Kondents villja ja katusekile vahel

Külaline
külaline

Re: Kondents villja ja katusekile vahel

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kuidas need ehitaja siis seda kilet ikka paigaldasid? Kas tuulutusvahega? Siis peab kindlasti ka tuuletõke soojustust katma. Kui pole tuulduv vahe, siis ei päästa seal see kõige kallim aluskile ka mitte midagi. See jääbki tilkuma ka pärast ehitusniiskuse eemaldamist.

taastaja

Kirvemeestel hingavad muidugi punutud koega kiled ka :mrgreen:
keemik
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1366
Liitunud: 16 Aug 2008, 19:33
On tänatud: 104 korda

Re: Kondents villja ja katusekile vahel

Lugemata postitus Postitas keemik »

Kas 1 cm kiht läks kiviseinale otse peale? Ökoinimesed ütlevad ka ise, et savikrohvida on mõistlikum suvisel ajal. Jäävad need mured ära. Kindlasti on soovitatav kuivamisel aidata kaasa, muidu võib hakata hallitama selliste ilmade korral. Endal sain napilt jagu enne kui asi hakkas käest ära minema.
Külaline
külaline

Re: Kondents villja ja katusekile vahel

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Pisike märkus: vett kasutatakse ca samas koguses ka lubi-tsementkrohvide puhul (ka betoonvalu puhul) . Ehk see pole savikrohvi spetsiifiline probleem vaid tavaline ehitusliku niiskusreziimi kui terviku mittenägemine. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
keemik
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1366
Liitunud: 16 Aug 2008, 19:33
On tänatud: 104 korda

Re: Kondents villja ja katusekile vahel

Lugemata postitus Postitas keemik »

Savikrohvist peab enamus vett välja kuivama. Sisuliselt kõik, mis sa sinna sisse valad, peab sealt ka seinas olles lahkuma ja jääb sama kuiv asis eina, mis oli kotis. Tsemendi baasil krohvides jääb aga osa vett kristallveena moodustuva "kivimi" struktuuri", seega, on niiksuskoormus väiksem. Lubikrohvide puhul on aga vaja ka vett juurde anda, et liiga kiirelt ei kuivaks krohv ära, sest kaltsiumhüdroksiid vajab süsihappegaasiga reageerimiseks vett.
Urmas
autodidakt
Postitusi: 12025
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 378 korda
On tänatud: 419 korda

Re: Kondents villja ja katusekile vahel

Lugemata postitus Postitas Urmas »

keemik kirjutas:Kas 1 cm kiht läks kiviseinale otse peale? Ökoinimesed ütlevad ka ise, et savikrohvida on mõistlikum suvisel ajal. Jäävad need mured ära. Kindlasti on soovitatav kuivamisel aidata kaasa, muidu võib hakata hallitama selliste ilmade korral. Endal sain napilt jagu enne kui asi hakkas käest ära minema.
Vaidleks natuke vastu sellele kuivamisele kaasa aitamise suhtes, sest liiga kiire kuivatamine tõmbab praod sisse. Augustis tegin esimese kihi savikrohvi laudadest seinale (roomatiga), nädala pärast olid rohelised taimeidud oma peakesed ilust krohvist välja pistnud, et hakka või taimetoitlaseks ja mõnedesse kohtadesse oli tekkinud ka pindmist hallitust, aga kuu aja pärast oli nendega aamen, ära olid kuivanud. Peale teist kihti enam hallitust ei tekkinud. Nüüd ootan kolmanda, dekoratiivse kihi, paigaldamist, aga enne pean veel II korruse savikrohvima.
NB! Ei võta materiaalset vastutust oma kommentaarides soovitatu kasutamise eest! ;)
Urmas
autodidakt
Postitusi: 12025
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 378 korda
On tänatud: 419 korda

Re: Kondents villja ja katusekile vahel

Lugemata postitus Postitas Urmas »

guttafol kirjutas:... Nüüd probleem ise.... Üleeile, reedel, sai kantud 50 m2 ulatuses 1. korruse seina pinnale 1 cm paksune savikrohvi kiht...
Ega juhuslikult puitaknad ei ole? Kui on, siis tekib oht, et see suur niiskus võib aknaraamid sinnasamusesse keerata.
NB! Ei võta materiaalset vastutust oma kommentaarides soovitatu kasutamise eest! ;)
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Kondents villja ja katusekile vahel

Lugemata postitus Postitas rokikas »

keemik kirjutas:Tsemendi baasil krohvides jääb aga osa vett kristallveena moodustuva "kivimi" struktuuri"
Kui ma 10 l. vett kallan segumasinasse betooni tegemiseks ja ka selle põrandaks valan siis välja kuivab sealt ~... ja "kinni" jääb ~...? No nii suurusjärgud huvitaks.

Üldiselt tundub siiski see savikrohvimisest põhjustatud "üleujutus" kökimöki olema võrreldes sellega et ilmselt pikemas perspektiivis on kogu katuse konstruktsioon ohus "spetsialistide" paigaldatud aluskatte ja soojustuse tõttu.
keemik
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1366
Liitunud: 16 Aug 2008, 19:33
On tänatud: 104 korda

Re: Kondents villja ja katusekile vahel

Lugemata postitus Postitas keemik »

2Ca3SiO5 + 7H2O → 3(CaO)·2(SiO2)·4(H2O)(gel) + 3Ca(OH)2

Kahe mooli kaltsiumsilikaadi (molekulmass on 228 g/mol) kohta läheb vaja kivistumiseks 7 mooli vett (molekulmass 18 g/mol). Seega, ühe mooli kuiva segu kohta, mis kaalub: 1 mol*228 g/mol=228 g tuleb meil vett: 3,5 mol*18 g/mol=62 g vett. Ühes kotis on meil segu 25 kg, see on 110 mooli, selle kohta tuleb vett 110*3.5 =384 mooli, mis on: 384 mol*18 g/mol/1000=6.9 kg vett.

