Ehitusfoorum

rokikas kirjutas:Huvitav kas finaliste ja paremusjärjestusi vaadates ka Motamees oma jäigalt eitavat suhtumist "raudahju" tiba pehmendab?

Olen elanud terve oma elu iseköetavates majades. Oma majas olen käinud läbi pika muutumisetappide rea. Ikka otsinud paremaid (moodsamaid) lahendusi. Lõppkokkuvõttes on neist kõige parem suure massiga kiviahi.
Kõigil küttekehadel on oma head ja vead. Raudküttekoldel on vigu rohkem, kui positiivseid pooli. See määrab asja.
Suures osas määrab asja ära ka õige kütmine. Eelnevalt pakutud puugaasil töötav ahi võib ju olla väga ökonoomne. Kujutame nüüd ette miskit memmekest, kes seda peab kütma. Pooltel memmejuhtudel ei saa asja õieti käima.
Nii oli ka minu metallküttekoldega. Ma polnud lihtsalt pädev seda kütma ja ta polnud õiges elemendis. Lisaks veel ülespuhutud müügilubadused ja lõppkokkuvõttes töötab asi väga negatiivselt. Minu pädevus oli tol ajal Eesti keskmine. Praeguseks on pädevus selles osas tõusnud niipalju, et enam sellist kollet ei taha omale. Ei soovita ka teistele.
Massi suhtes on Eesti keskmine pädevus selline.
Kui oma praeguse maja ostsin, siis oli juba jahe aeg. Tulin elamist kohendama ja kütsin ära mõlemad ahjud. Alumine ahi oli 5+, kuna tuba läks kiirelt soojaks. Üleval oli kütmine täiesti mõttetu. Ahi jahe ja tuba külm.
Teise õhta uuesti tulles (tol ajal käisin ma veel tööl ) Selgus alles tõde. Alumine elamine oli sama külm, kui esimest korda tulles. Ülemine elamine oli nii soe, et oleks võinudki elama jääda.
Ega sääl muud saladust polnudki, kui alumise ahju mõõt oli umbes 60x70cm ja ülemisel 90x90cm. Täpsemalt siis massi vahe.
Esimene küttesüsteemi ümberehitus toimuski just sellepärast, et alumine ahi oli liiga kerge. Teda pidi kütma kolm-neli korda päevas, kui väljas paukus pakane. Sellepärast ajabki mind iiveldama, kui ülihea ahju pähe pakutakse "sulgkaalulist" küttekollet.

motamees kirjutas:Eelnevalt pakutud puugaasil töötav ahi võib ju olla väga ökonoomne. Kujutame nüüd ette miskit memmekest, kes seda peab kütma. Pooltel memmejuhtudel ei saa asja õieti käima.

A. "Vanakooli memmekesi" jääb ilmselt päevast päeva vähemaks tellijate koguhulgast.
B. "Uue põlvkonna memmekesed" aga (varsti) ei karda enam ei tehnikat ega tehnoloogiat ning jälgiksid meelsasti oma nutitelefonist põlemisprotsessi kasutegurit jne. ahjus.

rokikas kirjutas:

motamees kirjutas:Eelnevalt pakutud puugaasil töötav ahi võib ju olla väga ökonoomne. Kujutame nüüd ette miskit memmekest, kes seda peab kütma. Pooltel memmejuhtudel ei saa asja õieti käima.

A. "Vanakooli memmekesi" jääb ilmselt päevast päeva vähemaks tellijate koguhulgast.
B. "Uue põlvkonna memmekesed" aga (varsti) ei karda enam ei tehnikat ega tehnoloogiat ning jälgiksid meelsasti oma nutitelefonist põlemisprotsessi kasutegurit jne. ahjus.

Sinuga ei saa mitte nõus olla aga ei kao need uue tehnoloogiata ahjud enne meid. Hr. Heikkiga oli see pikalt arutada tema koolitusel Soome pakases, aasta tagasi, Jyväskyläs, ligi - 30 C. Küll aga saab traditsioonilised ahjud ehitada vähesaastavatena ja õkonoomsematena.

rokikas kirjutas: A. "Vanakooli memmekesi" jääb ilmselt päevast päeva vähemaks tellijate koguhulgast.
B. "Uue põlvkonna memmekesed" aga (varsti) ei karda enam ei tehnikat ega tehnoloogiat ning jälgiksid meelsasti oma nutitelefonist põlemisprotsessi kasutegurit jne. ahjus.

Punktis A on sul täiesti õigus. Punkti B kohalt aga vaidleks vastu. Kui vaadata enda ümber, siis vabalt põlemisprotsessi valdavaid tulevasi memmesi ma eriti ei näe.
Mis siin memmedest rääkida. Inimesed üldiselt muutuvad järjest vähemoskajateks. Sellise gaasikamina kütmiseks palgatakse varsti ekstra spetsialist.

Mulle on jäänud mulje et uuenduste juurutamine seisab pigem pottseppade mitte "tädi Maalide" taga.
Nagu elu on näidanud kukuvad käed värisema mõnel "spetsialistil" ainuüksi ideest et paneks restkolde ahju. Nii ta pakubki veel tänapäevalgi oma mustast plekist umbkoldega "kolhoosnike" "tädi Maalidele" ning need tellivadki sest "tegemist ju vanakooli meistriga ning küllap tema juba teab mis hea."

Siinkohal pean ma vihjama ühele tüdrukule, kes on pottsepanduses saanud tõsiseks tegijaks. Kahe aastaga ja tema ikka ka juba oskab naerada neid vana kooli "meistreid". Jutt siis ühe kliendiga, kellele vana kooli "meister" just seda restkoldega tellisahju ei nõustunud mingi hinna eest ehitama ja umbkoldega pleku pidi saama igavene. Klient valis muidugi vähese kogemusega pottsepa. Pole need kliendid nii juhmid kõik midagi. Nad juba teavad, mida head on meil pakkuda.

kaminahi kirjutas:Läks siin kõrvalteemas mulluse talve igatsuseks

Mind aga huvitab, miks nii oodatud pottsepateema kõik pottseppmeistrid külmaks jätab

Kõik ülivõrded on ära kulutatud ja nüüd tuleb tsiteerida Kaido Kama

Ei kippu ega kõppu, kaua Kaminahi siin laamendab? Ootan huviga ja just ilma sõimu ja ärapanemiseta (Koit, Leevi, Annes, Teadja ja teiste) arvamusi võistupõlemises osalenud kollete ja tulemuste kohta. Ma saan aru, et mõnel on ehk arvestades eelnevaid väljaütlemisi keeruline seda oma nime alt teha, aga võtke siis uus nimi

keemik kirjutas:Kõik on enda arvamises nii kinni, et ei le midagi uut lisada.

Kas Te kommentaare ka lugesite: http://news.nationalgeographic.com/news ... n-winners/

Paljud on seda meelt, et linnas võiks kütta millegi muu kui puiduga. Ma kipun ka seda meelt olema: puit võib olla, aga võiks enamus energiat võiks olla keskkküttest ja soojuspumpadest tulev, muidu läheb asi käest ära.

Olukord paraneb, ja nagu minu halumüüja ütles on ostetavad kogused ühte majapidamisse järjest väiksemaks muutunud. Ahjud muutuvad paremaks, majad soojapidavamaks ja inimesed järjest mugavamaks. Eks endalgi kulus vanas kohas umbes 12, 13rm, nüüd uues poole vähem, vahe on tuntav.

kaminahi kirjutas:

rokikas kirjutas:Nii ta vist on jah aga eks kolle see üks tähtsamaid ahju osasid ju ole.
Ilmselt annaks ju ka seda tõhuset kollet "kiviakuga" "ristata" .
"Käimatõmbamine" hXk4GIasD5g

Ristata saab nii kiviakuga kui tellislõõristikuga, st. tellisakuga.

On seda siin tehtud, saab näha, katsuda ja tulemusi muljetada?

PS. Ärme siis seda teemat ära lagasta.

fanatic kirjutas: On seda siin tehtud, saab näha, katsuda ja tulemusi muljetada?

PS. Ärme siis seda teemat ära lagasta.

Ei tea et oleks kusagi kellelgi näidata aga tean, et ega see mingi uus asi ei ole ja seetõttu tekitab ka huvi, kus on selle levik pidurdatud ?

Enamuse kollete juures aga on mulle jäänud küsitavaks vähemalt 800 kraadine koldetemperetuur.
Mõtlen just väikese kütusekoguse tundidepikkuse põlemise variante.

EN 15544 järgi on ahjud arvutatud ühe koldetäie põletamise järgi. Kõik uuritud näidud ja oma kogemused eelistavad maksimumvõimsuse korral kaht koldetäitmist. Vastasel korral oleks kolle mõtetult suur väiksema hetkevõimsuse tarbimise puhul.

Selline ~93% kasuteguriga põletav "Wittus" (loodame et nimi pole hinnang looja eestist pärit sugulase huulilt ) sobiks nädalalõppudel külastatavasse suvilasse hästi. Või õhk-õhk soojuspumbaga majapidamisse. http://wittus.com/Specs/Twinfire%20Manual.pdf

fanatic kirjutas:
Ei kippu ega kõppu, kaua Kaminahi siin laamendab? Ootan huviga ja just ilma sõimu ja ärapanemiseta (Koit, Leevi, Annes, Teadja ja teiste) arvamusi võistupõlemises osalenud kollete ja tulemuste kohta. Ma saan aru, et mõnel on ehk arvestades eelnevaid väljaütlemisi keeruline seda oma nime alt teha, aga võtke siis uus nimi


PS. Ärme siis seda teemat ära lagasta.

Huvitav teema on huvitavamate varju jäänud. Teema siiski värske ja oleks tore seda "vaadelda". Olla vaatlejad . Mõtlen, et kuna koldeehitus puudutab igat pottseppa, siis peaks ka igal mehel olema see teema huvipakkuv. Kui on vaja kellegi saavutusi teistega võrrelda siis võrdleme ja keegi ei pea sellest kannatama hakkama.
Vaatame siis koos, mis on foorumis huvitav, mis mitte.

http://news.nationalgeographic.com/news ... n-winners/

Boonus. Aktiivsemate huviliste ringi saan kutsuda ahjulaborisse doktorandile Unibuildi kütma.

rokikas kirjutas: Kui nüüd lõpuks talv saabub siis kas on oodata seal mõõtmistega alustamist?

Mõõtmised on planeeritud veel sellesse, saabuvasse talve ja veel jaanuaris. Hiljem sellest ka nende ettekanne kõigile huvitatuile, nagu sina juba SRIK- is kogesid.

See eelmiste ja plaanitavate mõõtmiste tulemuste võrdlemine saabki ilmselt see asja põnevaim osa olema. Vähemalt mulle. Muidugi kui keegi keemias paremini orienteeruv isik "saagi" lahti seletab lihtsamas keeles.

Tõsiselt arvate selle Ameerikas toimunud promoürituse olema teadusliku katseseeria?
Ma ei saa nõustuda Teiega.

Imelik kirjutas:Tõsiselt arvate selle Ameerikas toimunud promoürituse olema teadusliku katseseeria?

Kes seda väitnud on?
Aga kindlasti oli see sisukam mõõtmine kui tavapärane "mul on ilusam kui sinul" "konkurss".

kaminahi kirjutas:Mõõtmised on planeeritud veel sellesse, saabuvasse talve ja veel jaanuaris. Hiljem sellest ka nende ettekanne kõigile huvitatuile, nagu sina juba SRIK- is kogesid.

Aga see ettevõtmine on juba teaduselõhnaline.

Imelik kirjutas:Tõsiselt arvate selle Ameerikas toimunud promoürituse olema teadusliku katseseeria?
Ma ei saa nõustuda Teiega.

