Ehitusfoorum

Roovitus, fooliumiga vill, torud, vineer

Tammelaud liim+kruvid

cartman kirjutas:Roovitus, fooliumiga vill, torud, vineer

Tõenäoliselt kõige mõistlikum variant (ei ole kivipõrand, võimalik hiljem vajadusel remontida/muuta, ei kuivata õhku, saab kasutada madalat pealevoolu temeperatuuri) - oleks ise selle peale tulnud oleks ka nii teinud.

Kas need tükid seal on plekist, paremaks soojuse juhtimiseks?

Kuidas töötab, mis temperatuuri torudesse lased?

Rostfrei kirjutas:

Veikko kirjutas:

põrandakütte kirjutas:noo, mis juhtub 30 aasta jooksul põrandas selle toruga. mitte midagi. kui vähegi uus maja või võimalus põrandaküte siis tuleks see ka panna. elukvaliteet hoopis teine. endale lasin nüüd panna ja ei eales. eales mingit muud kütet.

Elukvaliteeti ei muuda põrandaküte ei paremas ega halvemaks. Mis juhtub selle põrandaküttega 40-50 aasta pärast???

Mis juhtub põrandatesse valatud radika trassidega 40-50 aasta pärast???

Puht teoreetiline arvestuskäik kuna korrusioon, rooste sööb selle metalli ära. Kahjuks pole keemiku haridusega ja ei suuda seda välja arvestada, eks selleks vaja teada vee karedust, metalli sisaldust jne.

cartman kirjutas:Roovitus, fooliumiga vill, torud, vineer

Tammelaud liim+kruvid

Kindlasti on selline põrandaküte parem kui torud betooni valatud. Parem muidugi kui parkett oleks click siis saaks ka põranda lihtsalt lahti kui tekib vajadust.

kuhu on kadunud see köetava põrandaliistu müüja, kes siin paar aastat tagasi möllas?

Marcu kirjutas:

cartman kirjutas:Roovitus, fooliumiga vill, torud, vineer

Tõenäoliselt kõige mõistlikum variant (ei ole kivipõrand, võimalik hiljem vajadusel remontida/muuta, ei kuivata õhku, saab kasutada madalat pealevoolu temeperatuuri) - oleks ise selle peale tulnud oleks ka nii teinud.

Kas need tükid seal on plekist, paremaks soojuse juhtimiseks?

Kuidas töötab, mis temperatuuri torudesse lased?

Sai p6rand tehtud tuttava tutava tutavale. Plaan oli valmis ja ma asjast väga rohkemat ei tea(vee tempi jne). Hiljem nurinat kuulda ei olnud, järelikult toimis. Plekid on selle jaoks et suruvad torusi ylespoole, vastu puitu ja ka torude sirgeks hoidmiseks. Omanik oli need saanud , kuskilt rootsist vanast majast. Pleki jaotus oli tehtud pleki arvu järgi. Vb peab olema kogu p6rand kaetud, seda ei tea.
P6randa kattematerial valiti siiski selle järgi, mis meeldib/on hea, mitte selle järgi, mida hilem lihtsam/odavam lammutada oleks.

Radikatega õhukuivatajad on ka platsis jälle. Aga see selleks. Miks põrandakütet betooni valades peaks kivipõranda tegema ja mitte näiteks pehmendusmatt+naturaalparkett? Või kile+korkparkett? Enda meeletu põrandabetooni massiga (ca 12 kuupi) tekkisid külmemate ilmadega siin soojakõikumsed hoopis sellest, et kui kedagi kodus ei olnud, siis jahtus elamine maha(19-20). Nii kui nädalavahetusel elasid koguaeg aktiivselt, kippus temp tiba liiga soojaks minema (25-26)

sashaobrok kirjutas: Radikatega õhukuivatajad on ka platsis jälle. Aga see selleks.

Mul on keskküttekamin ja radikad (pealevool ca 40) ja sundvent - miinus kraadidega õhuniiskus 30-38% (õues ca75%) - sa arvad, et asi pole radikates?

Miks põrandakütet betooni valades peaks kivipõranda tegema ja mitte näiteks pehmendusmatt+naturaalparkett? Või kile+korkparkett?

Vist selleks, et mitte küttekehale (betoonplaat) soojusisolatsiooni (pehmendusmatt/korkparkett) peale panna ja seeläbi küttevõimet vähendada. Vaiba puhul ei saagi midagi pehmenduseks alla panna ja nt parketi alusvaip + naturaalparkett annab sama efekti kui kivipõrand. Kui kellelgi juhtub lapsi olemas siis on kuulda, kas trambivad kivi peal või summutab põran sammu lööke.

