Päikeseküte Kredexi toel - vol 2

[Marcu]

Päikesega vee soojendamine tasub ära kui on väga suur sooja vee kulu suvekuudel (välibassein, suured põrandaküttepinnad, mida soojas hoida vms). Kui ainult tarbevee soojendamise jaoks panna siis 1-2 paneeli, rohkemaga ei ole suvel sooja kusagile panna. Tarbeveele kulub energiat ca 150kWh kuus ehk nagu eelpool toodud 20 euri. Kui päikesepaneelidega hoida kokku 5 kuu tarbevee soojendamisele kuluv elekter võidab aastas 100 euri. Kui nüüd juhtub olema õhk soojuspump siis ca 25 euri aastas, sest suvel saab iga normaalsem pump COP 4 kätte.

Ühesõnaga kui on tahtmine panna päikesekütte paneele siis peaks nende kogumaksumus jääma ca 500 euri kanti siis jõuaks 20 aastaga nulli (okei natuke saab kevad/sügisel ka küttearvet väiksemaks aga reeglina on põhiküte niikuinii vajalik ja see lisakulu arvestades põhikütte soodsat hinda on väike. Sellise hinnaga peaks kaks paneeli ja mingi lihtsa pumbagrupi (mul ei ole vaja mingeid LSC-sid ja graafikat) isegi kätte saama kui akupaak on niikuinii olemas.

Kui teistpidi võtta siis võiks juba soojuspumba puhul panna nii palju (150kWh jagada COP4 =37,5kWh elektrit) elektrit tootvaid paneele, et saada kätte soojuspumbale vajaminev elekter, siis ongi soe vesi ilma energiakuluta või nagu müügimees ütles TASUTA.

Päikesekütte tasuvust arvestades ei pea arvesse võtma katla, soojuspumba või muu kütteallika amortiseerumist, sest põhiküte peab niikuinii olema päikeseküte võib olla. Kui täpne olla, siis peaks välja arvutama palju põhikütte amortisatsiooni suureneb seoses päikeseküttelt saadava energia hulga tootmiseks (isiklikult arvan, et pumbal/katlal on ükskõik kas ta toodab aastas 750kWh tundi rohkem või vähem).

Legionella küsimusega saab hakkama kui panna soojaveespiraali akupaaki ja saada soe tarbevesi läbivoolul või UV lampi majja tulevalele tarbeveele ette - saab kõigist bakteritest lahti.

[Unkas]

5. ...Samuti on võimalik suvel, kui sõidad puhkusel ära ja mingit tarbimist ei ole, panna süsteemile peale öise jahutuse funktsioon, et vee temperatuur akumulatsioonipaagis ei läheks liialt kõrgeks.

Mil moel see jahutus toimib? Aetakse öösel vedelikku süsteemis ringi (loe: täiendav elektrikulu)? Jahutama peaks soojusisoleeritud paneel??? Mina tean ainult üht kindlat moodust - liigne soojus akupaagist kanalisse ja värske külm vesi peale (loe: täiendav veekulu).

Kui päike ära kaob, siis langeb plaatkollektorite temperatuur varsti õhutemperatuuriga samale tasemele, sest klaasi ja absorberi vahel ju mingit isolatsiooni ei ole (isoleeritud on küljed ja põhi). Kui akupaagis alaosas on juba +50C ja ülaosas veelgi rohkem, siis on võimalik tõepoolest panna süsteem tööle, et temperatuuride vahet kasutades (akupaagis +50 C õues +20C) jahutada akupaagis oleva vee temperatuuri. Süsteem ise vaikselt toimetab ja lõpetab öise jahutuse kell 6 ära (st. enne, kui päike uuesti kuumautama hakkab). Loomulikult kaasneb sellega tsirkulatsioonipumba töö ja paari sendi eest elektrikulu. Aga kui on puhkusel minek ja ON soov ülekuumenemist vältida, siis paar nupuvajutust juhtpaneelil on kindlasti mugavam lahendus kui mõned teised variandid (naabrimees käib akupaaki külma vett laskmas või tõmbad kollektoritele katted peale).

[Veikko]

Gaasiga toodetud sooja hind on 0,07 eur kwh. Siia sisse arvestatud 15 aasta tööiga, kõik hooldused, kõik remondid, katlamaja elektrikulu, gaasi hinnaks arvestatud keskmiseks 0,55 eur m3. Tegelikult tuleb isegi odavam kuna katel peab kindlasti 20-25 aastat vastu.

