Jagatud peakaitse

[Külaline]

Siiski eksisin, ma mälu järgi pakkusin, ostu-müügi lepingus puudub märge amperaaži kohta. Vaatasin praegu järgi. Mul peaks selline märge olema vist ka iseteeninduses.

Jah, viimasel ajal amperaazhe müügilepingutesse enam ei panda.
Mul endal oli sama juhus, võrku ehitati mitu korda ümber ja EE saatis iga natukese aja tagant uue lepinguvormi ja kuskil polnud ampreid kirjas. Mina arvasin oleva 50 A (nõukaaegne automaat majas olevas arvestikilbis) ja nimelt ei võtnud sellepärast ampritasuga pakette, sest ei tahtnud peakaitset vähendada. Ükskord aga kui maja elektrit hakkasin ümber tegema, siis selgus, et allkirjastatud liitumisleping sellele hoonele üldse puudub ja EE oli arvestanud 25 A -ga - nemad olid peale õhuliini kaablisse panekut otsustanud, et liitumispunkt on maakaablikapis kus sulakad. Arvesti aga majas. Ja olidki sinna kappi pannud 25A sulakad. Kuna majas on kaks korterit, elektriboilerid ja soojuspumbad, mõlema korteri peakaitsd 3x20A, siis nõudsin ikka oma 50 amprit. EE ise ei leidnud kuskilt enam miskit jälge selle kohta ja ajas oma 25 A joru. Mina lõpuks leidsin miski pealkirjata ja numbrita aga ikkagi allkirjastatud paberi 99-ndast aastast, kus see 50 A oli kirjas, siis nad lasid kõrvad lonti ja jäid nõusse. Leppisime kokku 35 A peale (aga nad oleks andnud ka 50 ).

trebla

[siiber]

Ei see on absoluutselt välistatud, sest peakaitse asub ju füüsiliselt sinu kilbis ja seal on must - valgel amprite kirjad peal.

Minu puhul on ju nii juhtunud, mis sest, et kilbis 40A ja 2004 kokkulepe seda kinnitab. Tänaseks on see jagatud ja ilmselt on muutused toimunud enne minuga võrgu- ja elektrilepingu sõlmimist.

Saan ma õigesti aru, et sul on seal veel vanade paljasjuhtmetega õhuliinid...

Õhuliin on vahetatud AMKA vastu enne 2010. aastat. Võimalik, et 2004 kui allkirjastati see eelmainitud kokkulepe.

Nüüd aga küsimus, mis on märgitud sinu naabri liitumispunktiks. Mälu järgi sa rääkisid midagi mõttelisesst osast sisekaabelliinist. Kui see on sinust eelmise omaniku poolt nii moodi jäänud, siis seda tuleb lihtsalt taluda.

Millise õigusakti alusel mul seda taluda tuleks?

[Olaf]

Sinu ja ka naabri probleemidele on ju lahendus pakutud minu kell 9.31 ja Emv kell 8.43
vastustes, st. Elektrilevi teeb omal kulul naabrile eraldi liitumise. Edu!

[Urmas]

Tubli, Siiber, enda õiguste eest peab võitlema, sest niisama sulle seda ei pakuta!
EE mõtteviisi esindas ka üks nende töötaja, kelle matemaatika käis umbes nagu juudil või mulgil (sorry, mitte solvanguna). Tsitaat kirjavahetusest temaga: "... et kui siseukse puhul vajab koostada uksepõsed mõlemale poole lengi (neid uksi peas olema kokku ca 5tk) siis arvestus käiks ikka lengi pikkuse järgi ehk 70cm laiuse ukse korral 4,9m (0,7m + 2x2,1m), mitte 2x4,9m.". Kas kolmanda klassi laps saaks selle matemaatikaülesandega hakkama, et mitu meetrit uksepalesid peab maaler ikkagi vormistama?
Ei oota vastuseid sellele kommentaarile!

[siiber]

Tere sõbrad!

Veetsin täna osa päevast EE kliendideeninduses ja arutasin oma küsimust seal.
Pean mainima, et suhtlus möödus meeldivas õhkkonnas ja sealt lahkudes oli mul 3x40A taskus.

Kuid asi oli tegelikult veelgi keerulisem, kui mulle tundus. Nimelt.
Kunagi, ilmselt 2004. aastal või varem, sõlmis kinnistu omanik OÜ X EE-ga Võrgu- ja Elektrilepingu (edaspidi VEL) ja 25.09.2004. aastal mingil põhjusel Võrguühenduse Fikseerimise Kokkuleppe (edaspidi VFK). Seega oli omanikul ehk juriidilisel isikul OÜ X EE-ga kaks nn. lepingut, küll erineva sisuga kuid siiski.
2010. aastal asus minu OÜ Y juriidilise isikuna OÜ X-i ruumidesse rentnikuks ning sõlmisin VEL OÜ X olemasoleva mõõtepunkti kaudu elektrienergia tarbimiseks ning OÜ X-i VEL lõppes. Kestma jäi aga OÜ X VFK ning seepärast sai minu OÜ nn jagatud ühenduse.
Naabri kinnistu jagatud ühenduse ajaloo kohta ei ole mul andmeid ning ilmselt EE-l ei ole kohustust mulle neid avaldada.
Sellest hetkest tekkis tarbimiskohas ehk hoones 3 eraldi lepingut, hoone omaniku VFK, minu OÜ Y VEL ning naaberkinnistu VEL. Sellest alates jagati ka peakaitse mõtteliselt kolmeks ning OÜ Y sai kasutada vaid jagatud 40A ehk 13,33A mis on ka OÜ Y kohta EE-s märgitud. Ja 13,33A sellepärast, et tulenevalt OÜ X VFK-st reserveeriti nii öelda talle ka 13,33A igaks juhuks. Arusaamatu, kuna minul ei piira tarbimist muud kui 3X40A peakaitse.

Veel sain infot, et naaberkinnistu mõõtepunktis peaks olema ees 3X16A, mis ei ole märkimisväärne võrreldes minu 3x40A ja ei hakka mina nõudma seda liitumist kellegi ümber tegema seni, kuni ei teki minul lisakulutusi naaberkinnistule mineva kaabli olemasolu tõttu. Räägitud ka pädevust omava elektriettevõtjaga, et koos vaadata üle selle kaabli seisund ja teha otsus, kas selle seisukord ei sea ohtu minu kinnisvara ja hoonet. Kui vajab vahetamist, siis mõtleme edasi, enne on vaja minu kilbi asukoht ära muuta.

Täna õnnestus mul eraisikuna ehk kinnistu omanikuna sõlmida Elektrilevi-ga Võrguleping ilma mõõtepunktita 3X40A ja liitumispunktiga õhuliini mastis, mida ma võin jagada oma äranägemise järgi ja keegi ei saa mulle mingeid kohustusi seada.

Edasi tuleb suhelda naaberkinnistu omanikuga, kas on nõus kompenseerima tööd, mida pean teostama tema kaabli säilitamiseks minule kuuluvas hoones ehk vajadusel tema kaabli asukoha ja minu kilbi uue asukoha erinevusega seotud kaabli jätkamine plommitavas JK-s, mis sisaldab ilmselt plommitavat kasti, koostamist, portsu riviklemme jm materjali.

[siiber]

Veel veidi äsjasaabunud infot:
Minul, kui Võrgulepingu omanikul on õigus otsustada alamtarbijate läbilaskevõime suuruse ja nende arvu üle ning kohustada neil paigaldama oma mõõtepunkti või paigaldama ise oma kilpi nendele väljuvate kaablite ette kaitsmed, vastavalt oma äranägemise järgi.
Kui alamtarbijat ehk naabri kinnistut ei rahulda minu poolt pakutud läbilaskevõimega ühendus, siis peab ta EE-lt tellima omale liitumise.

[Imelik]

Tere. Lugesin, ... aga ei ole loogikat selles jutus.
Jagatud peakaitsmega võrguühenduse korral ei ole "alamtarbijat", sest sel juhul on tegemist kaasomandiga.
Juhul kui see nii ei ole, (on tegemist eraomandiga), ei ole mingit jagamise kohustust (liiatigi võrdset). Jagamiseks sõlmitakse (antud juhul 3 osapoole vahel) leping. Lepingust tulenevad kohustused laienevad ka õigusjärglastele.

[siiber]

Ei olegi loogikat, kuid sedasi täna mul asi on.
Kui soovid selle anomaalia kohta lisaks küsida, siis võin heameelega vastata. Aga hetkel see nii on.

