Ehitusfoorum

No mida nüüd, juba tagasi kaevikus? Alle võis teha vaid HBO+ tellistest umbkoldeid ja ei olnud sinna vaja ei õhu- ega gaasipilusi. Piisas vaid ühe teatud Saksa perekonna poolt toodetud tellistest.
Mehed, kordan veelkord, et enne kui millegiga vehkima hakkate, tehke kodutöö ära, sest vastasel juhul lähete alati oma võttest selili.
Pidage nüüd natuke hoogu ja proovig ennast arendada. Pühkige omal selg puhtaks.
See kekutamine EN-ga on kõik oma sama naljakas nagu Koit Koppeli kuulumine ahjukonkursi žüriisse.

http://mediathek.fnr.de/media/downloada ... -web_1.pdf

Vt. alates lk. 66.

Leevi kirjutas:http://mediathek.fnr.de/media/downloada ... -web_1.pdf

Vt. alates lk. 66.

Mida seal täpsemalt vaatama peaks? Sa ikka oled märganud et see siin on Eesti keelne foorum?

t800 kirjutas:

Leevi kirjutas:http://mediathek.fnr.de/media/downloada ... -web_1.pdf

Vt. alates lk. 66.

Mida seal täpsemalt vaatama peaks? Sa ikka oled märganud et see siin on Eesti keelne foorum?

Paningi ainult viite, mitte teksti.

PS Kirjutatakse ikka eestikeelne, et siis kokku ja väikese algustähega.

Leevi kirjutas:

t800 kirjutas:

Leevi kirjutas:http://mediathek.fnr.de/media/downloada ... -web_1.pdf

Vt. alates lk. 66.

Mida seal täpsemalt vaatama peaks? Sa ikka oled märganud et see siin on Eesti keelne foorum?

Paningi ainult viite, mitte teksti.

PS Kirjutatakse ikka eestikeelne, et siis kokku ja väikese algustähega.

No seda enam pead minusuguste kirja ja lugemisoskusteta tüüpide jaoks ära tõlkima sellised tekstid kui juba nii sina peal oled selle bundesvärgensiga ja teeme ikka Eestikeelne.

Mind pani mõtlema see Eesti keelne. Kui suure tähega siis on tegemist nagu riigiga Eesti ja siis nagu riigi riigikeelega. Loomulikult see ei ole õigekirjaliselt päris õige ja ma ka vaid mõtisklesin.
Aga see kommentaarideta link, sellest aru ei saanud. Milleks vihjati oleks võinud ju ikka vihjata.

kaminahi kirjutas:Mind pani mõtlema see Eesti keelne. Kui suure tähega siis on tegemist nagu riigiga Eesti ja siis nagu riigi riigikeelega. Loomulikult see ei ole õigekirjaliselt päris õige ja ma ka vaid mõtisklesin.
Aga see kommentaarideta link, sellest aru ei saanud. Milleks vihjati oleks võinud ju ikka vihjata.

No seda minagi
Tahaks nagu hirmsasti lugeda aga noh jah oleks siis vähemalt Inglisekeelne

t800 kirjutas:

kaminahi kirjutas:Mind pani mõtlema see Eesti keelne. Kui suure tähega siis on tegemist nagu riigiga Eesti ja siis nagu riigi riigikeelega. Loomulikult see ei ole õigekirjaliselt päris õige ja ma ka vaid mõtisklesin.
Aga see kommentaarideta link, sellest aru ei saanud. Milleks vihjati oleks võinud ju ikka vihjata. :scratch:

:)

No seda minagi
Tahaks nagu hirmsasti lugeda aga noh jah :D oleks siis vähemalt Inglisekeelne

Minu postituses viidatud käsiraamatus, alates lk. 66, on väga asjalikult ja rahumeelselt kirjeldatud nii umb- kui restkolde, aga ka kombineeritud kolde head ja vead.


PS Kas „inglise keelne” on kokku või lahku? – Õige on ingliskeelne. Vaata: http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=12

Leevi kirjutas:

t800 kirjutas:

kaminahi kirjutas:Mind pani mõtlema see Eesti keelne. Kui suure tähega siis on tegemist nagu riigiga Eesti ja siis nagu riigi riigikeelega. Loomulikult see ei ole õigekirjaliselt päris õige ja ma ka vaid mõtisklesin.
Aga see kommentaarideta link, sellest aru ei saanud. Milleks vihjati oleks võinud ju ikka vihjata.

