt laiemaks ja uue saepuru sinna vahele tampida.

antonsi kirjutas:

teemaalgataja kirjutas:panen puldi seinast:



Sinna laudise vastu läheks otse siis kivivill.
Nagu näete, siis paber seal on hävinenud. Hiljem tuleks väljast poolt laudisele peale fassaadi kivivill, seega nagu ei oleks mul mõtet sellel paberil seal. Samas seal taga puhub tuul ja see ei mõjuks mul ju soojapidavusele üldse hästi.

Seda, millal fassadi kallale jõuan, ma ei tea. Vb alles 5-10 a pärast.

Nii et oleks hea midagi selle paberi asemele ikka panna, samas peaks ta olema selline asi, mis hiljem kui vill ka teiselpool vastas on, ei takistaks niiskusel väljapoole liikumast.

Soovitage midagi?
Tänan.

siis tiba teine lugu , kui alles 10 aasta pärast järgmine üritus plaanis:

seest välja:
kips
(soovitavalt kohe niiskustõke siia, siis pead muidugi kaablid seina pealt vedama ja kipsi auke ei ole soovitav teha suvalisse kohta sest rikub kile)
karkass ja karkassi vahel 50 vill
niiskustõke (esimese villakihi vahele ja saad paigaldada juhtmed jne kipsi taha , seinale pilte riputada jne , aga muidugi juhul, kui paigaldad ventilatsiooni mis sisemist õhku kontroli all hoiab)
sõrestiksein ja sinna vahele 140 vill (kuigi pildilt ei tundu see üldse 150 sõrestik , oled ikka kindel?)
tuuletõkke kangas klambritega ja teipida
1cm tuulutuseta õhuvahe, selle saad tekitada kui paned tuuletõkke kanga taha mõned liistud mis ei lase villal kangast seina vastu suruda
laudis

Aga kas see tuuletõkkekangas, mis laseb seestpoolt niiskust läbi, oleks seal laudise vastas ikka vale asi?

Teemaalgataja kirjutas: Aga kas see tuuletõkkekangas, mis laseb seestpoolt niiskust läbi, oleks seal laudise vastas ikka vale asi?

ei ole vale asi, kuna ei lase niiskut villa sisse ja laseb ka niiskusel välja kuivada kirjeldatud konstruktsiooniga kondensiohtu ei ole. Lihtsalt soovitavalt sinna taha ikka 8mm või 1cm õhuvahet jätta , et kangas ei oleks umbselt vastu laudist

antonsi kirjutas:

Teemaalgataja kirjutas: Aga kas see tuuletõkkekangas, mis laseb seestpoolt niiskust läbi, oleks seal laudise vastas ikka vale asi?

ei ole vale asi, kuna ei lase niiskut villa sisse ja laseb ka niiskusel välja kuivada kirjeldatud konstruktsiooniga kondensiohtu ei ole. Lihtsalt soovitavalt sinna taha ikka 8mm või 1cm õhuvahet jätta , et kangas ei oleks umbselt vastu laudist

Kas on midagi uut tuuletõkke vallas, et tuleb mm lugedes veel tuuletõkke alla õhuvahe jätta...

taastaja

Külaline kirjutas:

antonsi kirjutas:

Teemaalgataja kirjutas: Aga kas see tuuletõkkekangas, mis laseb seestpoolt niiskust läbi, oleks seal laudise vastas ikka vale asi?

ei ole vale asi, kuna ei lase niiskut villa sisse ja laseb ka niiskusel välja kuivada kirjeldatud konstruktsiooniga kondensiohtu ei ole. Lihtsalt soovitavalt sinna taha ikka 8mm või 1cm õhuvahet jätta , et kangas ei oleks umbselt vastu laudist

Kas on midagi uut tuuletõkke vallas, et tuleb mm lugedes veel tuuletõkke alla õhuvahe jätta...