[Marcu]

Kui päike ära kaob, siis langeb plaatkollektorite temperatuur varsti õhutemperatuuriga samale tasemele, sest klaasi ja absorberi vahel ju mingit isolatsiooni ei ole (isoleeritud on küljed ja põhi). Kui akupaagis alaosas on juba +50C ja ülaosas veelgi rohkem, siis on võimalik tõepoolest panna süsteem tööle, et temperatuuride vahet kasutades (akupaagis +50 C õues +20C) jahutada akupaagis oleva vee temperatuuri. Süsteem ise vaikselt toimetab ja lõpetab öise jahutuse kell 6 ära (st. enne, kui päike uuesti kuumautama hakkab). Loomulikult kaasneb sellega tsirkulatsioonipumba töö ja paari sendi eest elektrikulu. Aga kui on puhkusel minek ja ON soov ülekuumenemist vältida, siis paar nupuvajutust juhtpaneelil on kindlasti mugavam lahendus kui mõned teised variandid (naabrimees käib akupaaki külma vett laskmas või tõmbad kollektoritele katted peale).

Ja kõike seda selleks, et mitte kasutada sooja tarbevee saamiseks põhikütet ja päikeseenergiast teha elektrit?

[Unkas]

See kõik on arusaadav, et gaasiga toodetud sooja hind jääb 0,07 € kWh piiresse, maasoojuspumba COP on kõrge, põhikütet saab kasutada sooja tarbevee tegemiseks jne. Aga mis siis, kui gaasitrassi ei juhtu olema, maasoojupumba paigaldamine oleks keeruline (olemasolev haljastus, väike krunt, paene pinnas vms), maja köetakse õhksoojuspumba ja ahjuga? Või on ka keskkütte ahi, mida keegi suvel ei küta. Ka selliseid on ja mitte vähe. Nende võimalus sooja vett saada on eelkõige elektriboileri kasutamine, mille puhul päikeseküte võiks olla mõistlikuks alternatiiviks.

[Külaline]

... Mil moel see jahutus toimib? Aetakse öösel vedelikku süsteemis ringi (loe: täiendav elektrikulu)? Jahutama peaks soojusisoleeritud paneel??? Mina tean ainult üht kindlat moodust - liigne soojus akupaagist kanalisse ja värske külm vesi peale (loe: täiendav veekulu).

On üks mõistlik moodus:
Liigne soojus lasta maaküttepumba maakontuuri, kus see aitab ära sulatada kütteperioodil tekkinud jääd kevadel või aeglustab jää teket sügisel. Seega saab väikese kokkuhoiu kas selle arvel, et saab ehitada maakontuuri lühema või tõstab pisut maasoojuspumba kasutegurit.
Moodus peaks selle poolest hea olema, et maa alla mahub soojust praktiliselt lõputult, ehk kui tulevikus tekib tuju paneele juurde panna, saad üleliigse ikka maa alla lasta....

[laurit]

Liigselt ei saa ka maa alla lasta, kuivatab maakontuuri ümbruse ära ning siis on jama rohkem kui vaja oleks.

[Guest]

Olen sadu kordi mõelnud , et prooviks päikesest midagi kätte saada. Ok, see 4 000 euri hakkab looma aga kui vaatan enda reaalset elu siis kätte oleks vaja saada elektrit. Ja seda mitte päeval vaid öösel. Kuna majas on maasoojuspump (mis on peamisi energia sööjaid) mis töötab talvel enamus ajal öösel kuna päeval kui päike väljas siis kütab päike juba elamise soojaks. Pump kuskil 1,5-2.0 kwh võtab, kui tenne järgi ei lükka. Seega oleks ainuke võimalus täna päeval elekter lükata EE võrku ja öösel see sealt kätte saada Või kui oleks selline suur akubaas kuskil, kuhu lükata ja tõmmata.

[2korda2]

See kõik on arusaadav, et gaasiga toodetud sooja hind jääb 0,07 € kWh piiresse, maasoojuspumba COP on kõrge, põhikütet saab kasutada sooja tarbevee tegemiseks jne. Aga mis siis, kui gaasitrassi ei juhtu olema, maasoojupumba paigaldamine oleks keeruline (olemasolev haljastus, väike krunt, paene pinnas vms), maja köetakse õhksoojuspumba ja ahjuga? Või on ka keskkütte ahi, mida keegi suvel ei küta. Ka selliseid on ja mitte vähe. Nende võimalus sooja vett saada on eelkõige elektriboileri kasutamine, mille puhul päikeseküte võiks olla mõistlikuks alternatiiviks.

