Ehitusfoorum

Ahju alumises osas saab kasutada neid kive, mis enam nii hästi ei salvesta. All lapitakse lihtsalt kiht kive ja ka tuharuumi seinad.
Kui eitada kerisahi, siis suurt rolli salvestamisel mängivad just kerrisekivid, mitte seinad. Kuigi jah...see pole enam selle foorumi teema

Ahju välisseina materjaliks sobib.
Sest on olemas ka temperatuurijuhtivustegur tähisega k( mõnel juhul tähis a),mis sõltub soojusjuhtivustegurist jagatud erisoojuse ja tiheduse korrutisega.
Jätkem see meelde ! ( mõeldud sellistele meestele nagu keemik ,jne )
temperatuurijuhtivustegur näitab soojusinertsi ( materjali inertsust ).
Vana tellis sobib ahjuehitusmaterjaliks tunduvalt paremini kui kaasaegne tellis.
Mõelgem, miks
ilma demagoogiata
Küsimus : Mida me ahjuehitusmaterjalilt nõuame , kas ülihead ( mittemetalset )soojusjuhtivust või optimeeritud soojusläbikandevõimet vastavalt ruumi soojuskaole,et säiliks meile sobilik ruumi nn töötemperatuur ?
Sõnastuse kohmakus meelega ,et saadaks aru millest jutt?
Vaatame ,millest aru saadi

Robi, milliseid omadusi peab omama kivi ,mis enam hästi ei salvesta soojust ?
Eriti tahaks teada infot ja protsessikirjeldust kivi muutumis -( muundumis ) protsessi kohta juba olemasoleva ahju koldes,s.t. väidetavat ajas muutuvat ( mittemuutuvat ) suurust - pottsesepa tööd ehk ladumiskvaliteeti arvestamata .
Tehniliselt ja numbriliselt ,mitte populaarteaduslikult.
Segane jutt ,aga mõte sellest kas panustada materjalis kestvusaega või hetkelisse odavusse.
Ehk et : Müük VS Kvaliteet

Küll olled sina üts tark miis! No mina vaatan, et ikka nii tark kohe, et pane või vitsad pääle, muidu paisub koos jutumulliga lõhki.

Mis see tähendab?
Kas hakkab sinu aeg ja jutt otsa saama ,mis otses sõltuvuses võrmimütsi kandmisest tekkinud ainukese ajukääruga?
Amatööri jutt, aga otse teemasse ?
Jõudu sulle tagurlike vaadete kaasajastamisel !
Kaasaegne teema seda parem = mida rohkem raha sisse toob.
Oü Ahjumaailma majandusaruanne(netist kontrollitav - tõsi - raha eest ) aga seda ei näita ,paraku.Järelikult oled siin ikkagi koguaeg müügimees .Äärmiselt labane enesereklaam - ja kaasanud siia ka lugupeetud inimesi ja firmasid.Piinlik.Aga - iga mehe oma valik .
Võtku teemaalgataja ,kuidas tahab.Kaasaegne [b]tahkel biokütusel baseeruv [/b]kohtküttesüsteem peab moodustama terviku, kuhu kuulub ahi ,korsten ,hoone soojuspidavus ja soojustagastusega ventilatsioon koos põlemiseks vajaliku kompensatsiooniõhuga .( Tuleohutust unustamata )Nii on
Kui üldisest põhimõttest aru ei saa ,on kõik tehniline küsinvastanomakasupüüdlik möla . Kommentaaridest rääkimata .Nii on

Olenüüd kirjutas:Robi, milliseid omadusi peab omama kivi ,mis enam hästi ei salvesta soojust ?

Segane jutt ,aga mõte sellest kas panustada materjalis kestvusaega või hetkelisse odavusse.
Ehk et : Müük VS Kvaliteet

.........................
Vaadates Sinu töid...teame, et oled ka ise kasutanud vanu kive... ja käravad küll.
Kivide odavust ei saa vaadata...kui just omale ei ehita . Õnneks saab Eestis kivi suht sootsalt ( 35 s tükk) kätte ja see odavus ei tasu ära.
Üldiselt mittesobivaks kiviks ( salvestust silmas pidades) pean näiteks shamotte ja muud sellst. Nagu juba mainisin, siis vahet saab teha koputamise teel kui muidu ei oska... Aga on ka selliseid vanu telliseid, mida pole üldse põletatud...

