Praod laes

[madis64]

Rasked uksed, olematu väärtusega seinad, kuhu on kinnitatud vöö, võivad mõjutada pragude teket laes.

Kui praod tekivad ka nädalavahetusel, siis ei peaks (kui hoone ei ole 7 päeva nädalas aktiivkasutuses) uste kasutamine oluline olema.

[Küsin]

Ühes tükis jah .. aga nagu siit juba läbi on käinud, et otsad oleks ehk pidanud kinnitamata jätma ja lisaks otstesse jätma veel a'la 0,5 cm vahe. ... Mine tea lisaks siis veel need muud mõjuvad tegurid. Las sõltumatud experdid otsustavad. Nii tellija kui ka mina tegin vastavasisulise hanke. Igatahes kui expertide protokollid käes, annan ka siin teada.

[Küsia]

Rasked uksed, olematu väärtusega seinad, kuhu on kinnitatud vöö, võivad mõjutada pragude teket laes.

Kui praod tekivad ka nädalavahetusel, siis ei peaks (kui hoone ei ole 7 päeva nädalas aktiivkasutuses) uste kasutamine oluline olema.

... Hoonet kasutatakse 7 päeva nädalas.

[Manowar]

Tegelikult on nii, et kui tegid kõik nõuete kohaselt, siis polegi midagi tõestada, mingeid karkassi lahti jätmist ja 0,5cm paisuvuugi juttu pole mõtet heietada, tahaks näha kuhu need liikumise vuugid jäetakse, kips kinnitatuna karkassile seob kõik ikka üheks, sellise jutuga võib kohe kuu peale saata need spetsialistid.

[madis64]

Tegelikult on nii, et kui tegid kõik nõuete kohaselt, siis polegi midagi tõestada, mingeid karkassi lahti jätmist ja 0,5cm paisuvuugi juttu pole mõtet heietada, tahaks näha kuhu need liikumise vuugid jäetakse, kips kinnitatuna karkassile seob kõik ikka üheks, sellise jutuga võib kohe kuu peale saata need spetsialistid.

Knaufil leidub netis selline fail, mille nimetus on "Building with plasterboard" ning seal on kirjas, et "control joint" peab olema maksimaalselt iga 12 meetri tagant, sõltuvalt olukorrast vajadusel tihedamalt. Nii et millised need konkreetsed nõuded ikkagi on?

[Urmas]

Teema algataja võiks ikka vahest mõttega lugeda seda, mida ma vahest kirjutan! Oma eelnevas postituses ei maininud mitte ühtegi mõõtühikut, vaid rääkisin minimaalsest ja selle all mõtlesin max1-2mm, mitte 0,5cm, mille tõi mängu teema algataja. See 5mm "paisuvuuk" on ju pornograafia ja puhas praak!

[madis64]

Knaufi eestikeelne vihik D152 väidab konstruktsiooni kohta, et paisumisvuuk tuleb teha lae küljepikkusel 15 meetrit.

[Küsin]

Teema algataja võiks ikka vahest mõttega lugeda seda, mida ma vahest kirjutan! Oma eelnevas postituses ei maininud mitte ühtegi mõõtühikut, vaid rääkisin minimaalsest ja selle all mõtlesin max1-2mm, mitte 0,5cm, mille tõi mängu teema algataja. See 5mm "paisuvuuk" on ju pornograafia ja puhas praak!

[.. see 0,5 mm oligi minu enda mõte .. sina ei puutu siia absoluutselt. Aga samas, misa see sinu pakutud max.1-2 mm selle 15 meetri peale annab ? Pakun et mitte midagi/color]

[madis64]

Aga samas, misa see sinu pakutud max.1-2 mm selle 15 meetri peale annab ? Pakun et mitte midagi

Negatiivse paisumise (kahanemise) korral on ka 0-mm paisumisvuuk tegija

[madis64]

Kipsipanijale natuke väljamaist teoreetilist lugemist ka

http://www.usg.com/content/usgcom/en/re ... dbook.html

Huvitav on seal joonistel näidatav komme karkassi traadiga kokku sorida

Ning kipsplaadi joonpaisumistegurid on ka seal leida.