Kui päikesekütet müüdaks just sellise põhjendusega, siis oleks minu poolest OK. Enamasti aga üritatakse väita, nagu oleks päikesest sooja saamine alternatiividest oluliselt odavam (või lausa tasuta). Fakt on paraku see, et tüüpilise "toasoe + soe vesi" küttesüsteemi olemasolu korral on päikesesüsteemi lisamine majanduslikult ebaotstarbekas. Vähemalt sellise hinnaga ja sellised süsteemid, nagu meil müüakse. Isetegijad on näidanud, et suvekoju lihtsalt pesuvee tarvis saab lahenduse oluliselt odavamalt (isegi majanduslikult tasuvalt).

[Unkas]

See kõik on arusaadav, et gaasiga toodetud sooja hind jääb 0,07 € kWh piiresse, maasoojuspumba COP on kõrge, põhikütet saab kasutada sooja tarbevee tegemiseks jne. Aga mis siis, kui gaasitrassi ei juhtu olema, maasoojupumba paigaldamine oleks keeruline (olemasolev haljastus, väike krunt, paene pinnas vms), maja köetakse õhksoojuspumba ja ahjuga? Või on ka keskkütte ahi, mida keegi suvel ei küta. Ka selliseid on ja mitte vähe. Nende võimalus sooja vett saada on eelkõige elektriboileri kasutamine, mille puhul päikeseküte võiks olla mõistlikuks alternatiiviks.

Kui päikesekütet müüdaks just sellise põhjendusega, siis oleks minu poolest OK. Enamasti aga üritatakse väita, nagu oleks päikesest sooja saamine alternatiividest oluliselt odavam (või lausa tasuta). Fakt on paraku see, et tüüpilise "toasoe + soe vesi" küttesüsteemi olemasolu korral on päikesesüsteemi lisamine majanduslikult ebaotstarbekas. Vähemalt sellise hinnaga ja sellised süsteemid, nagu meil müüakse. Isetegijad on näidanud, et suvekoju lihtsalt pesuvee tarvis saab lahenduse oluliselt odavamalt (isegi majanduslikult tasuvalt).

Isetegijate enda tehtuga on keeruline konkureerida (hinna osas), aga kui keegi leiab, et tal on vajalikud oskused ja soov teha mõned toruühendused ise, siis Hewalexil on olemas selline komplekt, kus pumbagrupp koos paisupaakidega on juba tehases akumulatsioonipaagi külge ühendatud. See teeb paigalduse lihtsamaks ja kiiremaks. Kokku on vaja teha neli jootmist ja mõned lihtsamad ühendused, vedelik süsteemi pumbata, pistik vooluvõrku ühendada ja päikest nautima jääda.
Sellise komplekti hinnaklass jääb alla 2500 euro, pakkumise leiab http://smartac.eu/pakkumine_2tlpac_kompakt300.pdf

Kogu süsteemi paigaldust võib vaadata ka videolt http://www.youtube.com/watch?v=RWs0ck1VHNE
Samuti on olemas video katuseraamide paigalduse kohta http://www.youtube.com/watch?v=Ubt9xU9QQuU
Tegelikult ei midagi keerulist.

[Külaline]

See kõik on arusaadav, et gaasiga toodetud sooja hind jääb 0,07 € kWh piiresse, maasoojuspumba COP on kõrge, põhikütet saab kasutada sooja tarbevee tegemiseks jne. Aga mis siis, kui gaasitrassi ei juhtu olema, maasoojupumba paigaldamine oleks keeruline (olemasolev haljastus, väike krunt, paene pinnas vms), maja köetakse õhksoojuspumba ja ahjuga? Või on ka keskkütte ahi, mida keegi suvel ei küta. Ka selliseid on ja mitte vähe. Nende võimalus sooja vett saada on eelkõige elektriboileri kasutamine, mille puhul päikeseküte võiks olla mõistlikuks alternatiiviks.

