Ehitusfoorum

Soomlastel on täies ehitamises see kaabel Soome-Rootsi vahele. Praegu ongi nii, et JAH, ei suudeta Rootsist-Soome niipalju Norrakate elektrit transportida, mistõttu on hind ka kõrgem.

Ma ei saa aru, mis vägevatest ja tulekindlatest katlaruumidest käib makütte kasuks otsustajate nutt ja hala? Tulekindel uks? Jätad garaaži ka ehitamata või käid sinna õuest, kuna garaaž on omaette tuletõkke tsoon?

Tere!
Maasoojuspumba ja vesipõrandakütte puhul soovitan siiski teha plaan ühe ettevõttega, kes on valmis järk järgult väljaehitama vajalikud väliskontuurid , põranda kontuurid kollektori, termostaadid ja soojussõlme tervikuna, sest kasutad sa ju ka sooja tarbevett.

Miks? Kui sul puudub arvutuslik seos süsteemi eri osade vahel, siis süsteem tervikuna ei toimi ja sa istud ikka katla otsas ning kirud, timmid ja ei saa süsteemi toimina, sest see on üksikute komponentide osas kas üle või ala dimensioneeritud.

Kui leiad tervikliku lahenduse pakkuja, siis liikudes temaga edasi saad ka sobiliku hinna ning tulevikus proffessionaalse hooldaja, kes ei istu näpp suus, ega mõistata, ei aja kägu ja ei koori sind, sest tellijale on ju piinlik öelda, et valmis on kellegi Onu uuno/omaniku poolt tehtud HOBIkäkk, mis ei hakka iialgi tööle mõistlikult.

Düsteemi eest saab vastutada vaid süsteemi terviku pakkuja!
Ja küttesüsteem on tervik.

Täna valiksin sama mida olen aasta kasutanud. Ehk maakütte. Kulud on 170m2 majal põrandaküttega samad mis eelpool mainitud kasutajal. 100kWh vähem küll.Mitte oluline vahe. Toas 23+ raadi sooja. Vent samuti soojustagstusega.

Juurde küll sooviks kaminaga kütmise võimalust (backup, mõnus elavat tuld vaadata). Aga siin on väike aga. Kui kaminaga tuba soojaks lasta, siis põrand jahtub lõpuks ikka väga maha ja selle soojendamine võtaba aega. Küll võiks põrandaküttele lisana olla temp. andurid põrandas, et see kevadel/sügisel liialt maha ei jahtu.

Tasuvusega selline lugu, et mugavust sinna hinnata ei oska. Samas kui täna on sul võimalus see investeering teha, siis tulevikus on sul väiksemad arved. Arvatavasti kuluks see raha nagunii ära.

Nüüd siis tuli kaua oodatud hinnapakkumine gaasitrassi vedamisele+liitumisele. Hirmäratavad 3715.-+maks.
See nüüd lihtsustas veidi olukorda ja välistas gaasikatla paneku(küll see trass ka kunagi iseenesest sinna lähemale jõuab ja küll nad kundesid juurde tahavad.)
Seega valik saab olema kas puidugaasi katel(pellet siis pigem) või maaküte.

Guest, mis oli soojustagastusega vendi maksumus, suurusjärk?

Guest kirjutas:Küll võiks põrandaküttele lisana olla temp. andurid põrandas, et see kevadel/sügisel liialt maha ei jahtu.

...et siis põranda temperatuuri max. piiraja
?

Tunnen huvi elektrikütte vastu. Vaja oleks soojas hoida 1,3 ruutmeetrit pinda. Elektripuhur võtab kõige rohkem energiat, õliradiaator vähem, aga mis oleks veel parem ja säästlikum?

Oled ikka suur popitegija kooli füüsikatunnist, vähemalt siis kui energia jäävuse seadust õpetati.
Puhur, õliradiaator, elektri õhkradiaator, elektriline põrandaküte, ioonkatel jne. kulutavad kõik ühe 1 kWh sooja tootmiseks 1 kWh elektrienergiat. Sinu valida on esteetiline välimus, töökindlus, nõuded mürale.

