Vill või EPS Silver?

[Imelik]

... ära pane tähele, siin foorumis kehtib loogika- mida rohkem seda parem, mida suurem seda parem ja seda rohket võimalikult odavalt on veel parem

[Külaline]

Sellisel juhul on seina viimine täna 0,08-0,1 peale majanduslik ebamõistlikkus (lähtudes tasuvusaja kriteeriumist 7 aastat) või loteriil mängimine.

Kinnisvarasse (väikese riskitasemega investeering) investeerides võtta tasuvusaja piiriks 7 aastat on ikka vägagi kummaline!

[Külaline]

Tere. Tasuvuse kriteerium on igaühel personaalne, mõnele 5 aastat teisele 30 aastat. Ja ei pea sugugi investeerima kinnisvarasse, võib rahumeeli mujale - näiteks SMS-laenukontoritesse. Jääb paksult raha üle ka siis kui kütta otseelektriga 0,7-st seina. Pole üldse vaja arutleda, kas teha sein 0,1 -ks või mitte. Mingi nn "harju keskmine" joon tuleks tõmmata, et kuidagigi hinnata investeeringu tasuvust Selleks on seltskond majandusteadlasi väljendanud 7 aastat. Aga nagu ütlesin on see tegelikult täiseti subkjektiivne. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[karel87]

Vajaliku soojustuskihi paksuse ja tasuvusaja üle mõtisklemiseks lisan kaks slaidi Aeroc-i turustajate koolitusmaterjalist. Minu rekord on projekteerida 700mm PUR-i pööningu vahelaele. Sellise soojustuskihi otstarbekus jäi mulle lõpuni ebaselgeks kuid klient on kuningas ja paber kannatab kõike.

Uarv.jpg (102.86 KiB) Vaadatud 5486 korda

energiatarve.jpg (91.33 KiB) Vaadatud 5486 korda

[vuuk]

Tegin puht "sportliikust huvist" arvutuskatseid.
Seina soojustuse paksuseks 15 cm tavavilla (λ=0,037). Laed, seinad, aknad ventilatsioon valitud nii, et oleks B...C energiaklassi maja 100 m2 pinnaga, ET Arv ligikaudu 130.

Katse 1.
Lisasin seina soojustust 5 cm (kokku 15+5=20 cm), arvutuse tulemuseks energiasääst aastas kokku ligi 57 eurot.
Lisasin seina veel 5 cm (kokku 20+5= 25 cm), Excel ütleb, et selle 5 cm kihi lisamine annab energiasäästu aastas 37 eurot.
Järgmine 5cm (kokku 30cm soojustust) - energiasääst 26 eurot.
Järgmine 5 cm (kokku seinas 35 cm soojustust) - tulemusena sääst aastas 20 eurot.
Veel 5 cm seina juurde (kokku 40 cm) - sääst 15 eurot.
Järelikult iga järgnev 5 cm kiht annab järjest väiksema energiasäästu. Arvestatud on küttekulu puudega kütmisel

Katse 2
Arvutuskatses võtsin akende U-arvuks 0,9 W/(m²K);
Vähendades akende summaarset pinda u. 4 m2 võrra oli tulemuseks sama energiasääst, mis andis 15 cm paksuse seina soojustusele 5 cm juurde lisamine.

Katse 3
Jättes seina soojustuse paksuse samaks, kuid asendades tõhusamaga, ehk EPS 100 Silveriga (λ=0,030).
Sääst küttele aastas kokku ligi 42 eurot võrreldes tavasoojustsega. (ligikaudu 10%)

PS. Kokku kuluks selle maja kütteks puid ligi 11 rm. Võttes puude rm hinnaks 35 eurot, oleks aastane küttekulu ligikaudu 400 eurot.
PS. Tegemist ei ole täpisarvutusega, aga midagi peaks ikka "kõnelema".

[Külaline]

Tere. Kui meie energiaaudiitorid suudaksid/tahaksid/oskaksid oma klientidele kasvõi sellisel tasemel analüüse teha ja vastavalt nõu anda, siis astuksime tohutu sammu oma energiamajanduse parendamise suunas. Tänane energiaaudit on ainult paber sahtlipõhja, mille ainuke väärtus on Kredexist toetuse saamine. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[vuuk]

Mõned täpsustused minu eelmisele postitusele.
Punasena toodud energiasäästunumbrid on arvestatuna mitte küttepuudega vaid elektriga kütmisel.
Elektri kW/h hinnaks arvestasin "saba ja karvadega" 0,13 eurot. Koormaviisi ostes lepapuude kW/h hinnaks sain mina ligi 0,03eurot. (kütteväärtus 3,6)
Ehk siis küttepuudega kütmisel tuleks vastavad numbrid jagada läbi 4,3333-ga.