taastaja

See ei ole midagi uut, õhk on suht ammu leiutatud ja selles kihis on tegu ventileerimata (või halvasti ventileeritud) konstruiga kus tuuletõkke taga on kohe must laudis , vahe võib seal olla selleks, kui kondens mingil hetkel sinna laua sisemisele küljele siiski tekkima peaks , saab vähemalt alla nõrguda ja paremini välja kuivada, sest tuuletõkekangas vett soojustuse suunas läbi ei lase. Kohustuslikku midagi ei ole, aga , kui endale teha ja kindel milleski ei olda ja ekstra läbi ei arvutata jne

uus küsimus

siseruumide vaheline lagi
talade vahele vill, villa peal saepuruplaat ja parkett.
kas isoleerida kuidagi niiskustõkkega alt poolt?

teine vahelagi, täpselt samasugune, aga saepuruplaadi peal on peno plaat põrandaküttetoruga ja selle peal parkett.
kas ja kuidas alt isoleerida?

teemaalgataja kirjutas:uus küsimus

siseruumide vaheline lagi
talade vahele vill, villa peal saepuruplaat ja parkett.
kas isoleerida kuidagi niiskustõkkega alt poolt?

teine vahelagi, täpselt samasugune, aga saepuruplaadi peal on peno plaat põrandaküttetoruga ja selle peal parkett.
kas ja kuidas alt isoleerida?

kui all on niiske ruum, siis ruumile hüdroisolatsioon, kui all on köetav ruum siis ei ole midagi vaja teha

peno ongi hea isolaator seal, kui all ei ole kõetav ruum , siis pead mõtlema

antonsi kirjutas:

teemaalgataja kirjutas:uus küsimus

siseruumide vaheline lagi
talade vahele vill, villa peal saepuruplaat ja parkett.
kas isoleerida kuidagi niiskustõkkega alt poolt?

teine vahelagi, täpselt samasugune, aga saepuruplaadi peal on peno plaat põrandaküttetoruga ja selle peal parkett.
kas ja kuidas alt isoleerida?

kui all on niiske ruum, siis ruumile hüdroisolatsioon, kui all on köetav ruum siis ei ole midagi vaja teha

peno ongi hea isolaator seal, kui all ei ole kõetav ruum , siis pead mõtlema

Mida küsija siis mõtlema peab? Saama aru, et küsimus on niiskustõkkega isoleerimist....

taastaja

Külaline kirjutas:

antonsi kirjutas:

teemaalgataja kirjutas:uus küsimus

siseruumide vaheline lagi
talade vahele vill, villa peal saepuruplaat ja parkett.
kas isoleerida kuidagi niiskustõkkega alt poolt?

teine vahelagi, täpselt samasugune, aga saepuruplaadi peal on peno plaat põrandaküttetoruga ja selle peal parkett.
kas ja kuidas alt isoleerida?

kui all on niiske ruum, siis ruumile hüdroisolatsioon, kui all on köetav ruum siis ei ole midagi vaja teha

peno ongi hea isolaator seal, kui all ei ole kõetav ruum , siis pead mõtlema

Mida küsija siis mõtlema peab? Saama aru, et küsimus on niiskustõkkega isoleerimist....

taastaja

no kuidas küsimus nõnda vastus kuna me ei tea mis otstarbega need ruumid on üleval ja all, niisked, kuivad , köetavad või mitte, seda peabki küsija nüüd ise läbi mõtlema mis ruumid tal seal on, teised võivad ainult oletada.

Kui küsiti seda kas niisked ruumid tuleb hüdroisoleerida, siis jah (seinad, põrandad ja laed).
Kui küsiti seda kas kütmata siseruum tuleb paremini soojustusega isoleerida , siis jah (käsitle nagu välist piiret)
Kui küsiti kas köetavaid ja kuivi ruume tuleb vahelagedest paremini isoleerida, siis ei (piisab müratõkkeks vajalikst täitest)
Kui küsiti midagi muud ja ei saadud vastust, siis ehk küsitakse uuesti või vastab see kes küsimuset paremini aru sai (olen siin uus huviline ja see kõlas juba nagu potseppade teemade lõpus üksteise p*rse saatmine hahaha, srry)

...et kohe pottseppade paralleel

"Kui küsiti seda kas niisked ruumid tuleb hüdroisoleerida, siis jah (seinad, põrandad ja laed)."