[Manowar]

Seega jätad kipsplaatidele vahe sisse?...ja mis see annab, kuidas antud vuuk töötab, kui kips on sama karkassi külge kinni kruvitud?......või ehitad 2 eraldi laekarkassi ja eraldi lage, kui jooks on pikem, kui 15 m?

Kuidas viimistled või jätadki prao lakke?

[Urmas]

.. see 0,5 mm oligi minu enda mõte .. sina ei puutu siia absoluutselt. Aga samas, misa see sinu pakutud max.1-2 mm selle 15 meetri peale annab ? Pakun et mitte midagi

Olgu, sinu idee sinu ideeks, aga see tekitas siin natuke segadust. Sul olid ju kipsplaadid paigaldatud koridori pikisuunaga risti ehk ainult 2m, siis ma mõtlesin seda min vuuki ikka seinte suhtes ehk seinte ääres, mitte tehasevuukide suhtes. Oletan, et sa ikka paigaldasid ju tervete plaatidena, välja arvatud, et pidid lühemaks lõikama? Ise vast oleks küll nii teinud ja tehasevuukidele oma aruga ei oleks jätnud mingit paisuvuuki. Ristisuunaliste karkasside otsad jäävad ju samuti otsapidi vöö sees lahtiselt liikuma.

Ehk see seletaks ära ka mälusopist välja ilmunud kunagise fakti selle vöö külge mittekruvimise nõude, sest sellisel juhul põhimõtteliselt saaks kogu see pikk koridori lagi ühel suure plaadina seal riputite otsas "mängida".

Kui praegune nõue paigaldada karkassi suhtes plaadid risti 40m sammuga, siis see kunagine nõue mitte kruvida plaati vöö külge, ei tundugi väga absurdne. Samas otsavuukidele kästakse abikarkass külge kruvida, aga plaadide pikiservadele mitte, kuigi min samm on ju sama, 400mm.

[Urmas]

http://www.usg.com/content/usgcom/en/re ... dbook.html

Huvitav on seal joonistel näidatav komme karkassi traadiga kokku sorida .

Oli jah, imelik komme ja veel oleks huvitav teada, millisest hetkest neil kipsplaatide paigaldusel karkassisüsteemide abivahendite tehnoloogia areng on seisma jäänud?

[madis64]

Seega jätad kipsplaatidele vahe sisse?...ja mis seewww.usg.com/content/usgcom/en/resource-center/gypsum-construction-handbook.html annab, kuidas antud vuuk töötab, kui kips on sama karkassi külge kinni kruvitud?......või ehitad 2 eraldi laekarkassi ja eraldi lage, kui jooks on pikem, kui 15 m?

Kuidas viimistled või jätadki prao lakke?

Ameeriklaste piltidel olev traadiköitetehnika lubab eri jooksude talade omavahelist pikisuunalist liikumist, samuti näib, et ka põikprofiilide sidumine võimaldab neil ematala peal liikuda - kokkuvõtteks saab 50-jalane plaat vabalt mängida.

Samas kirjutavad nad, et keerukamate olukordade konstruktiivse lahenduse annab projekteerija.

Nii et kui maalril tekib objekti hinnates õõnes tunne, kliendile pragudega üleantavat lage lepingusse ei õnnestu kirjutada ja ise kogu ilu omast taskust kinni maksta puudub soov, siis ainuke võimalus on süda kõvaks teha ja konstruktsioonijooniseid nõuda. Et nii nagu joonistel on, nii ehitadki

[Manowar]

Seega jätad kipsplaatidele vahe sisse?...ja mis seewww.usg.com/content/usgcom/en/resource-center/gypsum-construction-handbook.html annab, kuidas antud vuuk töötab, kui kips on sama karkassi külge kinni kruvitud?......või ehitad 2 eraldi laekarkassi ja eraldi lage, kui jooks on pikem, kui 15 m?