Üritan loogikat täpsustada.
Mina eraisikuna olengi see "peakaitse 3X40A, liitumispunkt mastil" omanik ja jagaja. Ühe kolmandiku jagan naabrile (liitumispunkt - mõtteline osa sisejuhtmestiku kaudu, amprid määramata, arvestuslik 13,33A), teise endale kuuluvale ettevõttele (liitumispunkt - mõtteline osa sisejuhtmestiku kaudu, amprid määramata, arvestuslik 13,33A) ja kolmas osa on igaks juhuks (puudub mõõtepunkt) kui peaksin ka eraisikuna oma ettevõtte ruumides tarbida soovima (selgitus EE-st).
Olen enda kinnistu ainuomanik, ei ole kaas-, ühis- vm omanikke. Ei ole koormatisi, kitsendusi ega muid kandeid kinnistusraamatus. Ei ole kinnistu ostumüügilepingus mingeid sellekohasid punkte.
Ja mul ei olegi mingit jagamise kohustust, ka võrdset mitte. Mingeid lepinguid jagamiseks sõlmitud ei ole, siiani lihtsalt jagatud teadmata kas on kohustus või mitte ning kuipalju ja kellele. Eelmist omanikku see vist ei huvitanud. Ja need kellega on jagatud on Elektrilevi tüüptingimuste järgi EE-le kliendid 2.1.4 jaotatud võrguteenuse müük – võrguteenuse müük tarbimiskohtades, mis on seotud liitumispunkti(de)ga ehitise siseelektripaigaldise kaudu.

Kas eelnevatest lepingust tulenevad kohustused laienevad õigusjärglastele ainult juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse?

[Imelik]

Viimane väide vastab tõele.
Probleem seisneb jaotatud võrguteenuse müügis.
Täpselt samal põhimõttel müüakse teenust kortermajades, kus see sisepaigaldis on kaasomand. Keegi ei saa öelda, et me Vasjale ei müü, Vasja läheb võrguettevõttesse ja sõlmib lihtsalt lepingu- kõik.
Et Vasja saaks sama teha seotud paigaldisega eraomandite puhul ja võrguettevõte seda lepinguga kinnitada, peab olema omaniku käsi all (üle omaniku pea seda teha ei saa).
Kui nüüd aumees olla, siis kokkulepe naabriga, kui mitte, võib rõhuda kinnistusraamatule.
Viimasel juhul on "kontor" hädas.

[Külaline]

Tere sõbrad!

Veetsin täna osa päevast EE kliendideeninduses ja arutasin oma küsimust seal.
Pean mainima, et suhtlus möödus meeldivas õhkkonnas ja sealt lahkudes oli mul 3x40A taskus.

Kuid asi oli tegelikult veelgi keerulisem, kui mulle tundus. Nimelt.
..... Sellest alates jagati ka peakaitse mõtteliselt kolmeks ning OÜ Y sai kasutada vaid jagatud 40A ehk 13,33A mis on ka OÜ Y kohta EE-s märgitud. Ja 13,33A sellepärast, et tulenevalt OÜ X VFK-st reserveeriti nii öelda talle ka 13,33A igaks juhuks. Arusaamatu, kuna minul ei piira tarbimist muud kui 3X40A peakaitse.
.......

Sinu tarbimist piirab 40 A miinus naabri tarbimine.
Tegelikult on praegu just naabril edu, et ta saab tehniliselt tarbida 16 A aga peakaitset maksab 13,33 A jagu, juhul kui tal on ampritasuga pakett. Igal juhul on sinu huvides õhutada teda vähem tarbima, et sulle jääks veel rohkem vaba ressurssi.

Kui te naabriga vähegi omavahel läbi saate, siis on kasulik omada kahe/kolme/peale ühte suurt peakaitset kui kumbki omaette väikest, sest nii jääb igaühele manööverdamisruumi rohkem.

[siiber]

Naabri tarbimist piirab samuti 40A miinus minu tarbimine.
Mina saan praegu tehniliselt tarbida kuni 40A, kuid naabril tarbimine saab olla max 16A (juhul, kui tal on ees 3x16A mida ma ei saa päris kindlalt väita, kuna ei ole jõudnud vaatama minna; ei pidavat olema EE asi ja nad ei saa kinnitada, et see nii ka on).
Ja kui naaber tarbib oma maksimumi, ehk 16A, jääb mulle ikka 24A.