Enda meeletu põrandabetooni massiga (ca 12 kuupi) tekkisid külmemate ilmadega siin soojakõikumsed hoopis sellest, et kui kedagi kodus ei olnud, siis jahtus elamine maha(19-20). Nii kui nädalavahetusel elasid koguaeg aktiivselt, kippus temp tiba liiga soojaks minema (25-26)

Jah see on üks põhjus miks ei ole mõtet põrandakütet betooni valada - vabasoojuse (inimesed, kodutehnika jne) tekkimisel ei suuda küttesüsteem selle võrra küttekulu vähendada ega vabasoojuse kadumisel kütet suurendada

Sundvent on see mis viib õhuniiskuse alla. Ehk et ventmasin teeb kõik selleks, et toa ja õue õhuniiskus korrelatsiooni viia (60 prossane -20 kraadine õuetemp võrdub edukalt 20 prossane +20 kraadine tuba). See vabasoojus pole minu arust probleem. Kui inimesi kodus pole, on tuba jahe, nii kui elutegevus käib, on ka soe. Pigem ütleks, et maja sai hästi soojustatud. Sest väiksemgi elutegevus annab juba niipalju sooja juurde. Ehk et küte ei uha täistambi peal.

sashaobrok kirjutas: Sundvent on see mis viib õhuniiskuse alla. Ehk et ventmasin teeb kõik selleks, et toa ja õue õhuniiskus korrelatsiooni viia (60 prossane -20 kraadine õuetemp võrdub edukalt 20 prossane +20 kraadine tuba).

Proovin uuesti järele - korra katsetasin lükkasin ventilatsiooni päevaks välja ja praktiliselt midagi ei muutunud

See vabasoojus pole minu arust probleem. Kui inimesi kodus pole, on tuba jahe, nii kui elutegevus käib, on ka soe. Pigem ütleks, et maja sai hästi soojustatud. Sest väiksemgi elutegevus annab juba niipalju sooja juurde. Ehk et küte ei uha täistambi peal.

Kui sul liiga palavaks ei lähe siis ei olegi probleemi ehk sooja raisku ei lähe. Probleem "liiga hästi soojustatud" majaga on ka mulle tuttav - kaminat küttes tõuseb toa (kus kaminat kütan) temp 26 kraadini isegi siis kui õues on -20 ja ilma radikateta jätkub majas sooja terveks ööks - hommikul panen radikad tsirkuleerima

Rahunege nyyd, te asjadega yle ei pinguta w?

cartman kirjutas:Rahunege nyyd, te asjadega yle ei pinguta w?

mis ülepingutusena tundub?

Marcu kirjutas: Mul on keskküttekamin ja radikad (pealevool ca 40) ja sundvent - miinus kraadidega õhuniiskus 30-38% (õues ca75%) - sa arvad, et asi pole radikates?

Mõtle nüüd loogiliselt. Kuhu radiaatorid selle vee sealt õhust panevad?

rokikas kirjutas:

Marcu kirjutas: Mul on keskküttekamin ja radikad (pealevool ca 40) ja sundvent - miinus kraadidega õhuniiskus 30-38% (õues ca75%) - sa arvad, et asi pole radikates?

Mõtle nüüd loogiliselt. Kuhu radiaatorid selle vee sealt õhust panevad?

Teooriat ei tea aga praktikas oli nii - istusin kirjutuslaua taga hügromeeter laua peal, toas tundus jahe keerasin radika tempi juurde ja see läks tuliseks. Paarikümne minutiga, mis radikas küttis langes õhuniiskus 36%-lt 26%-le. Kui radikas enam täiega ei kütnud läks õhuniiskus endisele tasemele. Äkki paneb radikas niiskuse sinna samasse kuhu leiliruumis keris

Samas kui öösel radikad taga ei ole ei tähelda mingit õhuniiskuse tõusu - ühesõnaga proovin uuesti järgi - võimalik, et olen jäänud stereotüüpse mõtlemise küüsi, et keskküte kuivatab õhku

Küsiks pigem - kas see pildil näidatud kola seal pöranda all kuidagi ei kolise,nagise?

Kust see niiskus äkki tagasi tuli kui vahepeal ära kuivas?

trebla kirjutas:Küsiks pigem - kas see pildil näidatud kola seal pöranda all kuidagi ei kolise,nagise?

Ei sest nad toimivad vedru p6him6ttel, suruvad toru vastu plaati.

Marcu kirjutas: langes õhuniiskus 36%-lt 26%-le.

Pigem ikka suhteline õhuniiskus! Tiba selgitust http://www.e-ope.ee/_download/euni_repo ... %20osa.pdf

cartman kirjutas:Kust see niiskus äkki tagasi tuli kui vahepeal ära kuivas?

Äkki radika juures temperatuuri tõustes õhuniiskus langes ja hiljem jälle ühtlustus hoone üldise tasemega kui temperatuuri kiire tõus lõppes.