Kuidas viimistled või jätadki prao lakke?

Ameeriklaste piltidel olev traadiköitetehnika lubab eri jooksude talade omavahelist pikisuunalist liikumist, samuti näib, et ka põikprofiilide sidumine võimaldab neil ematala peal liikuda - kokkuvõtteks saab 50-jalane plaat vabalt mängida.

Samas kirjutavad nad, et keerukamate olukordade konstruktiivse lahenduse annab projekteerija.

Nii et kui maalril tekib objekti hinnates õõnes tunne, kliendile pragudega üleantavat lage lepingusse ei õnnestu kirjutada ja ise kogu ilu omast taskust kinni maksta puudub soov, siis ainuke võimalus on süda kõvaks teha ja konstruktsioonijooniseid nõuda. Et nii nagu joonistel on, nii ehitadki

Sa ei suuda mulle kuidagi selgeks teha, kuidas see traatköide seal peaks eesmärgipäraselt toimima, kuna kipsplaat seob mõlemad traatköitega ühendatud karkassi otsad, üheks tervikuks, mitte midagi ei liigu seal pärast kipsi kinnikruvimist pikisuunas ja tegelikult mitte üheski suunas, ei karkass ematala peal, ega karkass omavahel seotuna antud lihtlabase traaditehnikaga.
Meil on kaasaegsemad vahendid, karkassi kinnitmiseks ematala külge, mis samuti annavad liikuma.

[fgh]

Kipsplaadi liide kruviga annab liikuma mingil määral. Sada meetrit pikk tala ühes tükis seda ei anna ja kusagilt peab lainesse viskama ja pragu ongi käes. Metall pikeneb päris palju pikisuunas. Seega on pikad talad mõtekas ära jaotada.

Samas selles olukorras ei saa see põhjuseks olla kui kõik plaadid välja joonistuvad. Soovitaks järgida plaadi tootjate juhiseid üldkasutatavatele pindadele ja üks kiht kipsi seda pole. Vibratsioon on ilmselt süüdi asjas.

[Manowar]

Kipsplaadi liide kruviga annab liikuma mingil määral. Sada meetrit pikk tala ühes tükis seda ei anna ja kusagilt peab lainesse viskama ja pragu ongi käes. Metall pikeneb päris palju pikisuunas. Seega on pikad talad mõtekas ära jaotada.

Samas selles olukorras ei saa see põhjuseks olla kui kõik plaadid välja joonistuvad. Soovitaks järgida plaadi tootjate juhiseid üldkasutatavatele pindadele ja üks kiht kipsi seda pole. Vibratsioon on ilmselt süüdi asjas.

Kui karkassi külge kinnitatud kipsplaat annab kinnikeeratud kruvide peal liikuma, siis mõne aja pärast joonistuvad kruvipead, siledale kipsipinnale, peale viimistlemist, samuti plaadid.
Ma täpselt ei saa aru, kas ma räägin teoreetikute või inimestega, kel nii üks, kui ka teine asi läbi tehtud ja millises mahus?

Miks peaks 100m tala ennast lainesse viskama, kui temperatuur ei muutu suurtes vahemikes?
Loomulikult, kui sul majas talvel 25C sooja ja teed külmal talvepäeavl -25C aknad pärani, siis hakkab toimuma...ja mitte ainult laes vaid ka laotud seina armatuurid võivad joonistuda seintele.

[madis64]

Ma täpselt ei saa aru, kas ma räägin teoreetikute või inimestega, kel nii üks, kui ka teine asi läbi tehtud ja millises mahus?

Sellel pole mingit tähtsust - kui materjalivalmistaja nõuab paisuvuukide olemasolu teatud oludes, sama kinnitavad erialaliselt autoriteetsed allikad, ja sa jätad nad tegemata, siis teeb sind kohtus edukalt kaotajaks ka inimene, kes pole kruvikeerajat ega pintslit elu sees käes joidnud.

