Ehitusfoorum

Oli tõesti kaunis õhtu !

Õhtut.
Käisin ka.
Lahe ja mõnus seltskond oli. Sain ka palju targemaks....Ja tänu paljudele kolleegidele.Aitähh Teile .
Korraldajale....Super hea kalasaak oli sul,Metsauluk viimasepeal ja nii sooja ja lahket vastuvõttu pole ammu näinud...Ja loomulikult saun...See,koos sauna eesruumi ja pottsepa teemadega...(Ja veelkord lahke pererahvaga) Super.
Suure lugupidamisega Meelis Vaiksaar

"Teadus" tungib peale ja püüab meile, pottseppadele õpetada, et tellisahjud kestavad vaid 15 aastat. Ma ei ole sellega nõus ja olen rõõmus, et mul on sõpru, kes minuga sama meelt on. Tellisahjude pottsepaõpe tulevb viia uuele, kaasaegsele tasemele. Praegune õpetus on tõesti antiõpetus, kus õpetamata luuserid end püüavad elatada. Sellisele järeldusele olen jõudnud pottsepaõppe toimumist uurides.

Õige.
Igaüks tegelegu,mis temale teadmisimööda ja mille vastu huvi on
Ja seda peaks tegema konkurente mitte maha tehes ja neid halvustamata .Pole kuulnud,et elektri või siis kaugküttemehed oleks ahjude vastu avalikult sõna võtnud
Olen kindel et kõigil eritüübilistel ( nii materjalide kui süsteemi poolest) ahjudel on kõvasti arenguruumi .
Ja jõudu teile toodete arendamisel ,mitte sõimlemisel.

Olenüüd kirjutas:Õige.
Igaüks tegelegu,mis temale teadmisimööda ja mille vastu huvi on
Ja seda peaks tegema konkurente mitte maha tehes ja neid halvustamata .Pole kuulnud,et elektri või siis kaugküttemehed oleks ahjude vastu avalikult sõna võtnud
Olen kindel et kõigil eritüübilistel ( nii materjalide kui süsteemi poolest) ahjudel on kõvasti arenguruumi .
Ja jõudu teile toodete arendamisel ,mitte sõimlemisel.

Kas oled ka hämamist õppinud või oled lihtsalt andekas?

Need mehed siin on kõik sõimatavad ja neile see ei meeldinud
Selles raamatus, mis minu käes, selles meid sõimataksegi.

Olenüüd kirjutas:Õige.
Igaüks tegelegu,mis temale teadmisimööda ja mille vastu huvi on
Ja seda peaks tegema konkurente mitte maha tehes ja neid halvustamata .Pole kuulnud,et elektri või siis kaugküttemehed oleks ahjude vastu avalikult sõna võtnud
Olen kindel et kõigil eritüübilistel ( nii materjalide kui süsteemi poolest) ahjudel on kõvasti arenguruumi .
Ja jõudu teile toodete arendamisel ,mitte sõimlemisel.

Kummaline jah, nii ei jagele ei pumba(maa,õhk,vesi)müüjad, ega ükski teise eriala või kauba müüja siin foorumis. Mis seal salata, ega nad pole ka sellise faktivigadega paberiga maha saanud. Samas peaks poti ja tellisahju tegijad pigem kokku hoidma, ikkagi loominguline käsitöö, mitte moodulite üksteise otsa ladumine. Ja Kaminahjul võiks hoopis hea meel olla et potikiviahje niimoodi promotakse, teeb ta neid ju ise ka.

fanatic kirjutas: Ja Kaminahjul võiks hoopis hea meel olla et potikiviahje niimoodi promotakse, teeb ta neid ju ise ka.

Paistab, et sedagi oskad vaid sina teada. No mul mõni sõber ikka teab veel ja olen õpetustki neilt saanud.



Aga näe sellisel uudsel, Euroopa meetodil teen vaid mina.