Ma olen teadlastega mõned korrad ahjundusest rääkinud ja nad on mulle tutvustanud, kust algab selles teadus. Seega, ma ei arva, et see on puhas teadus aga see on esimene ? kord kus on midagi sellist üldse toime pandud ja kus erinevad kolded on seatud ühele joonele, võimalikult samades tingimustes. Teadustööks ei nimetata seda ka selle organiseerijate poolt. Mõõtmine toimuski vaid väga lühiajaliselt, ca 15 min jooksul igas ahjus. Küll aga tegelevad selle teadusega oma laborites mitmed osalenud firmad. Huvitav oli.
Ei pannud ka tähele kellegile ärapanemise unistust. Meil on ju siingi korduvalt kirjutatud sarnase ürituse vajadusest.

No sisuliselt oli tegemist Tehnikamaailma autotestiga, kui hakata paralleele tõmbama.. Päris teadus ei ole, aga midagi saab juba võrrelda ja teatud suundumusi märgata tehnilistes lahendustes.

Hommikut.

Olen lihtne inimene ja nendest nn. võõrsõnadest erinevates teemades ei jaga muhvigi(nagu karla,juula ja teisedki) Hyper super teooriatest ja paljust muust ka. Vajaminevad arvutused teen ära ja saan sellega hakkama. See selleks.
Kas asju kuidagi lihtsamalt..ilma veiderdamata ei saa siis teha? Nt. Anda kätte lähteandmed: (Nt 102x102 cm) Ahi.
Tulevad kokku asjast huvitatud inimesed( nn eri arvamustel olevad inimesed) ja teevad need ahjud ühte ruumi,ühe korstna külge.
Peale sissekütmist saab ju anda kõigile ühe niiskussisaldusega puid. Kui puud põlenud ja siiber kinni pandud............nt. 12 tunni ,või 24 tunni möödumisel teha pinnatemp. mõõtmised ja teada ju on kuipalju puid kulus 1.,2.3 ndal ja siis ongi ju asjad selged.
Igasugu heitgaaside mõõtmised peaks siis juba olema köki,möki.
Kogu taplemine laheneks lihtsalt...................Või ongi eesmärk hoopis teine???
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar

Seejuures Lähteandmed nt.( 102x102 cm) on ka kõik. Kui rasked,mitme seinaga.mis koldega,mis tüüpi lõõristikuga NB! Mis materjalist jne .See oleks iga ahjutegija enda otsustada. Siis poleks kellelgi midagi pahandada.
Nii lihtne see ju ongi.
Meelis

Ei saada kokkuleppele. Ütlesin Kutsekojas üsna konkreetse häälega ja kordasin mitu korda, et istume ühe laua taha. EI!Tegelikult isegi ei vastatud. Lihtsalt kõik jõllitasid oma ette lauale.
Sina Meelis räägid lausa võrdsetes tingimustes ahjude ehitamisest, võrdlemisest
Tehakse aga uhkusega koolitus tonni HBO+ müügiks. Ootan lubatud tulemusi Danielist.
Aga, Meelis, mul on Sulle ettepanek. Ole mees ja tõstata Sina oma selge häälega sama küsimus üles MTÜ Eesti Pottseppade ringis. Ehk Sind kuulatakse. Ehk on Sinule toetajaidki seda küsima? Võiksid nad ju kuulata teid.
Heitke mulle kinnas Ehitage oma väljavalitud mudel just Ahjutarve OÜ pottidest ja mina oma diimiga ehitan oma PTT kõrvale