Antud teema algataja mure ongi ju selles, et ta nagu ei sooviks kaotajaks pooleks jääda ning sinu kuraas ei aita teda eriti.

[Manowar]

Ma täpselt ei saa aru, kas ma räägin teoreetikute või inimestega, kel nii üks, kui ka teine asi läbi tehtud ja millises mahus?

Sellel pole mingit tähtsust - kui materjalivalmistaja nõuab paisuvuukide olemasolu teatud oludes, sama kinnitavad erialaliselt autoriteetsed allikad, ja sa jätad nad tegemata, siis teeb sind kohtus edukalt kaotajaks ka inimene, kes pole kruvikeerajat ega pintslit elu sees käes joidnud.

Antud teema algataja mure ongi ju selles, et ta nagu ei sooviks kaotajaks pooleks jääda ning sinu kuraas ei aita teda eriti.

Jah, vaatan ehitust, kui ühte tervikut, mitte ei vaata sealt ühte detaili, kuidas see lahendatud saaks, loomulikult koosneb ehitus detailidest, aga need tuleb kõik omavahel kokku sobitada nii, et kõik näeks hea välja ja toimiks, uued asjad, mida pole enne puutunud, töötame alati läbi.

Olen eelpool kõik öelnud, et liikumist ei toimu sellisel kujul, kui kips on peale keeratud, kas sellest on raske aru saada, selgita mulle, kuidas toimib ja kuidas see paisuvuuk välja näeb, esialgu lihtsalt viimistlematta kipslae puhul ja siis viimistletud lae puhul, kui su jutt on konstruktiivne, siis võib edasi rääkida, kui ajad koguaeg mingit häma ja ei vasta küsimustele, siis hoia oma mulk kinni...nahh!

Ei lähe tema objektile detailidesse laskuma, arvan, et leiaks lähemal uurimisel ka vea üles, seni on ainult oletused ja see paisuvuugi jutt lihtsalt hämab antud teemat ja ei ole seotud kuidagi antud lae puhul pragude tekkega!

[madis64]

Olen eelpool kõik öelnud, et liikumist ei toimu sellisel kujul, kui kips on peale keeratud, kas sellest on raske aru saada, selgita mulle, kuidas toimib ja kuidas see paisuvuuk välja näeb, esialgu lihtsalt viimistlematta kipslae puhul ja siis viimistletud lae puhul, kui su jutt on konstruktiivne, siis võib edasi rääkida, kui ajad koguaeg mingit häma ja ei vasta küsimustele, siis hoia oma mulk kinni...nahh!

Sul oli halb päev

Paisuvuugi joonised leiad ülalpool oleva jänkistani lingi materjalidest, kuidas see tegelikus elus välja näeb, võid näiteks Knaufi kohalikelt esindajatelt uurida.

Kui sõimelda tahad, mine peegli ette, seal leidub kaastundlikku publikut alati

[Manowar]

Kokkuvõtteks, ei tea sa s....gi, viitad materjalidele ja inimestele mida võiksin ma samamoodi teha ja targutada siin, teab millest.

[Votki]

Kokkuvõtteks, ei tea sa s....gi, viitad materjalidele ja inimestele mida võiksin ma samamoodi teha ja targutada siin, teab millest.

(Y)

[madis64]

Kokkuvõtteks, ei tea sa s....gi, viitad materjalidele ja inimestele mida võiksin ma samamoodi teha ja targutada siin, teab millest.

Jah, võiksid küll, kui sul nendest halli aimugi oleks.

Aga ilmselt ei ole.

Ja seetõttu jäetakse sinu käitumisviisiga töötegijad probleemide tekkimisel lihtsalt rahadest ilma.

Tasuta lõunaid ei ole maailmas olemas - kui õppida (ka teooriat, seaduseid, standardtehnoloogiaid jne) ei viitsi, tuleb sajalisi luhvtitada, sest teised viitsivad

Ehk teiste sõnadega - et seadusi rikkuda, tuleb neid väga hästi tunda.