Matemaatiliselt on muidugi kõik õige. Aga kas saab võrrelda tavalist 2000W puhurit õhksoojuspumbaga oma ökonoomsuselt?

maidor kirjutas:Matemaatiliselt on muidugi kõik õige. Aga kas saab võrrelda tavalist 2000W puhurit õhksoojuspumbaga oma ökonoomsuselt?

Huvitav, millisest õhksoojuspumbast me 1,3 ruutmeetri kütmisel rääkida saaksime

maidor kirjutas:Matemaatiliselt on muidugi kõik õige. Aga kas saab võrrelda tavalist 2000W puhurit õhksoojuspumbaga oma ökonoomsuselt?

Ära tegele rumalustega, tavaline elektriradikas on sinna ruumi kõige parem ja ökonoomsem. Mida väiksem ruum seda ebaefektiivsem ja kallim on õhksoojuspumbaga toodetud toasoe.

maidor kirjutas:soojas hoida 1,3 ruutmeetrit pinda

Selle ruumi hoiavad kaks 100W lambipirni ka soojas.

madis64 kirjutas:

maidor kirjutas:Matemaatiliselt on muidugi kõik õige. Aga kas saab võrrelda tavalist 2000W puhurit õhksoojuspumbaga oma ökonoomsuselt?

Huvitav, millisest õhksoojuspumbast me 1,3 ruutmeetri kütmisel rääkida saaksime

Pakuks välja otsevastuse küsimusele: soojuspumbaks sobiks (kompressor)külmkapp, mille tagumine soojusvaheti osa asub köetavas ruumis ja külmutuskapp ise õues.... kena, kui selle kapi uks oleks avatud seisus

officerile "karbist väljas" mõtlemise eest plusspunkt (kasutatud ent töötava külmiku saab 25EUR eest). Tehnilise lahenduse eest aga miinus (paigutades "külma" poole õue, toodab süsteem seda vähem sooja, mida külmem õues on).
Üldiselt pole siin tõesti eriti mõelda vaja - WC (või mis iganes see 1,3m2 on) soojendamiseks kõlbab (ja on tõenäoliselt kõige ökonoomsem) lihtne radikas seinal. Kui tahad, et põrand soe oleks, siis paigalda küttekaabel põrandasse. Elektrikulu on tõenäoliselt üsna sama, ehituskulu korralikult tehes oluliselt suurem.

Tänud, kes püüdsid abiks olla. Panen siis 500W õliradika seina, mille saab paari euri eest. Ei saanud täpselt aru, aga mingisugune konverter radikas pidi parem veel olema?

maidor kirjutas:Tänud, kes püüdsid abiks olla. Panen siis 500W õliradika seina, mille saab paari euri eest. Ei saanud täpselt aru, aga mingisugune konverter radikas pidi parem veel olema?

Konvektor?

Selline hakkab kiiremini sooja õhku väljastama.

2korda2 kirjutas:officerile "karbist väljas" mõtlemise eest plusspunkt (kasutatud ent töötava külmiku saab 25EUR eest). Tehnilise lahenduse eest aga miinus (paigutades "külma" poole õue, toodab süsteem seda vähem sooja, mida külmem õues on)...

TNX ka miinuse eest, aga jutt oli minu ettekujutuses õuepealsest peldikust, ehk siis oleks alternatiiv panna külmiku "külmaosa" peldiku väljeheidete osasse ?

Õliradikaid peetakse töökindlamaks ja ohutumaks kui konvektorit. Viimasel on paljas küttekeha otse õhus, iga tolmukübe kärssab seal vastiku haisuga. Õliradikal on välispinna temperatuur võimsuse suhtesse sedavõrd madalam, et ebameeldivate asjade osakaal on väiksem, kuid hind nati kallim. Seega valiksin eelistatult õliradiaatori.

Korrektsem oleks öelda, et õhuga kokkupuutuva küttepinna temperatuur e. õliradika välispinna temperatuur on madalam konvektori küttekeha temperatuurist.
Konvektori välispinna temperatuur samade välismõõtmete ja võimsuse puhul on ilmselt õliradika puhul kõrgem, sest õliradkas annab kogu energia õhule ära pinna kaudu, konvektor aga osa energiast välispinna ja osa energiast seda läbiva õhuvoolu kaudu....