[keemik]

Nii ongi, ma mängisin enda Nõmme pisikeses korteris tegutsedes ka need numbrid läbi. Leidsin, et 20 cm on paras seinas, sest sai hea soodukaga materjali. Niiskuskahjustuste tõttu pidin igal juhul seinad avama. Soojustagastusega ventist loobusin, sest 1000 eurone ruumipõhine agregaat poleks end ära tasunud. Lihtsam on aknaid lahti teha ja jätta magamistoas aken tihendamata. Paljude vanemate majade puhul on mureks pigem mugavus: olemasolev küte tähendab liigset ruumi tempi kõikumist (näiteks ahiküte). Kui tahta sellest üle saada, siis tekib valik, kas soojustada fassaad või rajada võimsam ja paremini juhitav küttesüsteem. Kolmas valik oleks äkki pigem lisada õhksoojuspump ahiküttele, soojustagastusega vent ja korralikud aknad (võimalusel lisasoojustada külm pööning) ja jätta seinad tegemata, kui fassaad on kena. Sest fassaadi soojustamine on tohutult töömahukas ja kui on kena puitvooder või heas korras slikaatvooder, siis selle lõhkumine on ebaotstarbekas.

[elektroonik]

Minu tagasihoidlik arvamus on, et seina soojapidavus sõltub sellest, millega maja köetakse ja ka vastupidi. Ehk siis: odava kütte puhul (näiteks oma pelletitehas ja pelletikatel) võib maja soojapidavus kehvem olla, kuid teisalt nõuab halvasti soojustatud maja odavat kütet. Hästi soojustatud maja võib ka mugava, katlaruumi ning puukuuri mittenõudva, elektriga kütta. Vahepealsed variandid on kõiksugused soojuspumbad. Muidugi võiks olla tänapäeva majas soojustagastiga vent või vähemalt torud veetud, et saaks vajadusel tulevikus soojustagasti paigaldada. Korralikult juhitava vendiga saab näiteks kodust ära oleku ajaks ventilatsiooni vähendada ning seeläbi energia pealt kokku hoida.

[Külaline]

Tere. Üks väike viga: seina soojapidavus ei sõltu kütmisviisist. Mõte oli vist tegelikult majandusefektiivsuses. Madala soojapidavusega maju on võimalik odava kütteliigiga enam-vähem rahuldava efektiivusega majandada, kui katlakütja teenuste pealt ei pea maksma. Aga ka hea soojapidavuse maju võib pliidi ja ahjudega kütta. Kalli kütteviisi puhul kehva soojapidavusega maja ei ole jah eriti otstarbekas kütta.
Soojustagastudega vendi mõte tuleneb üle mõistuse õhuvahetuse normist. Kui vaadata neid norme ligemalt, siis ei suuda ükski 3-liikmeline pere oma kopsudega hingata sellist kogust õhku, kui norm ette näeb õhuvahetuseks. Lisaks nagu eelkõneleja on viidanud 1/2 ajast töötab vent tühjalt (pole lihtsalt kedagi kodus ventileerida). Kogu see tohutult üledimensioneeritud vent viib kaasa suure koguse soojusenergiat, mida siis agregaadimüüjad üritavad süsteemi tagasi tuua. Muidugi korraliku tasu eest.
Alandades vendi töökoormust mõistliku tasemeni ning siduda see automaatikaga (ehk lülitatakse välja nii nagu kodune TV või laelamp) jääb alles piisav kogus värsket õhku ning soojustagastus jääb tööta ning jälle mingi raha kokku hoitud, mida saaks kasutada efektiivsemalt. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Imelik]

... Soojustagastudega vendi mõte tuleneb üle mõistuse õhuvahetuse normist. Kui vaadata neid norme ligemalt, siis ei suuda ükski 3-liikmeline pere oma kopsudega hingata sellist kogust õhku, kui norm ette näeb õhuvahetuseks.Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tegelikult täpselt sama tase nagu oleks kütte juhtimine arvutusliku soojavajaduse põhjal.