Kui päikesekütet müüdaks just sellise põhjendusega, siis oleks minu poolest OK. Enamasti aga üritatakse väita, nagu oleks päikesest sooja saamine alternatiividest oluliselt odavam (või lausa tasuta). Fakt on paraku see, et tüüpilise "toasoe + soe vesi" küttesüsteemi olemasolu korral on päikesesüsteemi lisamine majanduslikult ebaotstarbekas. Vähemalt sellise hinnaga ja sellised süsteemid, nagu meil müüakse. Isetegijad on näidanud, et suvekoju lihtsalt pesuvee tarvis saab lahenduse oluliselt odavamalt (isegi majanduslikult tasuvalt).

Isetegijate enda tehtuga on keeruline konkureerida (hinna osas), aga kui keegi leiab, et tal on vajalikud oskused ja soov teha mõned toruühendused ise, siis Hewalexil on olemas selline komplekt, kus pumbagrupp koos paisupaakidega on juba tehases akumulatsioonipaagi külge ühendatud. See teeb paigalduse lihtsamaks ja kiiremaks. Kokku on vaja teha neli jootmist ja mõned lihtsamad ühendused, vedelik süsteemi pumbata, pistik vooluvõrku ühendada ja päikest nautima jääda.
Sellise komplekti hinnaklass jääb alla 2500 euro, pakkumise leiab http://smartac.eu/pakkumine_2tlpac_kompakt300.pdf

Kogu süsteemi paigaldust võib vaadata ka videolt http://www.youtube.com/watch?v=RWs0ck1VHNE
Samuti on olemas video katuseraamide paigalduse kohta http://www.youtube.com/watch?v=Ubt9xU9QQuU
Tegelikult ei midagi keerulist.

Ostad PEM toru näiteks 35m, kerid rulli, teed soojustatud kasti ümber, peale paned klaaspaketi või 3,4 kihilise polükarbonaadi ja kasti keerad nurga all lõunasse. Suvel päikesega 50C naksti sees. Kui võimalus, võid sealt eelsoojendatud vette boilerisse juhtida või suvel sauna juures lihtsalt väli dussi teha. Neli kuud on sellest abi. Kui pool materjali vedeleb kuuri all, tasub ühe suvega ära, kui pead kõik ostma, siis kahe kolme suvega. Lihtne ja igalühel teostatav.

[Külaline]

Ostad PEM toru näiteks 35m, kerid rulli, teed soojustatud kasti ümber, peale paned klaaspaketi või 3,4 kihilise polükarbonaadi ja kasti keerad nurga all lõunasse. Suvel päikesega 50C naksti sees. Kui võimalus, võid sealt eelsoojendatud vette boilerisse juhtida või suvel sauna juures lihtsalt väli dussi teha. Neli kuud on sellest abi. Kui pool materjali vedeleb kuuri all, tasub ühe suvega ära, kui pead kõik ostma, siis kahe kolme suvega. Lihtne ja igalühel teostatav.

[Unkas]

Ostad PEM toru näiteks 35m, kerid rulli, teed soojustatud kasti ümber, peale paned klaaspaketi või 3,4 kihilise polükarbonaadi ja kasti keerad nurga all lõunasse. Suvel päikesega 50C naksti sees. Kui võimalus, võid sealt eelsoojendatud vette boilerisse juhtida või suvel sauna juures lihtsalt väli dussi teha. Neli kuud on sellest abi. Kui pool materjali vedeleb kuuri all, tasub ühe suvega ära, kui pead kõik ostma, siis kahe kolme suvega. Lihtne ja igalühel teostatav.

Arvestasin, et materjali kulu võib olla ca 75 eurot, kui kuuri alla ei vedele midagi (PEM toru 35 m, liitmikud, puit karkassi jaoks, OSB põhjaks, vill soojustuseks, kinnitused, polükarbonaat). Saadud kollektori mahuks sain mina ca 7 liitrit (kui toru sisemõõt on 16 mm), 7 liitri soojendamine 45C võrra kulutaks muidu elektrit 0,366 kWh. Kui kasutada seda süsteemi eelsoojendatud vee boilerisse juhtimiseks, 5 korda päevas, 120 päeva järjest, on suve lõpuks kokku hoitud 24 €. Seega investeering tasuks ära 3 aastaga, tingimusel, et järgneval kolmel aastal paistaks päike alates 15. maist kuni 15. septembrini iga päev
Kui 120 päevast 30 on vihmased, pikeneb investeeringu tasuvusaeg 4 aastale.