[Manowar]

Kokkuvõtteks, ei tea sa s....gi, viitad materjalidele ja inimestele mida võiksin ma samamoodi teha ja targutada siin, teab millest.

Jah, võiksid küll, kui sul nendest halli aimugi oleks.

Aga ilmselt ei ole.

Ja seetõttu jäetakse sinu käitumisviisiga töötegijad probleemide tekkimisel lihtsalt rahadest ilma.

Tasuta lõunaid ei ole maailmas olemas - kui õppida (ka teooriat, seaduseid, standardtehnoloogiaid jne) ei viitsi, tuleb sajalisi luhvtitada, sest teised viitsivad

Ehk teiste sõnadega - et seadusi rikkuda, tuleb neid väga hästi tunda.

Jälle viid jutu kuskile mujale, keerutad hoopis teisel tandril, minu poolt esitatud küsimus ripub õhus ja pole lootustki, et sa mulle ammendava omapoolse vastuse annad.
Minuteada võiks kehva töötulemuse eest rahadest ilma jätta, aga käitumisviisi pärast, pole kuulnud.
Kui rahadest ilma jätmine on põhjendatud, siis ei vaidle vastu, kui aga põhjendada ei suuda, siis selliste vendade ees risti ette ei löö...kloun!
Rohkem ma su ülitistele ei vasta...minupoolt PUNKT!

[fgh]

Kipsplaadi liide kruviga annab liikuma mingil määral. Sada meetrit pikk tala ühes tükis seda ei anna ja kusagilt peab lainesse viskama ja pragu ongi käes. Metall pikeneb päris palju pikisuunas. Seega on pikad talad mõtekas ära jaotada.

Samas selles olukorras ei saa see põhjuseks olla kui kõik plaadid välja joonistuvad. Soovitaks järgida plaadi tootjate juhiseid üldkasutatavatele pindadele ja üks kiht kipsi seda pole. Vibratsioon on ilmselt süüdi asjas.

Kui karkassi külge kinnitatud kipsplaat annab kinnikeeratud kruvide peal liikuma, siis mõne aja pärast joonistuvad kruvipead, siledale kipsipinnale, peale viimistlemist, samuti plaadid.
Ma täpselt ei saa aru, kas ma räägin teoreetikute või inimestega, kel nii üks, kui ka teine asi läbi tehtud ja millises mahus?

Miks peaks 100m tala ennast lainesse viskama, kui temperatuur ei muutu suurtes vahemikes?
Loomulikult, kui sul majas talvel 25C sooja ja teed külmal talvepäeavl -25C aknad pärani, siis hakkab toimuma...ja mitte ainult laes vaid ka laotud seina armatuurid võivad joonistuda seintele.

Ilmselt olen seda mõlemat nii teoreetik kui tööline. Mõlemale vastava haridus olema see selleks.
Fakt on see, et erinevad materjalid käituvad erinevalt. Väita, et sama temperatuuri juures muutub kipsi ja metallist sõrestiku pikkus/laius sama palju on vale.
Iga kruvi peab mingil määral järgi andma ja seda see teeb. Väita, et kips ja metall on liikumatult ja monoliitselt kruvidega ühendatud ja liiguvad ühe tervikuna on vale.

Kui kruvid välja joonistuvad, siis pole tegu mitte metalli paisumise vaid logiseva ja eluohtliku laega.

Teemaalgataja on ise temperatuuri mängu toonud. Kui Teist ja Minust targemad inimesed on need juhendid välja mõelnud, siis pole ei Teie ega minu asi neid objektil oma nägemist mööda muutma hakata.

Samas selles olukorras ei saa see põhjuseks olla kui kõik plaadid välja joonistuvad. Soovitaks järgida plaadi tootjate juhiseid üldkasutatavatele pindadele ja üks kiht kipsi seda pole. Vibratsioon on ilmselt süüdi asjas.