No seda minagi
Tahaks nagu hirmsasti lugeda aga noh jah oleks siis vähemalt Inglisekeelne

Minu postituses viidatud käsiraamatus, alates lk. 66, on väga asjalikult ja rahumeelselt kirjeldatud nii umb- kui restkolde, aga ka kombineeritud kolde head ja vead.


PS Kas „inglise keelne” on kokku või lahku? – Õige on ingliskeelne. Vaata: http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=12

No näed kui tore,ehk oled nii kena ja tõlgid vajalikumad lõigud ära ka Sakstekeelsest infost?

Leevi, ma kirjutasin, et mõtisklesin, eesti keeles.

kaminahi kirjutas:Leevi, ma kirjutasin, et mõtisklesin, eesti keeles.

Ilmselt ei pannud keeleabi sirvides tähele ja praegu läheb aur uurigu peale kas Sakste filoloogia on olemas
Nali naljaks aga tegelt tahaks lugeda küll neid Leevi arvutuste lajatusi aga need raiped kõik Sakstekeelsed

Andrus Schults kirjutas:See ida ja lääne võrdlus on väga hea! Saksamaal on piirkondi kus on ajalooliselt peale halupuudele alati ka ahjudes pruunsütt põletatud. Selleks, et seda teha on ahjus rest hädavajalik. Kordan veelkord, et EN 15544 puhul räägime me halupuudega köetavatest ahjudest. Soovitan pottseppadel ka kogemusi vahetada Ida-Virumaa meistritega kus leiab kindlasti Saksa ida-läänega paralleele.
See jutt, et pottsepad peaksid igat restiga koldetüüpi enne ehitamist kuskil laboris 10000 euro eest mõõtma on täiesti absurdne.
Restkolde spetsialistid võiksid siia lisada info kui pika lõõrisüsteemi võib ehitada 112 liitrise põhjarestiga kolde taha?
Kas saab ka ehitada restiga kolde 252 liitrise ja kui pikk on siis lõõristik?

Alles üleeile rääkis lp Hannes Rumm raadios kuidas Eesti ajakirjanikud mõtlesid välja selle ahjude keelustamise uudisnupu, mis ka siis siit Euroopasse jõudis? Klikke ju vaja kuidagi müüa ja loo välja mõelnud ajakirjanikud said sellega ka hakkama. Murega ahjude tuleviku pärast ei ole sellel lool aga midagi pistmist. Tegelikult ei plaani ka keegi kuskil kaugel Brüsselis ahjusid keelustada!

Kas kolded on tulevikus põhjarestiga või restita ei ole ju nii-nii teema mille pärast kakelda. Mõlemal juhul ehitab ju selle kolde pottsepp! Isiklikult arvan, et jäädakse ehitama ja kasutama mõlemaid variante nagu Ameerika demokraatias (vabariiklased vs demokraadid).

Siinkohal sooviksin vastu väita. Meie enda pottseppadest EUROPEDEDE üliagaruse tagajärjel kaob käsitööna valmistatud ahjude ehitamine, või muutub üli ekslusiivseks. Materjali maaletooja on....Programmi maaletooja on.....Juba räägitakse elektroonikast ka ..Siis on komplekt koos. Miks saksamaal võib edasi teha restkoldega??? Kas seadused pole ühesed??? Kas võin ka europedede ahju passi( Naeru koht) kirjutada ...,et meil siin ajalooline komme selline)))) Annaks aastaid,et saaksin 10 aasta pärast näha neid EUROPEDESID. Kui Austerlased oma koolitusel paar aastat tagasi manitsesid...Ärge jumala pärast minge sama teed mis nemad.......Tuima järjekindlusega minnakse ikka.....Viimasel ajal jääb arvamus,et midagi peab veel selle taga olema peale puhta õhu (Eestis on euroopa kõige puhtam õhk) Igal juhul, järeltulevatele põlvedele teevad need mehed karuteene...
Üks positiivne asi ka.....Müts maha meeletu järjekindluse ees

Sirvisin õhtul taaskord Andrus Kivirähki raamatut "Mees, kes teadis ussisõnu". Tahes tahtmata tuli mulle see foorum meelde oma stereotüüpsete kasutajatega ja EN-iga. Seetõttu võtan selle julguse ja tooksingi Meelise sõnavõtule kaasakiitmiseks siia ühe minuarvates sobiva katke.