[Külaline]

... Soojustagastudega vendi mõte tuleneb üle mõistuse õhuvahetuse normist. Kui vaadata neid norme ligemalt, siis ei suuda ükski 3-liikmeline pere oma kopsudega hingata sellist kogust õhku, kui norm ette näeb õhuvahetuseks.Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tegelikult täpselt sama tase nagu oleks kütte juhtimine arvutusliku soojavajaduse põhjal.

Mis takistab õhuvahetust juhtida vastavalt vajdusele, nagu kütet näiteks?

[elektroonik]

... Soojustagastudega vendi mõte tuleneb üle mõistuse õhuvahetuse normist. Kui vaadata neid norme ligemalt, siis ei suuda ükski 3-liikmeline pere oma kopsudega hingata sellist kogust õhku, kui norm ette näeb õhuvahetuseks.Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tegelikult täpselt sama tase nagu oleks kütte juhtimine arvutusliku soojavajaduse põhjal.

Mis takistab õhuvahetust juhtida vastavalt vajdusele, nagu kütet näiteks?

Mis takistab kortermajades kütte juhtimist nii, et mõõdetaks lisaks välistemperatuurile maja sisetemperatuuri? Mis takistab päikselise ilmaga lõunapoolseid radiaatoreid vähem kütta? Miks ei ole igal toal eraldi temperatuurijuhtimist? Miks talvel külmaga ja suvel palavaga ei kasutata akende ees luuke?

Ilmselt on kolm põhjust:
1) süsteem on siis töökindel, kui ta on võimalikult lihtne e. lihtne aegrelee või kasvõi lüliti välisukse kõrval.
2) kohati on ehitus konservatiivne. Vendi projekteerijal on mingi tüüpprojekt, mille ta siis vastava maja joonisele "kopeerib" ja töö kiirelt tehtud, papp käes ja järgmine .... Mõne ükskiku soovija jaoks midagi eraldi võimelda läheb kalliks. Lõpuks peab ehitaja selle eriprojekti n.ö rauas valmis tegema ja ka siin võib midagi nihu minna.
3) kõik need andurid jms on kindlasti tore ja säästlik ja optimaalne, aga raha sääst jääb väiksemaks, kui investeering.

Katsetamiseks ilmselt piisab ehk CO2 andurist ja tööstuskontrollerist.

Lihtsalt minu mõtted, ärge seda tõsiselt võtke, pole ehitusmees.

[Imelik]

Temperatuur on kindel parameeter. Õhukvaliteet koosneb paljudest näitajatest, CO2 ja suhteline niiskus on ainult osa näitajaist.

[rokikas]

CO2 ja suhteline niiskus on ainult osa näitajaist.

Kui eluhoones need näitajad hoida mõistlikul tasemel siis mida peaks veel arvestama?

[Imelik]

Seisev (mitte vahetuv) õhk läppub ära, iseenesest. Põhjus seisneb selles, et õhk seob erinevaid ühendeid.
Läppumise taset minu teada mõõta ei saa. Seega on kasulik õhku eeldatava kiirusega vahetada.

[valaskalakene]

Tegin puht "sportliikust huvist" arvutuskatseid.
Seina soojustuse paksuseks 15 cm tavavilla (λ=0,037). Laed, seinad, aknad ventilatsioon valitud nii, et oleks B...C energiaklassi maja 100 m2 pinnaga, ET Arv ligikaudu 130.

Katse 1.
Lisasin seina soojustust 5 cm (kokku 15+5=20 cm), arvutuse tulemuseks energiasääst aastas kokku ligi 57 eurot.
Lisasin seina veel 5 cm (kokku 20+5= 25 cm), Excel ütleb, et selle 5 cm kihi lisamine annab energiasäästu aastas 37 eurot.
Järgmine 5cm (kokku 30cm soojustust) - energiasääst 26 eurot.
Järgmine 5 cm (kokku seinas 35 cm soojustust) - tulemusena sääst aastas 20 eurot.
Veel 5 cm seina juurde (kokku 40 cm) - sääst 15 eurot.
Järelikult iga järgnev 5 cm kiht annab järjest väiksema energiasäästu. Arvestatud on küttekulu puudega kütmisel

Katse 2
Arvutuskatses võtsin akende U-arvuks 0,9 W/(m²K);
Vähendades akende summaarset pinda u. 4 m2 võrra oli tulemuseks sama energiasääst, mis andis 15 cm paksuse seina soojustusele 5 cm juurde lisamine.