Tere. Kuna mõõtestandardit ei ole kirjeldatud, siis püüdsin oletada kuidas see teostatav oleks.
Ahjude testimiseks arvan vajaliku olema kontrollitud keskkonna ja soojusvahetuse suletud süsteemi. Katsun kirjeldada. Ruumist, kus võetakse põlemisõhk peab olema kontrollitud rõhk, abs. niiskuse sisaldus ja temperatuur.
Korsten peab samuti avanema kontrollitud keskkonda (rõhk, temperatuur, niiskus).
Igasugused muud mõjutused peavad olema välistatud (tuul, väline soojuskiirgus, jne.).
See tagab ühtlase keskkonna ahjude võrdlemiseks (ka ühe ahju korduvaks testimiseks). Oluline on ka fikseerida ahjumassiivi ühesugune algtemperatuur. Soojusvahetus peaks toimuma kinnisesse kambrisse, mille temperatuuri hoitakse võimalikult ühtlasena. St. ahju soojus kogutakse kambri seintesse(soojusvaheti) viisil , et ei tõuse nende temperatuur. Kogutud soojus on ahju energiaväljastus. Aja põhjal saab määrata võimsuse (keskmise-, hetk- jne.) Sedasi on lihtne määrata ahju kasutegurit ja soojuslikku võimsust. Heitmete kogumine /mõõtmine peaks andma aimu tööprotsessi vastavusest normidele aga ei tohiks olla kasutegurit määrav (seos ei ole otsene).
Keerulisemaks läheb ahjude hindamine soojusvahetina (toota võib aga see tuleb ka ruumile üle kanda). Võrdsuse põhimõtte tagab mõõtekambri standardmõõde
(soojust kogutakse ühtlases keskkonnas distantsilt). Tegelikult tuleb fikseerida veel sooja kogumine kihiti vertikaalis.
Võib-olla unustasin midagi?
Kellegi fanaticu kodus, korstnaga angaaris, "Jacki" telgis ei kujuta mina küll sellist "lihtsat" asja ette.

Jah, võib panna võrdusmärgi "maailmade" autotesti ja võistu põletamise vahele (kasutaja test) aga ei saa nõustuda vihjetega teaduslikule hinnangule.

Piltlikult öeldes tõmbasid nüüd nii Tartu kui Tallinna ahju teadusmeeste mõõtmistele vee peale

meelisvaiksaar kirjutas:Seejuures Lähteandmed nt.( 102x102 cm) on ka kõik. Kui rasked,mitme seinaga.mis koldega,mis tüüpi lõõristikuga NB! Mis materjalist jne .See oleks iga ahjutegija enda otsustada. Siis poleks kellelgi midagi pahandada.
Nii lihtne see ju ongi.
Meelis

Ei ole ju kõik nii ühene. Üheks faktoriks on ajafaktor. Oletame, et kõikki erinevaid ahjusi ekspluateeritakse ühesugustes tingimustes ühte moodi 10aastat.
Millised oleks mõõtmistulemused siis? Egas ahi ehitatakse aastateks, mitte nagu
autot, vahetatakse, nagu pesu.

Imelik kirjutas:
Jah, võib panna võrdusmärgi "maailmade" autotesti ja võistu põletamise vahele (kasutaja test) aga ei saa nõustuda vihjetega teaduslikule hinnangule.

Isegi ei tea kes vihjas aga kas see nii tabu on

TTÜ teadusmehed tuleks kõigil ära kuulata ja see saab olema võimalik märtsi kuus.

Tartu teadlased on lubanud veebruaris esineda ja sama ka EKUK-i ga.

Nõutuks võtab aga teadja tahtmine, et kõigi ahjude katsetus kestaks aastakümneid. Aga inimene, kes oma nimegi ei tea või häbeneb teada, see inimene saab andeks.

kaminahi kirjutas:

Imelik kirjutas:
Jah, võib panna võrdusmärgi "maailmade" autotesti ja võistu põletamise vahele (kasutaja test) aga ei saa nõustuda vihjetega teaduslikule hinnangule.

Isegi ei tea kes vihjas aga kas see nii tabu on

TTÜ teadusmehed tuleks kõigil ära kuulata ja see saab olema võimalik märtsi kuus.

Tartu teadlased on lubanud veebruaris esineda ja sama ka EKUK-i ga.

Nõutuks võtab aga teadja tahtmine, et kõigi ahjude katsetus kestaks aastakümneid. Aga inimene, kes oma nimegi ei tea või häbeneb teada, see inimene saab andeks.

Ikka väga valusalt oled vastu näppe saanud! Minu silmis teadja aktsiad ainult tõusevad. Väga segamini on mees löönud su kaardipaki näppude vahel, mängus, mida te siin foorumis kahekesi mängisite! Eks sa ise tead, aga traumajärgne kisa
kestab edasi. No jõudu!