Mõtlen nüüd, et kui minu poja ehitatud, Sinu ahju asemele ehitaks mina tõesti samas mõõdus pottahju, kas siis oleks kasutegur ka vastavalt kõrgem suhtes 650:350? Siis tuleks ikka 164 prossa koju. Mul ju potid Saksa materjalist.

Olenüüd kirjutas:Õige.
Igaüks tegelegu,mis temale teadmisimööda ja mille vastu huvi on
Ja seda peaks tegema konkurente mitte maha tehes ja neid halvustamata .Pole kuulnud,et elektri või siis kaugküttemehed oleks ahjude vastu avalikult sõna võtnud
Olen kindel et kõigil eritüübilistel ( nii materjalide kui süsteemi poolest) ahjudel on kõvasti arenguruumi .
Ja jõudu teile toodete arendamisel ,mitte sõimlemisel.

Su näide ei päde. Õige näide oleks see: "pole kuulnud, et õhksoojuspumba mehed üksteist maha teeksid"! Aga teevad, ja kuidas veel. Ja sellest on kasu olnud, neid, kes müüvad konditsioneere õhksoojuspumba pähe, on vähemaks jäänud ja huvilised on samuti targemaks saanud.

kaminahi kirjutas:Mõtlen nüüd, et kui Minu poja ehitatud, sinu ahju asemele ehitaks mina tõesti samas mõõdus pottahju, kas siis oleks kasutegur ka vastavalt kõrgem suhtes 650:350? Siis tuleks ikka 164 prossa koju. Mul ju potid Saksa materjalist.

Kui kolde mõõdud, efektiivsus, kasutegur, korstnasse minevate suitsugaaside temp ja koldes põletavate puude kogus on sama, ehk võrdne, siis milline eelis tekib potikivi kasutamisel väliskestas, telliste asemel? Ma ei räägi siin ahju east, vastupidavusest ja välimusest.

fanatic kirjutas:

kaminahi kirjutas:Mõtlen nüüd, et kui Minu poja ehitatud, sinu ahju asemele ehitaks mina tõesti samas mõõdus pottahju, kas siis oleks kasutegur ka vastavalt kõrgem suhtes 650:350? Siis tuleks ikka 164 prossa koju. Mul ju potid Saksa materjalist.

Kui kolde mõõdud, efektiivsus, kasutegur, korstnasse minevate suitsugaaside temp ja koldes põletavate puude kogus on sama, ehk võrdne, siis milline eelis tekkib potikivi kasutamisel väliskestas, telliste asemel? Ma ei räägi siin ahju east, vastupidavusest ja välimusest.

Sain vahepeal uudiseid TTÜ Soojustehnika Instituudist. Arusaam selle "teadustöö" äpardumisest on ka nende hinnangu tulemus. Pole mõtet enam peenosakesteks ahjusi lahata kui " teadustöö" autorite hinnang on antud lapidaga lagipähe meetodil. Ootame autorite selgitused ära.

Märtsi kuuks võivad huvilise planeerid ühe päeva TTÜ teadlastega kohtumiseks. Seniks on varasem graafik päevad juba täitnud. Märts on veel sellel aastal. Ootame koos ära. Seal oleks vaja ka rohket osavõttu, et tekitada rahastajates usk pottsepandusse üldse..
Aga ennem siis EKUK-i labori üritused. Veebruaris...

OOPS... Minu jutt sai nüüd sisult võõrasse teemasse

fanatic kirjutas:

kaminahi kirjutas:Mõtlen nüüd, et kui Minu poja ehitatud, sinu ahju asemele ehitaks mina tõesti samas mõõdus pottahju, kas siis oleks kasutegur ka vastavalt kõrgem suhtes 650:350? Siis tuleks ikka 164 prossa koju. Mul ju potid Saksa materjalist.

Kui kolde mõõdud, efektiivsus, kasutegur, korstnasse minevate suitsugaaside temp ja koldes põletavate puude kogus on sama, ehk võrdne, siis milline eelis tekkib potikivi kasutamisel väliskestas, telliste asemel? Ma ei räägi siin ahju east, vastupidavusest ja välimusest.