Küsimus vanade telliste kohta ei ole ajendatud soovist raha kokku hoida- ehkki ega teist põlegi nigu- vaid soovist saada eriti šeffi väljanägemisega ahi. Olen piisavalt teie teemasid lugenud, mõistmaks, et ninatarku on siin ilma minutagi küll ja veel. Seepärast piirdungi kaasaelamisega ja rumalate küsimuste esitamisega. Ega see vana müürist võetud tellis ka ilma rahata tule ja poest koos transaga on ehk odavamgi.

http://www.pyromasse.ca/ Siin härra teeb enamuse ahjudest üle 100 aasta vanustest tellistest.

http://www.pyromasse.ca/articles/articlee.html

http://tulepesa.wordpress.com/2011/01/1 ... sti-kutta/

Robi ,robi
Midagi pole lahendamist väärt ,kui lähtekohad ehk eeldused on valed.
3KAKKU
Vanade tellistega ahju väliskestas ei pane kunagi soojustehniliselt puuse eeldusel et ahju välispinna soojaeraldusvõime ületab ikka hoone välisseina summaarset mahajahutamise võimet samas ajaühikus .Mida suurem on erinevus ahju kasuks (samas ajaühikus )seda kiiremini toas soojaks läheb ja seda suurem on mingist ajahetkest alates ülekütmise oht. Leia siit nüüd see kesktee ja loo ning arvuta vaid sinu majale sobiv küttesüsteem.

Olenüüd kirjutas:Robi ,robi
Midagi pole lahendamist väärt ,kui lähtekohad ehk eeldused on valed.
3KAKKU
Vanade tellistega ahju väliskestas ei pane kunagi soojustehniliselt puuse eeldusel et ahju välispinna soojaeraldusvõime ületab ikka hoone välisseina summaarset mahajahutamise võimet samas ajaühikus .Mida suurem on erinevus ahju kasuks (samas ajaühikus )seda kiiremini toas soojaks läheb ja seda suurem on mingist ajahetkest alates ülekütmise oht. Leia siit nüüd see kesktee ja loo ning arvuta vaid sinu majale sobiv küttesüsteem.

Ole Paavo Peetripoeg kena mees, jäta nüüd järele oma läbu. Sa ei suuda ju tõesti isegi enam sõnu leida, mis ka teistele midagi väärt oleksid. Omale imelemiseks kirjutamise ports peaks nüüd käes ka juba olema.
Tore oleks näha, et julgeksid kõigele oma nime ka alla kirjutada.
Kena olümposerahu.

Olenüüd kirjutas:...Võtku teemaalgataja ,kuidas tahab.Kaasaegne [b]tahkel biokütusel baseeruv [/b]kohtküttesüsteem peab moodustama terviku, kuhu kuulub ahi ,korsten ,hoone soojuspidavus ja soojustagastusega ventilatsioon koos põlemiseks vajaliku kompensatsiooniõhuga .( Tuleohutust unustamata )...

Sa oled ikke päris segi pööranud (vabandust). Kui mitmel sinu objektil sellised tingimused täidetud on olnud? Mul vaid ühel.
Tuleohutus on esmane ja vältimatu, kõik ülejäänu on kliendiga kokkuleppe küsimus.
Ja katsu lihtinimeste teemas ka käituda vastavalt. Palun mine targuta selleks eraldi tehtud teemades, muidu need jäävadki sul tühjaks.

motamees kirjutas:

Olenüüd kirjutas:...Võtku teemaalgataja ,kuidas tahab.Kaasaegne [b]tahkel biokütusel baseeruv [/b]kohtküttesüsteem peab moodustama terviku, kuhu kuulub ahi ,korsten ,hoone soojuspidavus ja soojustagastusega ventilatsioon koos põlemiseks vajaliku kompensatsiooniõhuga .( Tuleohutust unustamata )...