[Külaline]

Ostad PEM toru näiteks 35m, kerid rulli, teed soojustatud kasti ümber, peale paned klaaspaketi või 3,4 kihilise polükarbonaadi ja kasti keerad nurga all lõunasse. Suvel päikesega 50C naksti sees. Kui võimalus, võid sealt eelsoojendatud vette boilerisse juhtida või suvel sauna juures lihtsalt väli dussi teha. Neli kuud on sellest abi. Kui pool materjali vedeleb kuuri all, tasub ühe suvega ära, kui pead kõik ostma, siis kahe kolme suvega. Lihtne ja igalühel teostatav.

Arvestasin, et materjali kulu võib olla ca 75 eurot, kui kuuri alla ei vedele midagi (PEM toru 35 m, liitmikud, puit karkassi jaoks, OSB põhjaks, vill soojustuseks, kinnitused, polükarbonaat). Saadud kollektori mahuks sain mina ca 7 liitrit (kui toru sisemõõt on 16 mm), 7 liitri soojendamine 45C võrra kulutaks muidu elektrit 0,366 kWh. Kui kasutada seda süsteemi eelsoojendatud vee boilerisse juhtimiseks, 5 korda päevas, 120 päeva järjest, on suve lõpuks kokku hoitud 24 €. Seega investeering tasuks ära 3 aastaga, tingimusel, et järgneval kolmel aastal paistaks päike alates 15. maist kuni 15. septembrini iga päev
Kui 120 päevast 30 on vihmased, pikeneb investeeringu tasuvusaeg 4 aastale.

Pidasin 40 mm PEM toru silmas, mis sellega tulemus on?

[Unkas]

Ostad PEM toru näiteks 35m, kerid rulli, teed soojustatud kasti ümber, peale paned klaaspaketi või 3,4 kihilise polükarbonaadi ja kasti keerad nurga all lõunasse. Suvel päikesega 50C naksti sees. Kui võimalus, võid sealt eelsoojendatud vette boilerisse juhtida või suvel sauna juures lihtsalt väli dussi teha. Neli kuud on sellest abi. Kui pool materjali vedeleb kuuri all, tasub ühe suvega ära, kui pead kõik ostma, siis kahe kolme suvega. Lihtne ja igalühel teostatav.

Arvestasin, et materjali kulu võib olla ca 75 eurot, kui kuuri alla ei vedele midagi (PEM toru 35 m, liitmikud, puit karkassi jaoks, OSB põhjaks, vill soojustuseks, kinnitused, polükarbonaat). Saadud kollektori mahuks sain mina ca 7 liitrit (kui toru sisemõõt on 16 mm), 7 liitri soojendamine 45C võrra kulutaks muidu elektrit 0,366 kWh. Kui kasutada seda süsteemi eelsoojendatud vee boilerisse juhtimiseks, 5 korda päevas, 120 päeva järjest, on suve lõpuks kokku hoitud 24 €. Seega investeering tasuks ära 3 aastaga, tingimusel, et järgneval kolmel aastal paistaks päike alates 15. maist kuni 15. septembrini iga päev
Kui 120 päevast 30 on vihmased, pikeneb investeeringu tasuvusaeg 4 aastale.

Pidasin 40 mm PEM toru silmas, mis sellega tulemus on?

Ma hästi ei kujuta ette, kui mugav on 40 mm PEM toru tasapinnale rulli keerata, aga kast tuleb üsna suur, sest ainuüksi toru pindala tuleb kokku 4,4 m2, vedeliku maht 68 liitrit. Kuivõrd 40 PEM toru on kallim ja kast peab olema üsna suur, siis materjali läheks 145 € eest. 68 liitrit +50C sooja vett 5x päevas ära tarbida on vast liiast, lähtun mingist 3 korrast (ehk 200 l / päevas). Sellisel juhul sain mina päevaseks "energiatuluks" 10,5 kWh, 120 päevaga 1260 kWh, mis maksabki umbes seesama 145 €. Ehk siis puht arvutuslikult oleks tasuvusaeg 1 hooaeg. Teine küsimus on, kas päike ikka soojendab 3 x päevas 68 l vett +50C-ni ja nii 120 päeva järjest...