Vägev. Teemaalgatajal "vennas"el on mida lugeda. Tegelt mingeid põhjendusi seletusi ju välja toodud ei ole. "Veiko"le, mida sa mõtled põrandasse valatud plasttoru korrosiooni all? Metalltorusid ju betooniga otsesse kontakti ei panda. See toru kestab seal julgelt 30+ aastat. Kui sinna muidugi vett koos liivaga ringi käima ei lasta mis selle toru seest poolt läbi kulutab. Ja igatsugu läbivajumised, külmumised, põrandasse puurimised tuleb kirjutada kategooriasse: sitasti, läbimõtlematult tehtud või siis võiks peeglisse vaadata. Kõvasti on mainitud põranda alla kaduvat energiat??? Et kui parkett panna siis niikui tõmbaks põrandale kaane peale. Tahaks kohe seda meest näha ja vähemalt õlle välja teha sellele, kes füüsika seadused tagurpidi käima paneb. Kui oma maja (1910 aastal ehitatud palkmaja) renoveerima hakkasin, välistasin radiaatorikütte kohe. Kuna ei suutnud ette kujutada radiaatoreid seinal. Praegu üleval korrusel põrandaküte+korkparkett, all miskine 9cm betooniplaadis põrandaküte +saarepuu parkett. Ei ütleks et oleks kalk või kõva jalge all. Ka oli võrdlusmoment, kuna maja oli küttes ka enne parketi paigaldust. Ei täheldanud küll mingeid tuntavaid vahesid.Pigem tasakaalustus ülemise korruse temperatuur alumise korrusega. Muidugi kogu selle jahumise juurde ei peaks unustama maja soojustust. Ei ole ju mõtet puukuuri radiaatoreid või põrandat valama hakata. Tean meest kelle majal põrandaküte üle 30 aasta paigal olnud ja töötab endiselt. Maakütte pump(Nibe) oli nõks üle 20 aasta paigal enne kui oli tembutama hakand ja omanik oli soovind uut. Hiljem remondimees oli uurind et mis siis masinaga 20 a jooksul juhtund on... kaitsmepesa oli kärssand. Juhtmed kokku ja pump oli rõõmsalt käima läind Praegu kütab sellega oma töökoda ka läbi põrandakütte....

pimeroolis kirjutas:Vägev. Teemaalgatajal "vennas"el on mida lugeda. Tegelt mingeid põhjendusi seletusi ju välja toodud ei ole. "Veiko"le, mida sa mõtled põrandasse valatud plasttoru korrosiooni all?

Jutt oli radikatrassidest betoonis, metalltorudest. Plastikule loomulikult rooste ei mõju.

Aga kuda see puutub p6randakytte eluaesse? Egas keegi rauda betooni vala, et p6randaid kytta ju.

pimeroolis kirjutas:Tegelt mingeid põhjendusi seletusi ju välja toodud ei ole.

loe hoolikamalt - olen iga oma seisukohta argumenteerinud

See toru kestab seal julgelt 30+ aastat. Tean meest kelle majal põrandaküte üle 30 aasta paigal olnud ja töötab endiselt.

Kui ollakse rahul elueaga 30 aastat - äkki veabki välja. Mõni teine tahab, et ei peaks betooni lõhkuma ka 50 või 70 aasta pärast. See mees kes 80-ndate keskel põrandakütte paigaldas pani sinna ilmselt mingi tummise toru mitte paari mm seinaga kaasaegse tehnikaime.

Ja igatsugu läbivajumised, külmumised, põrandasse puurimised tuleb kirjutada kategooriasse: sitasti, läbimõtlematult tehtud või siis võiks peeglisse vaadata.

Sita ehituskvaliteedi osas - nõus, oma viga. Aga ole hea mees püüa läbi mõelda samade põrandakütteringidega ruumilahendus nii 3 lapsega perele kui kahele vanainimesele. Minu arvates tuleb 20 aasta pärast ikka vaheseinu muuta ja kütteringid ei jää enam ühte ruumi.

Ei ütleks et oleks kalk või kõva jalge all

See on tõesti rohkem subjektiivne ja sõltub rohkem elanike eluviisidest jms. Mõni kõnnib välisuksest telekani ja sealt voodisse. Teine tammub päevläbi mööda maja ja mõtleb midagi. Kolmandal jooksevad lapsed mööda maja ja neljas ei tee ka kõige pingsamal uurimisel vahet puit ja kivipõrandal.

Proovisin uuesti järgi: temperatuur 23,7 suhteline õhuniiskus 38%; temperatuur 28,7 suhteline õhuniiskus 29% - kuidagi see õhk seal kuivab

Marcu kirjutas:kuidagi see õhk seal kuivab

Ei kuiva see õhk. See on SUHTELINE niiskus, veeauru on õhus ikka samapalju.