Küsin siis uuesti : Miks? Miks siseruumide vahelagedes tuleb seda kindlasti teha?
Katlamajandus nõuab ntx tulekindlaid seinu-lagesi ja ka uksi. Kui nüüd kõik niiske ruumi piirded hüdroisoleerin, siis millised avatäited sinna sobiks, et lõpuni seda joont järgida?
Ja, kui siseruumides hüdroisoleerin ainult veega kokku puutavad pinnad, siis kas on see vale?

ega ma ka tea, lihtsalt küsin...

taastaja

Külaline kirjutas: "Kui küsiti seda kas niisked ruumid tuleb hüdroisoleerida, siis jah (seinad, põrandad ja laed)."

Küsin siis uuesti : Miks? Miks siseruumide vahelagedes tuleb seda kindlasti teha?
Katlamajandus nõuab ntx tulekindlaid seinu-lagesi ja ka uksi. Kui nüüd kõik niiske ruumi piirded hüdroisoleerin, siis millised avatäited sinna sobiks, et lõpuni seda joont järgida?
Ja, kui siseruumides hüdroisoleerin ainult veega kokku puutavad pinnad, siis kas on see vale?

ega ma ka tea, lihtsalt küsin...

taastaja

Eelkõige selleks , et vältida hoone konstruktsioonide kahjustusi (märgumine), hallituse teket (konstruktsioonides ja ka ruumis sees) ja hoida erineva niiskusrežiimiga ruumid eraldatuna.
Tavaline tihendiga/tihendita uks/aken sobib . Sundvent või loomulik ventilatsioon (sõltuvalt ruumi kasutuskoormusest, niiskuse astmest) on ka soovitatav, et liigne niiskus ruumist ära juhtida (vent laes, pealetõmme ukse all, rest ukses või lihtsalt õhuvahe jne).

Kas õige või vale sõltub milline niiskuskoormus mingile ruumile ja pinnale osaks saab ja milline on (seina, lae, põranda) konstruktsioon, millised on ventilatsioonitingimused ja temperatuuride erinevused külgnevate ruumidega. Vesi võib olla tahke, vedel või gaasiline. Kõik pinnad saavad veeauru (gaasiline) ühe puuga, tuleta meelde Pascali seadus ( http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%B5hk ) , lausmärg (vedel) on ta kondenseerudes seinale, laele, põrandale, esemetele ja pidevam vedela vee koormus toimub ehk tõesti piiritletud kohtades (vann, duššinurk, äravoolu kohad jne). Jäässe läheb kindlalt, kui hoone kütmata jätta jne

Probleemid tekivad eelkõige renoveerimise/ehituse käigus kus tekitatakse mingeid ruume juurde, muudetakse asukohta, materjale jne ja tekkivad probleemid ei pruugi välja paista (hallitus, mädanik konstruktsiooni sees) või võivad avalduda alles pikema aja vältel (10 , 20 , 30 aastat jne) või kasutuskoormuste muutusel. Probleemid võiad avalduda ju ka mujal, kui konstruktsioonis n: sisekliimast või hallitusest tekkinud tervise probleemid . Mingis eas ehitaja võibolla ise neid probleeme ei pruugigi näha, sureb ennem lihtsalt ära vms.

küsimus:

kivisein (silikaadist kahes kihis), ühel pool kiviseina on soe ruum (esik) ja teisel pool külm garaaz.
seest poolt seina paksemaks ehitada ei saa, ainukese asjana saan paigaldada 25 mm peno vastu kivi.
garaazi poolt häda pärast saaks 50 mm peno panna vms.

aitäh!

teemaalgataja kirjutas:küsimus:

kivisein (silikaadist kahes kihis), ühel pool kiviseina on soe ruum (esik) ja teisel pool külm garaaz.
seest poolt seina paksemaks ehitada ei saa, ainukese asjana saan paigaldada 25 mm peno vastu kivi.
garaazi poolt häda pärast saaks 50 mm peno panna vms.

aitäh!