[Külaline]

Ostad PEM toru näiteks 35m, kerid rulli, teed soojustatud kasti ümber, peale paned klaaspaketi või 3,4 kihilise polükarbonaadi ja kasti keerad nurga all lõunasse. Suvel päikesega 50C naksti sees. Kui võimalus, võid sealt eelsoojendatud vette boilerisse juhtida või suvel sauna juures lihtsalt väli dussi teha. Neli kuud on sellest abi. Kui pool materjali vedeleb kuuri all, tasub ühe suvega ära, kui pead kõik ostma, siis kahe kolme suvega. Lihtne ja igalühel teostatav.

Arvestasin, et materjali kulu võib olla ca 75 eurot, kui kuuri alla ei vedele midagi (PEM toru 35 m, liitmikud, puit karkassi jaoks, OSB põhjaks, vill soojustuseks, kinnitused, polükarbonaat). Saadud kollektori mahuks sain mina ca 7 liitrit (kui toru sisemõõt on 16 mm), 7 liitri soojendamine 45C võrra kulutaks muidu elektrit 0,366 kWh. Kui kasutada seda süsteemi eelsoojendatud vee boilerisse juhtimiseks, 5 korda päevas, 120 päeva järjest, on suve lõpuks kokku hoitud 24 €. Seega investeering tasuks ära 3 aastaga, tingimusel, et järgneval kolmel aastal paistaks päike alates 15. maist kuni 15. septembrini iga päev
Kui 120 päevast 30 on vihmased, pikeneb investeeringu tasuvusaeg 4 aastale.

Pidasin 40 mm PEM toru silmas, mis sellega tulemus on?

Ma hästi ei kujuta ette, kui mugav on 40 mm PEM toru tasapinnale rulli keerata, aga kast tuleb üsna suur, sest ainuüksi toru pindala tuleb kokku 4,4 m2, vedeliku maht 68 liitrit. Kuivõrd 40 PEM toru on kallim ja kast peab olema üsna suur, siis materjali läheks 145 € eest. 68 liitrit +50C sooja vett 5x päevas ära tarbida on vast liiast, lähtun mingist 3 korrast (ehk 200 l / päevas). Sellisel juhul sain mina päevaseks "energiatuluks" 10,5 kWh, 120 päevaga 1260 kWh, mis maksabki umbes seesama 145 €. Ehk siis puht arvutuslikult oleks tasuvusaeg 1 hooaeg. Teine küsimus on, kas päike ikka soojendab 3 x päevas 68 l vett +50C-ni ja nii 120 päeva järjest...

ja siis tuleb see igal sügisel tühjaks pumbata ehk ka katuselt maha võtta ja ladustada ning kevadel tagasi paigaldada

[Rostfrei]

Ei oska tühjenduskraani paigaldada, et maha kiskuma pead?

[Külaline]

Võimalusel on mõistlik see kast maa peale panna ja kui toru on ühekihiliselt rõngas, siis kraan alla tühjendamiseks ei sobi. Mõitlik on teha nii, et toru saaks kastist välja võtta ja lihtsalt rõngas maa peal tühjaks jalutada.

[Külaline]

Võimalusel on mõistlik see kast maa peale panna ja kui toru on ühekihiliselt rõngas, siis kraan alla tühjendamiseks ei sobi. Mõitlik on teha nii, et toru saaks kastist välja võtta ja lihtsalt rõngas maa peal tühjaks jalutada.

Kui keerata kast sügisel horsontaali ja teha ots lahti, kas siis ei voola juba iseenesest nii palju välja, et lõhkikülmumist pole karta?

kui palju maksab 4 m2 klaaspaketti?

[rokikas]

materjali läheks 145 € eest. 68 liitrit +50C sooja vett 5x päevas ära tarbida on vast liiast, lähtun mingist 3 korrast (ehk 200 l / päevas). Sellisel juhul sain mina päevaseks "energiatuluks" 10,5 kWh, 120 päevaga 1260 kWh, mis maksabki umbes seesama 145 €. Ehk siis puht arvutuslikult oleks tasuvusaeg 1 hooaeg. Teine küsimus on, kas päike ikka soojendab 3 x päevas 68 l vett +50C-ni ja nii 120 päeva järjest...

Kui 145 € investeering tagab peaaegu selle koguse sooja vett nagu mul vaja siis miks investeerida 2500 € vaid tiba tootlikuma saamiseks?

[ping]

Kui 145 € investeering tagab peaaegu selle koguse sooja vett nagu mul vaja siis miks investeerida 2500 € vaid tiba tootlikuma saamiseks?