Isa tahtis olla uue aja inimene ja uue aja inimene pidi elama külas /.../ Ta pidi kasvatama rukist, töötama terve suve nagu mingi räpane sipelgas, selleks et saaks sügisel tähtsa näoga leiba kugistada ja olla sedasi võõramaalaste sarnane. Uue aja inimesel pidi olema kodus sirp, millega ta sügise küürakil maas vilja lõikas; tal pidi olema käsikivi, millega ta ähkides ja puhkides terasid jahvatas. Onu Vootele jutustas mulle, kuidas mu isa – veel alles metsas elades – ärritusest ja kadedusest peaaegu lõhki pidi minema, kui ta mõtles sellele, millist huvitavat elu naudivad külainimesed ja missuguseid põnevaid riistu neil on. „Me peame kiiresti külla kolima!“ oli ta karjunud. „Elu libiseb meist muidu mööda! Tänapäeval elavad kõik normaalsed inimesed lageda taeva all, mitte võsas! Ka mina tahan künda ja külvata, nagu seda tehakse kõikjal arenenud maailmas! Mille poolest mina kehvem olen? Ma ei taha elada nagu kerjus! Vaadake ometi raudmehi ja munkasid – kohe näha, et nad on meist oma arengus sada aastat ees! Me peame kõigest jõust pingutama, et neile järele jõuda!“

Kes tahab, võib siia ka nimed taha mõelda, kuid niikaugele mina ei lähe. Nimetatud raamat on üleüldse mitmeti mõistetav. Kellele on tegu huumoriga, kes soovib sealt näha fantastilisi seiklusi. Minujaoks on tegemist võrdlemisi kurva raamatuga mis kirjeldab mandumist, rumalust ja vaimupimedust, lugu sellest, kuidas muistne tarkus ja nutikus vahetatakse vabatahtlikult orjuse vastu. Niimoodi me küll viie rikkama riigi hulka ei jõua, kui me terve talupojamõistuse kirevate brošüüride vastu vahetame...

Saksamaa:
Ahjude monteerimise ja õhkkütte (TR-OL) ala ekspertide reeglid
Saksa Ehitusinstituudi (DIBt) järelvalve all kehtestatud üldriiklikud lubatavad kõrvalekalded
Austria:
Ö-Norm B-8306

Ahjude paigaldus – nõudmised materjalide kohta
Üldnõudmised
Materjalidele peab olema omistatud tähis “CE” ja/või ”U” või üldine kasutusluba või nad peavad vastama TR-OL nõudmistele.
Kuumuseallikas või konvektsiooniseadmes kasutatavad materjalid peavad pikaajaliselt taluma vahemalt 500°C temperatuuri.
Kõik ehitusmaterjalid, sealhulgas loodusliku päritoluga, millele pole kehtestatud spetsiaalseid norme (nt liiv) peavad vastama kasutuseesmärkidele ja välja kannatama tekkida võivaid koormusi.
Kahhelkivipotid ja plaadid peavad vastama mõõtmete täpsuse, töödeldavuse jne kohta kehtestatud nõuetele.
Mineraalsete ehitusmaterjalide kohta kehtestatud nõudmised on esitatud šamoti kohta koostatud tabelis.