..........................................................
Ma olen seda mõtet ennegi proovinud avaldada, et põhiline vahe on ainult selles, et need vanakooli pottahjud on ju enamasti tehtud ilma paisumisvuugita ja seega soojus liigub tiba paremini kui näiteks villaga vuugitud tellisahjud tänapäeval. Aga kas see nüüd hea on, et soojus kiiremalt ahjust väljub, see oleneb ju iga konkreetse ahju otstarbest, sest üldiselt põhikütteks kasutatav ahi ei peaks just kiirelt soojust välja andma jne.

Robi, vill on minevik, nüüd on õhuvahe, kuni 40 cm.

Jah ...tegin ühel ahjul katse. Tagumine sein 2...3 cm õhuvahega ja teised küljed villaga. Vähemalt esialgu ma mingit vahet soojenemisel pole märganud aga uurin veel asja ja annan teada. Igatahes seda 2 cm õhuvahet on tunduvalt raskem hoida kui villa kasutada.

Robi 1 kirjutas:Jah Igatahes seda 2 cm õhuvahet on tunduvalt raskem hoida kui villa kasutada.

Proovi järgida EN 15544-ja ja läta 40 cm.

Ei tea tahta seda 40 cm õhuvahet ja ei soovi ka arvutada. Ma mõtlen pigem seda, et kahe voodri vahe võiks näiteks jämeda soolaga ära täitta. Sool on hea salvestaja ja kui teda kasvõi 5 cm seinavahele valada, siis hullemaks ta ahju ei tee igatahes. Loomulikult soolast väljapoole peaks tekitama ka villavuugi ( vähemalt ahju alumisele meetrile, sest sool vajub aastatega alla ja tekitab pragusid väliskesta).
Soola teemal oli juttu ka kogunemisel.

Jälle tellisahi Prantsusmaal. Kena lugemist sellest mida arvab Marcus Flynn.

http://www.pyromasse.ca/articles/vogues_e.html

Hea rahulik teema . Siia on igati sobiv ka üks teemakohane tellisahi. Selles ka tuttavaid elemente kasutatud

Ehitatud Soomaa Rahvuspargis. Koldes näha põlemisõhu kanalid. Selliseid koldeid oleme ehitanud mitmeid.

Nüüdseks koldepõhi ka leivaküpsetuseks kohendatud. Koldeseintes näha põlemisõhu kanalid. Ülemised, suuremad kanalid on nn. suitsulõõri kanalid leivaahju kütmiseks.

Pliidi kolle, põlemisõhu kanalitega. Ehitatud 2011.a. Noarootsis.

looder54 kirjutas:

kaminahi kirjutas:Nüüdseks koldepõhi ka leivaküpsetuseks kohendatud. Koldeseintes näha põlemisõhu kanalid. Ülemised, suuremad kanalid on nn. suitsulõõri kanalid leivaahju kütmiseks.

Sellisel kujul ehitati lisaõhu kanaleid koldeseintesse juba 70-ndate lõpus ka Eestis.
Lisapõlemisõhk võeti ikka sealt samast tuharuumist ja suunati kolde külgedele. Seda
restkolde puhul. Ka tüüpilisele vanale umbkoldele suunati põlemisõhk koldesse
koldeseinte kanaleid kaudu. Seda kollet ei nimetatud enam umbkoldeks, vaid hõrekoldeks. Tõsi, kanalid tehti koldeseinte kindlatesse kohtadesse ja need kohad
erinesid pildil olevatest.

Kus nad siis täpsemalt asusid?

kaminahi kirjutas:Hea rahulik teema . Siia on igati sobiv ka üks teemakohane tellisahi. Selles ka tuttavaid elemente kasutatud

Näh, pilt ei tule miskipärast siia kaasa...

Kelle toodetud uksed need on, on nad ka head? Kas need ei ole malmist, vaid terasest, mulle tundub?

Kõik need värsked ahjud on Euroopa arenenud riigis.: