Ehitusfoorum

.... ja vastupidi.
Imelik.

Külaline kirjutas:olete ajast maha jäänud neandertaallased...

vaadata tuleb pumba EEI-d...

Tuleb tuhka pähe raputada ja tunnistada, et on vist natuke pikemalt jäädud lõkke äärde maitsvat mammutiliha mekkima

EEI teeb teema ju üsna selgeks

Grunfos Alpha2-le ilmutatakse <=0.15

Wilo ilmutab Stratosele <=0,2, Yonosele see väärtus puudub.

madis64 kirjutas:

Külaline kirjutas:Võimsustarve sõltub eeskätt vooluhulgast

Kui see nii oleks, siis oleks ju vett täis seguvanni uputatud pumba tarbitav võimsus maksimaalne, kuid nii see vist ikka ei ole.

??? Küsimus või mõte jääb mulle arusaamatuks?

madis64 kirjutas:Kooliajal sai õpitud, et pumba poolt tarbitav võimsus võrdub (jättes pumba kasuteguri hetkeks kõrvale) pumba tootluse (liigutatav vedelikumaht ajaühikus) ja pumba poolt tekitatud rõhu korrutisega, pumba poolt väljundis tekitatud rõhk on jälle sõltuvuses trassi takistusest, mis omakorda ajas muutuv võib olla

Jah, aga nimetatud pumpadel- kui vooluhulk on miinimumis siis on tõstekõrgus maksimumis ja võimsustarve miinimumis; ning kui vooluhulk on maksimumis, siis on tõstekõrgus miinimumis ja võimsustarve maksimumis- mitte kunagi vastupidi. See on erinevus korrutisest 2*3 versus 3*2. Seda soovisin öelda.

Imelik.

Külaline kirjutas:olete ajast maha jäänud neandertaallased...

vaadata tuleb pumba EEI-d...

... ja mis "neandertaallane" sealt teada saab?

Imelik.

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:olete ajast maha jäänud neandertaallased...

vaadata tuleb pumba EEI-d...

... ja mis "neandertaallane" sealt teada saab?

Imelik.

Mida väiksem on EEI seda energiatõhusam on pump....
Barroso ise ütleb nii...

Külaline kirjutas:

madis64 kirjutas:

Külaline kirjutas:Võimsustarve sõltub eeskätt vooluhulgast

Kui see nii oleks, siis oleks ju vett täis seguvanni uputatud pumba tarbitav võimsus maksimaalne, kuid nii see vist ikka ei ole.

??? Küsimus või mõte jääb mulle arusaamatuks?

Mõte on selles, et ma ei seaks vooluhulka tähtsamaks väljundrõhust - nad käivad paaris (pumba karakteristiku kaudu) nagu sukk ja saabas.

Külaline kirjutas:ning kui vooluhulk on maksimumis, siis on tõstekõrgus miinimumis ja võimsustarve maksimumis- mitte kunagi vastupidi.

Kui trassis keerata pumbale järgnev ventiil kinni ning võrrelda selles olukorras (vooluhulk null, trassitakistus lõpmatu) pumba poolt tarbitavat võimsust lahtisesse vanni asetatud pumba (maksimaalne vooluhulk, nulline trassitakistus) poolt tarbitava võimsusega, siis kumb on tegelikus elus suurem?

Keegi ju ei keela valiku programmides võrrelda sama tööpunkti erinevatel pumpadel. Vastavalt siis GF Alpha 2 25-60 ja Wilo Yonos PICO 25/1-6.
2 m3/h ja 3 m. GF P1=32,4 W, Wilo P1=36,7 W.
1,5 m3/h ja 3 m, GF P1=24,8 W, Wilo P1=28,2 W
1,2 m3/h ja 4 m, GF P1=28,8 W, Wilo P1=32,9 W
Suvaliselt valitud tööpunktid, vaata kust poolt tahes, Grundfos on ökonoomsem.

Rostfrei kirjutas:...vaata kust poolt tahes, Grundfos on ökonoomsem.

Aga Wilo näidatavad rohelised numbrid on ju palju ilusamad

madis64 kirjutas:

Rostfrei kirjutas:...vaata kust poolt tahes, Grundfos on ökonoomsem.

Aga Wilo näidatavad rohelised numbrid on ju palju ilusamad

Paber kannatab kõike

madis64 kirjutas: Kui trassis keerata pumbale järgnev ventiil kinni ning võrrelda selles olukorras (vooluhulk null, trassitakistus lõpmatu) pumba poolt tarbitavat võimsust lahtisesse vanni asetatud pumba (maksimaalne vooluhulk, nulline trassitakistus) poolt tarbitava võimsusega, siis kumb on tegelikus elus suurem?

Võrdluses puudub minu arust loogika. Vooluhulga sulgemine teatud punktis (ventiiliga) suurendab potentsiaalset tõstekõrgust, ehk tarve jääks samaks. Võrreldud pump aga vähendab võimsust (tegelik elu). Pumbal vannis ei ole maksimaalne vooluhulk. Maksimaalne on vooluhulk siis, kui rõhkude vahe imi- ja survepoolel on maksimaalne.
Ehk teoreetiliselt oleks vastus küsimusel - oleneb kumb annab suurema tulemi:
1) 0 vooluhulk suure tõstekõrgusega
2) olematu tõstekõrgus (0 ei ole), maksimaalse vooluhulgaga.
Aga mis sest "teooriast"... .
Praktikas vooluhulga tõus või langus määrab pumba energiatarbe (geomeetriline kõrgus ja trassi omadused , ning hoitav rõhk peaksid püsima stabiilsena).


Rostfreilt ilmselt adekvaatne võrdlus (Tänud!), aga oluline on, et ka pumpade töögraafikud oleks identsed ( sama jõudlus, samas piirkonnas).

PS. Tehased nimetatud tulemusi ei garanteeri.

Imelik.

Kahjuks ei ole pumpade graafikud 1:1 võrdsed. Samas on võrdne pumpadele ette antud tööpunkt, mis sai valitud suvaliselt, aga sellisena, et mõlemad pumbad suudaksid seda saavutada (paberil vähemalt).

siin toimuv vaidlus ilmselt ilmstabki olukorda, miks oli lisaks vaja välja mõelda miski energiatõhususe indeks mille põhjal tavatarbija siis saaks otsustada, milline pump on praktikas väiksema elektrikuluga. Iseasi aga, kas see idee ka praktikas töötab?

Kas peaks siis keerutama samas süsteemis paar kütteperioodi üht pumpa ja paar teist ja siis võrdlema tegelikke elektrikulusid... (ja arvese võtma ka läbipumbatud veekulu) ?

trebla kirjutas:siin toimuv vaidlus ilmselt ilmstabki olukorda, miks oli lisaks vaja välja mõelda miski energiatõhususe indeks mille põhjal tavatarbija siis saaks otsustada, milline pump on praktikas väiksema elektrikuluga. Iseasi aga, kas see idee ka praktikas töötab?

Kas peaks siis keerutama samas süsteemis paar kütteperioodi üht pumpa ja paar teist ja siis võrdlema tegelikke elektrikulusid... (ja arvese võtma ka läbipumbatud veekulu) ?

Õige oleks võrrelda nii vee kogust kui rõhku pumba surve poolel. Kindlasti tuleb kokku leppida, kas pumbad töötavad püsi kiirusel või muutuval kiirusel. Viimasel juhul on Grundfosil nii automaatselt adapteeruv valik ( ei sobi kõikidel tingimustel) kui ka propotsionaalne ning konstantne surve. Wilo hingeelusse ei ole ega ei taha süübida, puudub vajadus.

Rostfrei kirjutas:Viimasel juhul on Grundfosil nii automaatselt adapteeruv valik ( ei sobi kõikidel tingimustel) kui ka propotsionaalne ning konstantne surve.

Samas ei kannata need isereguleruvad pumbad vist liiga tihti sisse-väljalülitamist, mistõttu neid mõnede (vanemate?) gaasikateldega, mille kontrollerid ka ringluspumpasid juhivad, hästi nagu kasutada ei saa?

trebla kirjutas:Iseasi aga, kas see idee ka praktikas töötab?

Pakuksin, et ehk töötab paremini kui "displeilt kuvatava numbri vaatamine"

madis64 kirjutas:

trebla kirjutas:Iseasi aga, kas see idee ka praktikas töötab?

Pakuksin, et ehk töötab paremini kui "displeilt kuvatava numbri vaatamine"

Hetkel on olukord, kus kõik pumbad on A-klassi pumbad. Siit edasi nagu kodumasinatel - A+ ja A++ ja A+++? Plusse jagatakse siis vastavalt EEI indeksile?

Rostfrei kirjutas:Kahjuks ei ole pumpade graafikud 1:1 võrdsed. Samas on võrdne pumpadele ette antud tööpunkt, mis sai valitud suvaliselt, aga sellisena, et mõlemad pumbad suudaksid seda saavutada (paberil vähemalt).

See ei olegi võimalik, et pumpade töögraafikud 100% kattuksid. Piisab kui võrdluse alus katab eeldatavat reaalset tööpiirkonda ning pumbad on selleks "ettenähtud". EEI metoodikasse tegelikult ei süüvinud (vabandused). Kuna Sinu hinnang kinnitab
EEI -d, siis oletan, et võrdluse alus on valitud adekvaatne.

trebla kirjutas:siin toimuv vaidlus ilmselt ilmstabki olukorda, miks oli lisaks vaja välja mõelda miski energiatõhususe indeks mille põhjal tavatarbija siis saaks otsustada, milline pump on praktikas väiksema elektrikuluga. Iseasi aga, kas see idee ka praktikas töötab?

Tavatarbijale peab tõesti asi olema "üheülbaliselt" lihtne- nõustun. Kui Sa mõtled mõttevahetust kasutaja madis 64-ga, siis tegelikult vaidlust ei ole. Erimeelsus oli osatähtsuses.
Mind samamoodi häiris

"displeilt kuvatava numbri vaatamine"

.... ning selle rakendamine "rahavankri ette".

trebla kirjutas:Kas peaks siis keerutama samas süsteemis paar kütteperioodi üht pumpa ja paar teist ja siis võrdlema tegelikke elektrikulusid... (ja arvesse võtma ka läbipumbatud veekulu) ?

See võrdlus ei oleks adekvaatne kuna ühegi pumba parameetrid ei ole lineaarsed. Võrrelda saab konkreetseid tingimusi ajas (veekulu seda ei ole).

madis64 kirjutas:Samas ei kannata need isereguleeruvad pumbad vist liiga tihti sisse-väljalülitamist,... kateldega, mille kontrollerid ka ringluspumpasid juhivad, hästi nagu kasutada ei saa

Ei leidnud sellekohast viidet. Mälu järgi sekkub kontroller pumba töösse, kui tarbimine puudub?

Rostfrei kirjutas:Plusse jagatakse siis vastavalt EEI indeksile?

Kuna hindamiskriteerium on liialt ühene, siis tarbija võib teha valiku "sea ja käo"
vahel?

Läänes on levinud ühe ja sama tehase toodangu mudelile erinevate siltide kleepimine. Nii võib teinekord sattudagi samadele töökõveratele.
Isiklikult arvan transportimaks katla 0-48 kW sooja mingi 40 W kuluga siis on pehmelt öeldes komakohtade erinevuste kallal norimine. Hõõglamp versus säästulamp saab rohkem rahalist võitu energiakulult kui selles vallas. Palju olulisem on töökindlus ja vastupidavus.

Imelik kirjutas:

madis64 kirjutas:Samas ei kannata need isereguleeruvad pumbad vist liiga tihti sisse-väljalülitamist,... kateldega, mille kontrollerid ka ringluspumpasid juhivad, hästi nagu kasutada ei saa

Ei leidnud sellekohast viidet. Mälu järgi sekkub kontroller pumba töösse, kui tarbimine puudub?

Ega viidet oskagi tuua - probleemi sedastasin enda jaoks ühe müügitöötajaga peetud arutelu alusel (pumbale lubatud sisse-väljalülitamiste arv tunnis olevat piiratud ja pump unustavat toite väljalülitamisel oma seaded) ning enda kogemustest ühe Junkersi gaasikatlaga, mis lülitab kütte (koos pumbaga) välja näiteks olukorras, kus katla välistemperatuuriandur ootamatult sooja ilma raporteerib.