Ega rikkus pole häbiasi. Eksponeerib ka rohelist maailmavaadet.
Miks ostetakse Mersusid kui Golf`iga saab ka sõiduelamusi.

Muide, arvutustes tuleks võtta arvesse toru päiksepoole olev välispindala (40m*0.035m (40mm) = umbes 1,4m2) , päiksekiirguse hulk pindala kohta (Eestis 800-900 W/m2) , Makroloni neeldumiskoefitsent (0,7-0,8). Kui ainult suvel kasutada siis muutub Makroloni vajadus küsitavaks ja kõlbab vast ühekordne klaas ka liigset tuult eemale hoidma sest kui vett ei tarvitata võib "toru" liiga kuumaks minna?

[Külaline]

Muidugi tore on lugeda, et sellise kodus valmistatud ja väikese eelarvega nn paneeli tasuvus aetakse ka komakohti taga.
Mõtlen, et väike võit tuleb isegi pilves ilmaga, maist septembrini, kui külm kaevuvesi lasta läbi kast elektri boilerisse. Soendab 10 kuni 20C vett ülespoole.

[Unkas]

materjali läheks 145 € eest. 68 liitrit +50C sooja vett 5x päevas ära tarbida on vast liiast, lähtun mingist 3 korrast (ehk 200 l / päevas). Sellisel juhul sain mina päevaseks "energiatuluks" 10,5 kWh, 120 päevaga 1260 kWh, mis maksabki umbes seesama 145 €. Ehk siis puht arvutuslikult oleks tasuvusaeg 1 hooaeg. Teine küsimus on, kas päike ikka soojendab 3 x päevas 68 l vett +50C-ni ja nii 120 päeva järjest...

Kui 145 € investeering tagab peaaegu selle koguse sooja vett nagu mul vaja siis miks investeerida 2500 € vaid tiba tootlikuma saamiseks?

See 145 € ja 2500€ investeeringu võrdlus on umbes sama hea, kui võrrelda jalgratast ja autot - mõlemaga saab liikuda, aga paraku on auto jalgrattast kordades kallime ja funktsionaalsem. See 145 € investeering sisaldab enda poolt kokku klopsitud kasti,mis on tõstetud maja seina vastu. Võrdleme siis analoogseid süsteeme - ise tehtud päikesekollektor maksab 145 eurot, tehases valmistatud kollektor 280 eurot. Seega vahe pole mitte 17 kordne vaid alla kahe korra.
Kui nüüd välimust vaadata, siis ega oma maja seina vastu ikka ei tahaks sellist 145 € kollektorit panna,
eriti, kui võrrelda seda tehases tehtud plaatkollektoriga

[Unkas]

Kui 145 € investeering tagab peaaegu selle koguse sooja vett nagu mul vaja siis miks investeerida 2500 € vaid tiba tootlikuma saamiseks?

Ega rikkus pole häbiasi. Eksponeerib ka rohelist maailmavaadet.
Miks ostetakse Mersusid kui Golf`iga saab ka sõiduelamusi.

Muide, arvutustes tuleks võtta arvesse toru päiksepoole olev välispindala (40m*0.035m (40mm) = umbes 1,4m2) , päiksekiirguse hulk pindala kohta (Eestis 800-900 W/m2) , Makroloni neeldumiskoefitsent (0,7-0,8). Kui ainult suvel kasutada siis muutub Makroloni vajadus küsitavaks ja kõlbab vast ühekordne klaas ka liigset tuult eemale hoidma sest kui vett ei tarvitata võib "toru" liiga kuumaks minna?

Sellisel juhul pikeneb 145€ kollektori tasuvusaeg oluliselt
Kui 35 m kollektoris on 68 l vett, "köetav pind" 1,4m2, päikesekiirgus 800-900 W/m2 kohta, siis läheb sellise koguse vee soojendamiseks aega vähemalt 2,5 tundi. Kui seda oleks vaja 3 korda päevas läbi teha, siis tekib küsimus, kuidas tagada seda, et kollektori pinnale langeks 8 tundi järjest pidevalt kiirgus 800-900 W/m2 kohta, kui arvestada seda, et päikese asend maja seina vastas oleva kollektori suhtes pidevalt muutub (tõuseb ja langeb, liigub idast läände).

[2korda2]

Unkas,
kui see "silmale kena vaadata" kollektor maksab 280EUR, siis miks täislahendus maksab 10 korda enam? Mis jupid need on, mis lahenduse hinna taevasse lasevad?