Katse 3
Jättes seina soojustuse paksuse samaks, kuid asendades tõhusamaga, ehk EPS 100 Silveriga (λ=0,030).
Sääst küttele aastas kokku ligi 42 eurot võrreldes tavasoojustsega. (ligikaudu 10%)

PS. Kokku kuluks selle maja kütteks puid ligi 11 rm. Võttes puude rm hinnaks 35 eurot, oleks aastane küttekulu ligikaudu 400 eurot.
PS. Tegemist ei ole täpisarvutusega, aga midagi peaks ikka "kõnelema".

Säästu mõõdad eurodes, investeeringut sentimeetrites. Pane sentimeetri kõrvale vastava soojustuskihi (5cm) maksumus ja näitab see rehkendus palju rohkem.
Minu umbkaudne rehkendus: viewtopic.php?f=11&t=38880

[valaskalakene]

Tere. Tasuvuse kriteerium on igaühel personaalne, mõnele 5 aastat teisele 30 aastat. Ja ei pea sugugi investeerima kinnisvarasse, võib rahumeeli mujale - näiteks SMS-laenukontoritesse. Jääb paksult raha üle ka siis kui kütta otseelektriga 0,7-st seina. Pole üldse vaja arutleda, kas teha sein 0,1 -ks või mitte. Mingi nn "harju keskmine" joon tuleks tõmmata, et kuidagigi hinnata investeeringu tasuvust Selleks on seltskond majandusteadlasi väljendanud 7 aastat. Aga nagu ütlesin on see tegelikult täiseti subkjektiivne. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Härra Piirfeld, miks arvate et "majandusteadlaste" tase on oluliselt kõrgem, kui "inseneride" oma?
See seitse aastat on ikka täielik jama!
Seitsme aastane tasuvus tähendab umbes 14% aastas lihtintressina (intressidelt intressi ei arvestata).
Põhimõtteliselt on maja ehitust võimalik finantseerida oma- või laenurahaga.
Omavahendite puhul on asi jah suhteliselt subjektiivne aga samas lihtne - sõltub alternatiivsetest investeerimisvõimalustest. Kui on raha võimalik investeerida kasulikumalt (kõrgema tootlusega) SMS-laenukontorisse, narkobisnississe, vms, siis on mõistlik sinna investeerida. Kui alternatiivsete investeeringute tootlus madalam, siis soojustusse. Aga isegi kui on parema tootlusega investeerimisvõimalusi ja maja ehitus plaanis, siis tasuks see raha pangast laenata ja investeering ikka teha - v.t. allpool.
Kui laenurahaga ehitada, siis jällegi asi lihtne, mingi subjektiivsuse moment jääb aga põhimõtteliselt on sedasi, et kui laenuintress jääb investeeringu tasuvusest oluliselt madalamaks (7 a. puhul kordades) - on mõistlik investeerida.
Selle 7 aasta puhul on asi ikka eriti ilus - laenad pangast näiteks 900 eurot (rohkem) + omafinantseering 100 EUR, investeerid 1000 eur soojustusse, aastas teenid (säästad) 140 eurot, millest umbes 46 annad pangale tagasi (aastane laenumakse 3% laenuintressi ja 30 aastase 900 eur laenu puhul). Oma 100 euro pealt teenid puhtalt 94 eurot aastas!

See on ise ehitades. Hädad tulevad sellest, et täna enamus maju ehitatakse müügiks. See, missugust s***a on võimalik tänapäeval Eestis müüa, tingimusel et see on odav, on ikka müstiline.

päikest,

Hannes

[Külaline]

Tere. Kahjuks ei saanud aru, mis minu tekstist vaidlustati. Kui 7 aastat on vaidlusalune küsimus, siis väidan, et ükskõik mis numbri oponent välja käib, saab see järjekordse lauskriitika nendelt, kelle jaoks on subjektiivne tasuvuskriteerium sellest erinev. Ja neid on alati rohkem kui antud numbriga nõustujaid. Kõik inimesed on "majandusteadlased" oma igapäevaste subjektiivsete hinnagutega. "Majandusteadlaseks" olemata ei oska inimene ka oma igapäevaseid majandustoiminguid teha. KA selliseid on. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[valaskalakene]

Ahoi!

Ma otseselt ei tahtnud vaidlustada ühtegi numbrit. Veel vähem omalt poolt mingit universaalset "õiget" numbrit asemele pakkuda. Vaidlustan selliste numbrite kontekstiväliselt esitamist.