Sellesuhtes, kui sa ei saa seda soojustada (ruumi ei ole) , siis jäta tegemata 25mm ei ole soojustus . Kiviseina soojustuse konstruktsiooni leiad soojustusmaterjali tootja kodulehelt

25 mm villa on ju soojustus ikkagi?

teemaalgataja kirjutas:25 mm villa on ju soojustus ikkagi?

materjalina küll oleneb mis tulemust saavutada tahad, aga viimistlemiseks on kenamaid materjale kui 25mm villa n: täis - või poolpunn laud ka 25mm kanti

Aegavõtvad tööd on viimistluse või fassaadi eemaldamine ja tagasi ehitamine ning karkassi ehitamine (kui soojustust just ei liimita) ning selleks kuluvad materjalid. Soojustusmaterjali enda hind ning aeg, mis kulub selle kohale tõstmiseks on pigem väikesed võrreldes ülejäänuga. Tee tööde kohta midagi eelarve laadset kahe erineva soojustuse paksuse juures ja veendu.

25 mm vill on soojustus. Nt http://www.recticelinsulation.be/en/u-value kalkulaatoriga on mugav veenduda, et kui näiteks katmata betoonseina soojusjuhtivus (ka U-arv) on 9,23 W/m²K, siis liimitud (ei sisalda külmasildu, võib vajada tuuletõket) 25 mm klaasvillaplaadiga paraneks see näitaja 1,225 W/m²K-ni, mis on 7,5 korda parem tulemus. Aga miks mitte lisada veel 25 mm soojustuse kiht ning parandada soojusjuhtivust kokku 13 korda.

Puidu puhul, mis on ise parem soojusisolaator nii drastilisi numbreid muidugi ei saa. Olgu 100 mm puitsein, siis sama kalkulaatori järgi on soojusjuhtivus 1,529 W/m²K, 25 mm liimitud klaasvillaga 0,739 W/m²K ja 50 mm puhul 0,489. Vastavalt 2 ja 3 korda parem tulemus.

Muidugi ei maksa unustada, et kalkulaator arvutab vaikimisi väga hästi paigaldatud kuiva seina järgi, kus pole kruvipoegagi sees. Kui keegi on villa kokku surunud, jätnud kuskile tühimikud, praod, tuul puhub läbi, õhk liigub soojustuse kihtide vahel, soojustus on niiske või lausa märgunud vmt, siis võib nii ilusaid numbreid ainult unes vaadelda.

Ära unusta, et kondensaadi teke on väga-väga oluline oht. Otsi pigem endale mõni insener nõuga appi.

http://www.isover.ee/tooted/ehitusisola ... -km-duplex

Piisav selgitus.

Kas keegi oskab seletada, et kuidas see "Tark" kile teab, et kuna on suvi ja talv, et mille alusel ta seda hindab?
Igaljuhul targad isoveri mehed ei osanud seda seletada messil.
Olen läbi aastate jälginud erinevate tootjate veebilehtedel olevaid soovitusi erinevate maade ja nende kliimatingimuste jaoks soovitatud materjalidest. USA, Canada (6 kliimavööndit), Venemaa. Inglise.
Huvitav, et millised kliimavööndid Eestis neile vastavad?
Olles ise põline Tartlane hämmastab mind Tallinnas olev hoopis teistsugune õhuniiskus ja selle kondenseerumine.

Polüamiidi polümeeri ahelad, millest need tehtud on, muudavad vastavalt õhuniiskusele oma molekulide pikkust, avades sellega vastavalt kas poorid või sulgedes need. Seda kiudu kasutatakse ka isesulguvates ja avanevates akna õhupiludes (vastavalt õhuniiskuse muutumisele toas).

Kõik õige. Aga küsimus pole mitte kiudude toime protsessis vaid sellise kile toimimisele seinas.
Meie kliimas ei saa eeldada, et ruumis sees on alati niiskus suurem kui väljas.
Olukord on erinev ka siis kui kuumal ajal siseruume intensiivselt jahutatakse.
Huvitaval kombel Tyvek vene turule suures ulatuses muutuva koefitsendiga kilet enam ei paku. Nüüd pakutakse sellist mis täielikult ei "avane" kuigi mujal on vanem olemas.

(Viimaste aastate uuringud VEE vallas on toonud välja hämmastavaid omadusi vee ja selle auru käitumisel faasisiirde protsessides. Ka vee struktuuris. Ehk see mis koolis õpetatakse on väike osa tegelikust vee käitumisest.)