Kuhu me siis teemaga jõudnud oleme! Põhimõtteliselt mitte kuhugi. Foorum ainult kinnistab minus mõtet logisevast vankrist, mille kutsar näib olevat kuulsa koduõlle järjepidava vine all. Saksa meistri argumendid on püütud ümber lükata taas ääremuslike võtetega. Arvan, et kui umbkoldes on juba 6cm tuhka, siis näitab see ikka ahjukütja ääretut lohakust ja ime siis, et mõnel kütjal ämm ahjukütmisluba ära ei võta. Teisalt taas väikse lapse moodi nutulaulu uluda, nagu keegi temalt kanni ära tahaks virutada, on ikka äärmiselt titelik. Viitab see aga sellele, et inimesed ei oska lugeda, või siis loetud tekstist aru saada. Aiman arvavat, millise restkoldega
just siin jututoas seda umbkollet võrreldakse, ja toonitan, et pole sugugi restkolde vastane. Aga neid restkoldeid on ju erinevaid. Miks vägi küll sunniks mind valima võerdluseks tehaseahju, mille kolde põlemismõõdistused said heakskiidu üle 15a tagasi. Kolde, mis on välja töötatud just sellele ahjule omase kivimi kasutamiseks. Kolde,
mille maaletooja ja käsitööahjule kohaldaja on rikkunud oluliselt tehnilisi põlemis
protsessi parameetreid võrreldes originaaliga. 15 aastat on tänapäeva ahjunduses igavik. Sellegi poolest ilusaid argumente saksa meistri väidete ümber lükkamiseks.

looder54 kirjutas:Kuhu me siis teemaga jõudnud oleme! Põhimõtteliselt mitte kuhugi. Foorum ainult kinnistab minus mõtet logisevast vankrist, mille kutsar näib olevat kuulsa koduõlle järjepidava vine all. Saksa meistri argumendid on püütud ümber lükata taas ääremuslike võtetega. Arvan, et kui umbkoldes on juba 6cm tuhka, siis näitab see ikka ahjukütja ääretut lohakust ja ime siis, et mõnel kütjal ämm ahjukütmisluba ära ei võta. Teisalt taas väikse lapse moodi nutulaulu uluda, nagu keegi temalt kanni ära tahaks virutada, on ikka äärmiselt titelik. Viitab see aga sellele, et inimesed ei oska lugeda, või siis loetud tekstist aru saada. Aiman arvavat, millise restkoldega
just siin jututoas seda umbkollet võrreldakse, ja toonitan, et pole sugugi restkolde vastane. Aga neid restkoldeid on ju erinevaid. Miks vägi küll sunniks mind valima võerdluseks tehaseahju, mille kolde põlemismõõdistused said heakskiidu üle 15a tagasi. Kolde, mis on välja töötatud just sellele ahjule omase kivimi kasutamiseks. Kolde,
mille maaletooja ja käsitööahjule kohaldaja on rikkunud oluliselt tehnilisi põlemis
protsessi parameetreid võrreldes originaaliga. 15 aastat on tänapäeva ahjunduses igavik. Sellegi poolest ilusaid argumente saksa meistri väidete ümber lükkamiseks.

Mille pärast nad siis peavad 50-100 a vastu pidama kui viimane aeg kuvaldat vibutada ja uus teha on max 15a?

Päevast.
Kõik on tore saksamaal,austrias ja nii paljudes muudes kohtades. Mina nt. tahaksin ehitada ahjusid hoopis kanada inimeste eeskujul,need kliimaliselt meile sobilikumad..Aga võta näpust..ei tohi. Europeded on juba midagi kanni surkinud. Või siis hoopis soome järgi..Ikka ei tohi.Miks ei tohi?? Soome ka evroriigis!! Ei jälle on needsamused kannikallal käinud.
Kui hakkan mõisas ahju taastama..ei saa..Pottidel pole sertifikaati)) Seadus ei tee erandeid..Ahju pass ..Mis haige inimene sellise idiootsuse välja mõtles???? Ja tulekindla plaadiga ahju seina külge panduna...Saan aru kui seal on märgitud meistri nimi,millega kütta lubatud ja max. puude kogus. Aga ülejäänud info????
Sooviksin vaba inimene olla. Ise valida millest ma ahju teen,kuidas teen ja kuhu teen kui raske teen jne,jne. Turg ise reguleerib kas mul on tööd või ei ole. Ei . Mingi krdi poliitika käib. Keegi kuskil käseb,poob ja laseb.
Kui tahan,teen restkoldega kus on terve kolde põrand resti täis,Kui meeldib teen V kolde ja kui veel rohkem meeldib teen umb kolde,milline see siis ka ei oleks.Kui tahan teen keris või hüpokaust ahju..Peasi,et inimene rahul on.
Jevro ametnikel on poogen kuidas meie oma ahjusid teeme,peaasi,et heitgaasid mahuvad normi piiresse. Ülejäänu on meie enda teha, kas võtame kaine inimese mõistusega või ongi kurk puuvili ja hobustele on saun vaja ehitada))) (Need löövad kohe pähe kui kuulen jevro ametnike idiootsustest)
Tahan olla vaba inimene. Seda ju nii vähe palutud.
Lugupidamisega Meelis

looder54 kirjutas:......

Jah ,suured muutused on tulemas.Või õigemini käivad.
Ehk saab ka Motomees aru varsti ,et kui ahju kasutegur on kõrgeks ajatud ,siis tuleb telliskorstnast loobuda ( milleks kütta seda ,mis ei ole aktiivne soojaandja.Hr. Vaiksaar eksib ,kui ütleb et ei tohi ehitada ahju Kanada järgi.Tohib küll ,aga ahju passis peab see olema kajastatud.Tuletan meelde ,et EN ei ole seadus vaid miinimumnõue ( Kui ehitada EN 15544 järgi )
Ehita kuidas tahad ,peaasi et klient rahule jääb ja pass ning tegelikkus kooskõlas on.
Tuleohutust unustamata.See aga sõltub ju ainult ohutuskujadest.
Jõudu igatahes.

Olenüüd kirjutas:Jah ,suured muutused on tulemas.Või õigemini käivad.
Ehk saab ka Motomees aru varsti ,et kui ahju kasutegur on kõrgeks ajatud ,siis tuleb telliskorstnast loobuda ( milleks kütta seda ,mis ei ole aktiivne soojaandja.Hr. Vaiksaar eksib ,kui ütleb et ei tohi ehitada ahju Kanada järgi.Tohib küll ,aga ahju passis peab see olema kajastatud.Tuletan meelde ,et EN ei ole seadus vaid miinimumnõue ( Kui ehitada EN 15544 järgi )
Ehita kuidas tahad ,peaasi et klient rahule jääb ja pass ning tegelikkus kooskõlas on.
Tuleohutust unustamata.See aga sõltub ju ainult ohutuskujadest.
Jõudu igatahes.

Tee omale asjad selgeks, ka see kes sa oled, siis sea kõik ritta ja proovi seda rida järgida. Seni hüppad ja kargad ja keegi ei jõua sind jälgida ja ega keegi enam ei üritagi.

Õhtust.

Lugedes teemat meenus üks kunagine Hr. Palametsa vestetud lugu vene tsaarist, kes oli oma elu jooksul kolm korda ainult naernud. Tsaari ukaasiga oli tehtud kohustuslikuks ehitada elamutele korstnad. Sõitnud tsaar talvisel ajal Peterburist Riiga läbi Eesti ja vaadanud eestlaste maju, kõigil kenasti korstnad peal ja puha, aga ühesti korstnast ei tõuse suitsu. Käskinud siis ühe maja juurde sisse pöörata, et vaadata, kas seal elutegevust ei olegi. Oli ikka ja siis sai tsaar südamest naerda eestlaste „nutikuse“ üle, nimelt oli korsten õlgede a heintega kinni topitud, et muidu läheb ju soe majast välja. Tundub, et see eestlase nutikus pole kuhugile kadunud, kõik tahavad olla isikupärased ja teha seda mida õigeks peavad. Keegi ei keela teil ehitada koldeid vene, türgi, kanada või gröönimaaa malli järg, kui klient on sellega rahul ja kliendi naabrimees samuti, siis on ju kõik õnnelikud. Autot ostes uurib inimene täpselt, palju kütet võtab ja kui tihti hooldust vajab, teadlikumad uurivad ka seda, palju sealt summutist igasugu saastet välja tuleb. Kütteseadet ostes, või tellides ei tule ta selle pealegi, et selliseid asju küsida ja kui veel pottsepahärra oma pildialbumi lahti lööb ja jutustab, kui häid kütteseadmeid ta ehitab, siis ongi peaaegu kaubad koos. Hinnas saab ka veel kaubelda, teeme käest kätte maksmise ja mis me seda riiki ikka nuumame, las lollid maksavad makse, meie oleme ju kõige targemad ja kavalamad. Kodupoole sõites hea riiki ja valitsust kiruda, et teed lahti lükkamata ja auke täis, ei hooli riik oma kodanikest karvavõrdki.
Sellega oleme juba leppinud, et kui autoga ülevaatusele läheme ja co paigast ära, siis sõita ei tohi. 2015.a. hakkab sama asi läänepool ka kütteseadmete kohta kehtima, mingil hetkel ilmselt ka meil.
Miks peab nüüd pottsepp Raidkivi „nuumama“, ei pea, terve euroopa on šamotitootjaid täis, osades tehastes saad netikaudu oma tellimuse komplekteerida ja see tuuakse teile uksetaha kohale, kanna ainult raha üle. Keegi ei keela teil konkureerivat firmat teha ja neid kive hakata koormate kaupa siia tooma. Vesilõikurid olemas, võib ka ise vastava mõõduga kive lõikuda ja lõppude lõpuks võite ju ise ka šamotitehese püsti panna, eestis on savid olemas, millest omal ajal on tulekindlaid kive toodetud.
Mina olen jube laisk ja minu aeg on väga kallis, sellepärast ma Raidkivist neid mõõdus kive tellingi, mitte ei haka ise lõikuma, kivi paksused hakkavad 1,5 cm ja lõpevad 12cm ga, minu ülesanne on õige kivi õigesse kohta panna.
Ahju arvutused võib samuti ise kõik teha, kui ainult teadmisi jätkub, millekipärast need teemad siin jäid kommentaarideta, kus asi teaduslikuks läks. Mina ostsin omale programmi, mis need arvutused minu eest ära teevad ja minul ei tule mõttessegi kahelda nende õigsuses. Vaadake seda ühe ahju ehituslugu ja seal olevaid dokumente, seal kõik ära näidatud, kus milline tõmme, kus milline temperatuur ja palju lõpuks co´d õhku paisatakse. Selle ühe ahju teemast oli ainult üks küsimus ehituse kohta ja see oli gaasipilu kohta, ülejäänud oli ilkumine mingite nüanside üle. Kui pilte on selleks vaja, et nende kallal ilkuda, siis unustage ära, kui aga asjalikeks küsimusteks, siis palun.

Lugupidamisega

Koit Koppel

Koit, sa ju ei saanud seda ühte, piluküsimustki vastatud. Milleks see pikk jutt.
Alles sa ise ikka olid just see, kellest siin kirjutad ja nüüd juba laiad. Ükski innovaatiivne samm või lahendus ei mahtunud sinu meelevalda ja kirusid, et minul pole olnud tarka ja staazikat õpetajat, neti kaudu pottsepaks ei tohi õppida ja mäletan veel palju keeldusi. Nüüd ütled, et sul ei tule pähegi kontrollida seda mida arvutused andsid. Tead, sa ikka mõtle ennem ja ma võiks sellest ahjust väga viletsaid küsimusi esitada milles arvutused ei vasta ehitatule.
Sul ei tulnud ka pähegi, et sina nüüd küll ahjude ilu hindaja ei saa olla . Ka mitte tehniline ekspert.
Vaata kes su sõbrad on

PS Kui tahad kasutada tehnilisi termineid ja tähiseid, siis õpi Koit, õpi ja siis proovi uuesti.

Koidule üks anekdoot ka vastutasuks.

Füüsika-, matemaatika- ja inseneritudengitele anti igaühele 150 eurot ja öeldi, et nad peavad täpselt kindlaks tegema, kui kõrge on mingi hotell.
Kõik kolm jooksid õhinal ülesannet täitma.
Füüsikaüliõpilane ostis mõned stopperid, hulga kummipalle, taskuarvuti ja kutsus kokku mõned sõbrad.
Ta pani ühe neist katusele, ülejäänud alla pealtvaatajaid eemale hoidma, laskis ülalt palle alla loopida, mõõtis palli kukkumiseks kulunud aega ja arvutas niimoodi hotelli kõrguse.
Matemaatikaüliõpilane ootas, kuni päike hakkas loojuma, otsis siis välja malli, mõõdulindi, mõõtis varju pikkuse ja langemisnurga ning, kasutades trigonomeetriat, leidis ehitise kõrguse.
Kui need kaks tudengit järgmisel päeval tulevase inseneriga kokku said, oli tollel hirmus pohmakas.
Kui siis matemaatik ja füüsik temalt küsisid, kuidas tema hotelli kõrguse leidis, vastas ta:
“Läksin hotelli administraatori juurde, andsin talle 10 eurot ja küsisin, kui kõrge see hotell on. Ja kui vastus käes, jõudsin ilusti “happy hour’i” ajaks hotellibaari!”

Ma panen ka siis ühe anekdoodi, kui juba naljategemiseks läks

Seletuskiri kindlustusele


Vastuseks Teie palvele lisainformatsiooni osas tahaksin ma Teid teavitada
järgmises:

Õnnetuse kirjeldamise 3. küsimuse vastusena kirjutasin ma oma õnnetuse
põhjuseks "mõtlematu teguviis". Teie palusite mul seda täpsemalt lahti
seletada, mida ma käesolevaga ka teha püüan.

Elukutselt olen ma pottsepp. Õnnetuse päeval ladusin ma ühe seitsme-
korruselise maja katusel korstnapitse. Kui ma oma tööga valmis
sain, oli mul 250 kg korstnakive üle jäänud.

Kuna ma neid treppi mööda alla tassida ei tahtnud, otsustasin ma need
tünniga, mis oli kinnitatud köie otsa ja mis omakorda jooksis üle rulli,
hoone väliskülge pidi alla lasta.

Niisiis kinnitasin ma all köie maa külge, läksin katusele ja laadisin tünni
täis. Siis läksin ma jälle alla tagasi ja sidusin köie lahti. Ma hoidsin
seda kindlalt käes, et siis 250 kg korstnakive aeglaselt alla lasta.

Kui Te 11. küsimuse vastusest õnnetuse kirjeldamise formularis järele
vaatate, märkate Te, et minu tookordne kehakaal oli umbes 75 kg. Kuna ma
olin väga üllatunud, kui äkitselt maapinna jalge alt kaotasin ja mind
ülespoole tõmmati, kaotsin ma oma otsustamisvõime ja unustasin köiest lahti
lasta.

Ma usun, et siinkohal ei pea ma ütlema, et ma aina suurema kiirusega hoone
külge pidi üles kihutasin. Umbes kolmanda korruse kõrgusel kohtusin ma
tünniga, mis ülevalt tuli.

See seletab minu koljuluumurru ja murdunud rangluu. Vaid põgusa pidurduse
järgselt jätkasin ma üleskihutamist ja ei peatunud enne, kui mu käe esimesed
sõrmelülid olid rulli vahele muljutud.
Õnnekombel säilis mul kiire otsustusvõime ja ma hoidsin valust hoolimata
kogu jõuga köiest kinni. Ometigi paiskus tünn umbes samal ajal vastu maad ja
tünnipõhi lõi tünnist lahti.

Ilma korstnakivideta kaalus tünn umbes 25 kg. Siinkohal viitan ma veelkord
minu 11 küsimuses äratoodud 75 kilosele kehakaalule. Nagu Te endale ette
võite kujutada, alustasin ma nüüd kiiret laskumist. Kolmanda korruse
kõrgusel kohtusin ma jälle, seekord altpoolt tuleva tünniga.

Sellest tulenevalt minu mõlemad murdunud pahkluud ja marrastused minu
jalgadel ja alakehal. Kokkupõrge tünniga aeglustas minu kukkumist, nii, et
minu vigastused kokkupõrkel kivihunnikuga olid kaunis väikesed ja ma murdsin
endal vaid kolm selgroolüli.

Mul on siiski väga kahju Teile teatada, et kui ma kivihunnikul lebasin ja
tühja tünni üleval kuuenda korruse kõrgusel enda kohal nägin veelkord oma
otsustamisvõime kaotasin!

Ma lasin köiest lahti, mispeale tünn seekord vahepeatuseta alla tuli, mul
kolm hammast välja lõi ja ninaluu murdis.

Mentor kirjutas:Ma panen ka siis ühe anekdoodi, kui juba naljategemiseks läks

Sul on vana nali. Oled seda ju pannud.