Nagu ei ole olemas konstruktsiooni mis toimiks igas olukorras, ei saa ka mingit "harju keskmist joont" tõmmata investeeringu tasuvuse hindamisel, olgu tõmbajaks kasvõi majandusteadlane.
Kusjuures tasuvuse kriteerium on kaunis objektiivne, lähteandmed on lihtsalt igas olukorras erinevad. Sarnaselt nagu saab konstruktsiooni sobivust objektiivselt hinnata, kui on teada kõik vajalikud lähteandmed.

Näitega üritasin selgitada, et 7 aastase tasuvusajaga investeering võib anda omakapitali tootluseks ligi 100% p.a.
15 aastase tasuvusajaga investeering samadel tingimustel annab omakapitali tootluseks veel 11%, mis on suurusjärk rohkem, kui deposiidil aga "majandusteadlane" ei investeeriks.

Põhjus, miks ma õiendama hakkasin on see, et keegi ei jätaks tegemata 8-aastase tasuvusega investeeringut lihtsalt sellepärast, et "majandusteadlaste" kinnitusel ei tasu üle 7 aastase tasuvusega investeeringuid teha.

päikest,

Hannes

[Külaline]

Tere. Põhimõtteliselt nõus, et kõik investeeringud, mille tasuvusaeg väiksem kui 33 aastat ja saades pangast 3 % laenu 30 aastaks on efektiivsed juhul kui inimesel peale selle 33 aastase tasuvusega muid võimalusi pole. See ongi subjektiivne efektiivsuskriteerium (ehk selle inimese nivoo). Targad inimesed võtaksid selle laenu ning pööritaksid selle mitte kehva tasuvusega soojustusse vaid mujale, (lähtume mitte emotsioonist vaid pragmaatikast), siis saaksid nad mingi aja pärast soojutuse raha kingitusena lisaks. Ei ole veel kuulnud, et nendes protsentides pädevamad inimesed investeeriksid oma vaba raha sellistesse projektidesse (näiteks rahamees investeeriks oma raha korteriühistu fassaadi ning soojakulude vahe kasseeriks tuluna sisse). Selliseid investeeringuid (korteriühistu fassaad) on sunnitud tegema finantsmaailmas ebapädevamad. Kogu see soojustamise ajupesu on suunatud vähem finantskompetentsi valdavale grupile. Ega see 7 aastane piir pole mingi fikseeritud joon, see oleks lihtsalt ebapädevametele orienteeruv joon kuhupoole oma investeeringutes püüelda. Pädevad oskavad ise otsustada selle joone üle.
S..a müügilelubamine on riiklik (ei tea kas tahtlik või tahtmatu) poliitika. Ka siin võiks riik kehtestada nivood alla mille ei tohiks turule lubada ja vähemkompetentsed saaksid sellel toetuda. Kahjuks see s..a turule toomine mõjutab tasuvusaega. Mida pikem on tasuvusaeg, seda suurem on risk, et remondikulud söövad oodatava efekti nulli või lausa miinusesse. Soojustused, mis ehitati 15-20 aastat tagasi on enamuses tänaseni enam-vähem konditsioonis. Soojustused, mis tehti 10 aastat tagasi läheb juba kap.remonti. Seega mida pikemaks läheb tasuvusaeg, seda suurema tõenäosusega tuleb juurde liita lisa-tasuvusaega remondikulude tõttu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[valaskalakene]

Tere. Põhimõtteliselt nõus, et kõik investeeringud, mille tasuvusaeg väiksem kui 33 aastat ja saades pangast 3 % laenu 30 aastaks on efektiivsed juhul kui inimesel peale selle 33 aastase tasuvusega muid võimalusi pole.

Päris nii lihtne see ka ei ole. Nagu eelnevas näites juba kirjutasin on 900 EUR, 30 aastase 3% laenu aastamakse 46 euri. See tähendab, et pelgalt laenumakse teenendamiseks ei saa tasuvusaeg olla pikem kui 1000/46=21 aastat. Omafinantseeringut sel juhul tagasi ei teenigi (vähemalt esimese 30 a jooksul, peale seda tiksub 46%. Kas investeering nii kaua kestab on iseküsimus, jne., jne.).



