Olen elanud terve oma elu iseköetavates majades. Oma majas olen käinud läbi pika muutumisetappide rea. Ikka otsinud paremaid (moodsamaid) lahendusi. Lõppkokkuvõttes on neist kõige parem suure massiga kiviahi.rokikas kirjutas:Huvitav kas finaliste ja paremusjärjestusi vaadates ka Motamees oma jäigalt eitavat suhtumist "raudahju" tiba pehmendab?
Kõigil küttekehadel on oma head ja vead. Raudküttekoldel on vigu rohkem, kui positiivseid pooli. See määrab asja.
Suures osas määrab asja ära ka õige kütmine. Eelnevalt pakutud puugaasil töötav ahi võib ju olla väga ökonoomne. Kujutame nüüd ette miskit memmekest, kes seda peab kütma. Pooltel memmejuhtudel ei saa asja õieti käima.
Nii oli ka minu metallküttekoldega. Ma polnud lihtsalt pädev seda kütma ja ta polnud õiges elemendis. Lisaks veel ülespuhutud müügilubadused ja lõppkokkuvõttes töötab asi väga negatiivselt. Minu pädevus oli tol ajal Eesti keskmine. Praeguseks on pädevus selles osas tõusnud niipalju, et enam sellist kollet ei taha omale. Ei soovita ka teistele.
Massi suhtes on Eesti keskmine pädevus selline.
Kui oma praeguse maja ostsin, siis oli juba jahe aeg. Tulin elamist kohendama ja kütsin ära mõlemad ahjud. Alumine ahi oli 5+, kuna tuba läks kiirelt soojaks. Üleval oli kütmine täiesti mõttetu. Ahi jahe ja tuba külm.
Teise õhta uuesti tulles (tol ajal käisin ma veel tööl

Ega sääl muud saladust polnudki, kui alumise ahju mõõt oli umbes 60x70cm ja ülemisel 90x90cm. Täpsemalt siis massi vahe.
Esimene küttesüsteemi ümberehitus toimuski just sellepärast, et alumine ahi oli liiga kerge. Teda pidi kütma kolm-neli korda päevas, kui väljas paukus pakane. Sellepärast ajabki mind iiveldama, kui ülihea ahju pähe pakutakse "sulgkaalulist" küttekollet.