Sa oled ikke päris segi pööranud (vabandust). Kui mitmel sinu objektil sellised tingimused täidetud on olnud? Mul vaid ühel.
Tuleohutus on esmane ja vältimatu, kõik ülejäänu on kliendiga kokkuleppe küsimus.
Ja katsu lihtinimeste teemas ka käituda vastavalt. Palun mine targuta selleks eraldi tehtud teemades, muidu need jäävadki sul tühjaks.

Ei saa hästi aru, mis Olenüüd jutus valet oli, et kohe segaseks tembeldati? Kes on selles süüdi, et asjad korras pole? Oleks koht peeglisse vaadata. Tuleohutus? Lugesin päästeameti uudistest, et just Saaremaa on koht, kus korstnad pauguvad?
Kelle tegematta töö see on?

looder54 kirjutas:...Ei saa hästi aru, mis Olenüüd jutus valet oli, et kohe segaseks tembeldati?...

Hõljub pilvedes ja teoretiseerib vales kohas. Tegelik elu on hoopis midagi muud

looder54 kirjutas:... Kes on selles süüdi, et asjad korras pole? Oleks koht peeglisse vaadata...

Mis peeglisse vaatamine annab? Ahjud ehitatakse sinna, kuhu kunde tellib. Kui enamikul elamutest puudub sundvent, miks siis veel sooja tagastusest midagi rääkida. Pottsepp pole siin üldse asjapulk.

looder54 kirjutas:... Tuleohutus? Lugesin päästeameti uudistest, et just Saaremaa on koht, kus korstnad pauguvad?
Kelle tegematta töö see on?

Täiesti teemaväline küsimus, sa ei orjenteeru üldse. Kui tahad uurida, kes süüdi on, siis pead saarele uurima tulema. Ehk on korstnapühkijad lohakad või ei tellita neid või kõetakse valesti või maeteamisveel ...
Kui juba pritsumehed kohal käivad, küll siis süüdlane liistule tõmmatakse. Selleks on asjamehed sel ametil täitsa olemas.

motamees kirjutas:

looder54 kirjutas:...Ei saa hästi aru, mis Olenüüd jutus valet oli, et kohe segaseks tembeldati?...

Hõljub pilvedes ja teoretiseerib vales kohas. Tegelik elu on hoopis midagi muud

looder54 kirjutas:... Kes on selles süüdi, et asjad korras pole? Oleks koht peeglisse vaadata...

Mis peeglisse vaatamine annab? Ahjud ehitatakse sinna, kuhu kunde tellib. Kui enamikul elamutest puudub sundvent, miks siis veel sooja tagastusest midagi rääkida. Pottsepp pole siin üldse asjapulk.

looder54 kirjutas:... Tuleohutus? Lugesin päästeameti uudistest, et just Saaremaa on koht, kus korstnad pauguvad?
Kelle tegematta töö see on?

Täiesti teemaväline küsimus, sa ei orjenteeru üldse. Kui tahad uurida, kes süüdi on, siis pead saarele uurima tulema. Ehk on korstnapühkijad lohakad või ei tellita neid või kõetakse valesti või maeteamisveel ...
Kui juba pritsumehed kohal käivad, küll siis süüdlane liistule tõmmatakse. Selleks
on asjamehed sel ametil täitsa olemas.

Nii, et kunde tellib ahju puukuuri ja sina aga ehitad? Huvitav filosoofia või hoopis rahanälg? ...täiesti teemaväline küsimus, sa ei orjenteeru üldse. Ohutustehnika pole kunagi teemaväline. Mina ei tule sinna saarele orjenteeeruma. Loen Päästeameti preessiteateid.(Saaremaa) Kui pritsumehed kohale tulevad, on juba hilja (vahel kahjuks) kedagi liistule tõmmata. Ehk oleks aeg jälle ettekirjutustest
rääkida, kui keegi vägisi laisk ja lohakas on?

looder54 kirjutas:... Lugesin päästeameti uudistest, et just Saaremaa on koht, kus korstnad pauguvad?
Kelle tegematta töö see on?