Järgnevas arutluskäigus on vigu veel. Praegu ei ole aega pikemalt kirjutada, ehk õhtapoole.


päikest,

Hannes

[Külaline]

Tere. Vaatleks seda soojustuse investeeringu efektiivsust laiemas kontekstis. Eesti poolest elanikkonnast tekitati sundomanikud. Nüüd nendest sundomanikest tekitatakse sundinvestorid, kes peavad investeerima (küll küttesüsteemi, fassaadi, jm) omamata selleks igasugust teadmist ja ettevalmistust. Juba fassaadisoojustuse tehniline pool on meil piisavalt segane, kuigi võiks arvata, et reaalteaduses 2+2=4 peaks kehtima vaidlusteta. Seda valdkonda suudab sundinvestor veel hoomata. Tehnilisele poolele järgneb energeetiline arvutus. Siin on aga see pudru juba nii segane, et sundinvestor ilma kompetentse erialaspetsialistita sellest üle ei käi. Neid erialaspetsialiste, kes energeetilist teemat (koos eelneva tehnilise poolega koos) valdaksid polegi nii väga palju. Lõpuks tahab aga see sundinvestor teada kogu selle tegevuse maksumust ning nagu iga investeeringu puhul ka selle efektiivsust. Lihtsaim efektiivsuse hinnag sellele sundinvestorile oleks lihttasuvusaeg. Investeeringu efektiivsuse teemat võiksid õpetada finantsmaailma inimesed, aga majandus on pehme teadus koos subjektiivsete muutujatega ning finantsspetsialistide hinnangud erinevad teineteisest nagu päev ja öö . Kahjuks ei tea nad ka midagi ehitusest ja energeetikast. Leida sellist spetsialisti, kes oleks pädev kolmes valdkonnas (ehitus, energeetiline arvutus, investeeringu efektiivsus) ning kes oleks kompetente partner sundinvestorile... Ma arvan, et ei leia. Seega võime jäädagi vaidlema kas tasuvusaeg peab olema 7,8, 21 aastat või alla 33 aasta või kuskil mujal. Kui keegi suudaks selle kompleksi (tehniline, energeetiline, finantsiline) sundinvestorile arusaadvaks teha, siis oleks see väga suur samm maailma parandamiseks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Kalvis]

Ma lisaks kaks toetavat soovitust mis on antud teemasse asjakohased kuid mida majandusarvestustes unustatakse (või ei võeta arvesse)
1. Riskivaba investeering. Kui raha investeerida suurema tootlusega mujale näiteks kasiinosse siis võid kaotada kogu raha, kuid maja soojustus toob alati kindla protsendiga raha tagasi.
2. Maja soojustus on küll väikese tagasitulemise protsendiga kuid väga pika elueaga. Eeldusel muidugi, et ehitaja pole laussuller siis maja soojustus kestab ehituseana ilma renoveerimiseta tõenäoliselt vabalt 50 aastat, ise julgeks korraliku tööga sajandi välja pakkuda. Kogu see aeg teenib soojustus omanikule küttekulude säästuna raha tagasi

[valaskalakene]

Seega võime jäädagi vaidlema kas tasuvusaeg peab olema 7,8, 21 aastat või alla 33 aasta või kuskil mujal. Kui keegi suudaks selle kompleksi (tehniline, energeetiline, finantsiline) sundinvestorile arusaadvaks teha, siis oleks see väga suur samm maailma parandamiseks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ma loodan, et me ei vaielnud konkreetse numbri üle. Nagu Alar on siin foorumis hulgaliselt õngesid laiali jaganud, tahtsin ma õnge visata ses suhtes, et ei maksa mingisse konkreetsesse universaalsesse tasuvuse numbrisse väga kinni jääda, asjast aru saamata. Toimivad tuntud õnged "Amazon on käsiraamatuid täis" ja/või "pöördu spetsialisti poole" vms.
Et mingi numbri on välja käinud "majandusteadlane" ei ole argument. Majandusteadlane ilma jutumärkideta ei hakkaks UNIVERSAALSET numbrit välja pakkuma, nagu insener ei pakuks välja universaalset sõlmelahendust või konstruktsiooni.


Off-topic:

* Sundomanike ei ole olemas. Alati on võimalik omandi maha müümise teel sunnist vabaneda.
* Sellist spetsialisti, kes kõiki valdkondi jagaks, (isegi kui neid oleks) ei jõua sundomanik kinni maksta.
* Kui oleks maksejõulist nõudlust, küll siis leitaks kolm spetsialisti - igast valdkonnast üks ja toodaks nad ühe laua taha kokku. Lihtsalt maailma parandamiseks seda vaevalt et tegema hakatakse.

päikest,

Hannes