Kuulsin eile ühe korstnapühkija arvamust põlengute suhtes - Talve algus oli pikalt väga soe ja inimesed kütsid küttekoldeid väga nõrgalt. Korstnasse kogus tahma/pigi. Kui siis järsku külmaks läks, hakati tugevamalt kütma ja tekkinud tahm läks mitmes kohas põlema.

Olenüüd kirjutas:Robi, milliseid omadusi peab omama kivi ,mis enam hästi ei salvesta soojust ?
Eriti tahaks teada infot ja protsessikirjeldust kivi muutumis -( muundumis ) protsessi kohta juba olemasoleva ahju koldes,s.t. väidetavat ajas muutuvat ( mittemuutuvat ) suurust - pottsesepa tööd ehk ladumiskvaliteeti arvestamata .
Tehniliselt ja numbriliselt ,mitte populaarteaduslikult.
Segane jutt ,aga mõte sellest kas panustada materjalis kestvusaega või hetkelisse odavusse.
Ehk et : Müük VS Kvaliteet

...................
Ei tea, kui palju ise kerisahjudest tead...aga seal tuleb läbi seina ainult osa soojuses.Kohe kui tekib vajadus suurema soojuse järele, siis võetakse seda otse kerise kividelt.Selleks on omad süsteemid aga mingit villa sellises ahjus ei kasutata ega polegi teda panna kuskile peale ukse piirkonna.

Ma saan aru ,et

Kaasaegne [b]tahkel biokütusel baseeruv [/b]kohtküttesüsteem peab moodustama terviku, kuhu kuulub ahi ,korsten ,hoone soojuspidavus ja soojustagastusega ventilatsioon koos põlemiseks vajaliku kompensatsiooniõhuga .( Tuleohutust unustamata ),
aga kui sa saad maja peab kusagilt alustama. Tahan/pean suvel sisse kolima ja esmatähtis on ahi. Tuleb ka soojustus, kuid selle maja omapära on paekivimüürid mida ma ei kavatse mingi euroneuro voodri alla peita - seega kõik soojustust jms puudutav tuleb hiljem.
Mind vaevab veel küsimus leso lõõri läbimõõdust. OK, ahjust väljub x suurusega ava, siis leso, siis korsten mille läbimõõt on ilgelt suur. Kas ma võin leso läbimõõtu vabalt tõlgendada?

Hetkel ei tea ju keegi isegi kolde suurust...aga see leso võiks olla kuskil 3... 4 tellist kõrge ja 20 cm lai seest.

3KAKKU kirjutas:Tuleb ka soojustus, kuid selle maja omapära on paekivimüürid mida ma ei kavatse mingi euroneuro voodri alla peita - seega kõik soojustust jms puudutav tuleb hiljem.

Pea nüüd tiba hoogu. Tulevase soojustustaseme peaksid ikka vähemalt välja mõtlema ennem kui ahju täpsema lahenduse.

Maja soojustuseks on tulevikus tõenäoliselt fibo sise vooder, võimalik , et voodri ja seina vahele tuleb ka keramsiit. Teise variandina olen mõelnud pilliroomatti, vähem tööd jne, aga kindlalt otsustanud ei ole. Kolde kõrguseks on plaanitud ca 80 cm. Ahju uks on 410X410.

Vana kuue lõõriga pleku sai sel nädalavahetusel välja lõhutud. Seal oli läbisegi kasutatud punast tellist, silikaati, samotti, pae- ja maakivi. Samuti leidsin ühe paari vanu küünihingi. Asi edeneb küll vaevalisemalt kui tahaks. Ahju alt tuli välja paekivist vundament, mida tuli ka mingi 15-20 cm lõhkuda. Kerge see ei olnud tänu 130 aastasele lubjamördile, mis oli sama kõva kui paekivi ise. Tänu sellele sain aga teada lubjamördi vastupidavuse ja kavatsen seda edaspidi kasutada.

Tegin Ahjualusele peavarju, s.t. valasin aluse. Nüüd on aeg kivide järgi minna.

3KAKKU kirjutas:Tegin Ahjualusele peavarju, s.t. valasin aluse. Nüüd on aeg kivide järgi minna.

Kui midagi teed, tee nagu omale