Arvutus ei võta arvesse seda, et kuivbetoon, millest segatakse valmis segu, ei ole absoluutselt kuiv ning samuti seda, et betoon sisaldab ka inertseid täiteained äkki 50% ulatuses või rohkemgi.
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Kondents villja ja katusekile vahel

Lugemata postitus Postitas rokikas »

keemik kirjutas:6.9 kg vett.
Aitäh selle sisuka arutelu eest aga ... "weber S-100 25 kg kott segada 2,5…3 liitri puhta veega." http://www.weber.ee/moerdid-ja-kuivbeto ... s-100.html
nii et .... Palju seda kaltsiumsilikaati reaalselt võib üldse selles 25 kg. kotis olla?
guttafol
külaline

Re: Kondents villja ja katusekile vahel

Lugemata postitus Postitas guttafol »

Küsiks veel õhuvahe kohta hingava aluskatte ja villa vahel (st. katte all). Nädal aega sai õhku kuivatatud ja savi on seinas heledaks tõmbunud. Vent seade on ka lõpetanud kondensi eritamise, lisaks läks õues temperatuur vahepeal pluss-poolele, mis vähendab kondensi tekkimise potentsiaali. Ühesõnaga, olukord niiskusega on normaliseerunud ja ehk normist kuivemgi (niiskuse imaja on head tööd teinud).

Selle lauge kaldega katuslaega on aga olukord selline, et osaliselt on seal varem vill paigaldatud tihedalt vastu aluskatet, osaliselt aga 1...3 cm õhuvahega. Nüüd seal, kus vill on tihedalt vastas, on see endiselt märg, kuid seal, kus on õhuvahe, on see kuiv. See võib olla sellest, et lagi on seestpoolt osaliselt lahti võetud ja õhuvahes liigub ka mingis hulgas siseõhku (muidugi on see hetkel suur soojaleke) ning see on niiskust kuivatanud, samas kui "umbne" vill ei kuiva nii kergesti. Mis mul aga ikka küsimust tekitab ja keegi pole sellele mingit füüsikalist põhjendust andnud - kui niiskus tahab ikka välja pääseda, ja ta aluskatteni jõuab, siis miks peaks seal kondensi tekkes mingi erinevus olema, kas aurutihedam kiht (hingav aluskate, mis "hingab" teatud piirini ja teatud läbilaskevõimega) on otse vastu villa või on seal paarisentimeetrine õhuvahe ka veel. Kondensitilgakesed tekivad ju ikka? Vähemalt on mul olemas katseline tõestus, kus see nii juhtus :) Või kehtib see teooria ainult mõõduka niiskuskoormuse korral - kui ma oleks vähem savi seina plötserdanud, et siis oleks katse näidanud, et ilma õhuvaheta variandi korral poleks vill märgunud? Kuid samas, väiksema niiskuskoormuse korral oleks aluskate äkki hoopis "hinganud" ja üleliigse auru välja lasknud?

Ehk teisisõnu - kas õhuvahe "hingava" aluskatte all vähendab selle "hingavust"?
guttafol
külaline

Re: Kondents villja ja katusekile vahel

Lugemata postitus Postitas guttafol »

Lisan veel juurde, et sissepoole lae alla tuleb täies mahus ka aurutõkkepaber. Nii et ideaaljuhul sinna villa sisse altpoolt mingit niiskust ei jõuagi. Ka ventilatsioon on olemas, mis niiskust välja viib. Aga eks elu näitab, et ideaalset olukorda pole olemas, aurutõkkes võib olla väikeseid avasid ja vett võib ka pealtpoolt tulla. Ses mõttes ikkagi oluline, et kogu katuslagi ei sõltuks ainuüksi aurutõkke toimivusest ja oleks võimeline ka "iseseisvalt" ellu jääma. Siit jõuame tagasi eelmise postituse küsimuse juurde. Tänan, kui leiate aega kommentaarideks!
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Kondents villja ja katusekile vahel

Lugemata postitus Postitas rokikas »

guttafol kirjutas: kas õhuvahe "hingava" aluskatte all vähendab selle "hingavust"?
Jah.
Vanem sarnane teema viewtopic.php?f=12&t=34385
http://www.youtube.com/watch?v=6i5qGiQ5PUo
KKA
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 98
Liitunud: 13 Okt 2011, 11:17
On tänatud: 4 korda

Re: Kondents villja ja katusekile vahel

Lugemata postitus Postitas KKA »

guttafol kirjutas: Ehk teisisõnu - kas õhuvahe "hingava" aluskatte all vähendab selle "hingavust"?
Hingava aluskatte puhul tuleb vill paigaldada tihedalt aluskatte vastu, ainult sellisel juhul toimib hingav aluskate hingavana, vastasel juhul on ta paratamatult mittehingav, ning kondentsi koguja.

Hingava aluskatte kasutamise puhul on korrektne aurutõkke paigaldus hädavajalik - kuna mistahes hingav kate ei suuda elutegevuses ja ehitustegevuses tekkivat niiskust majast "välja hingata".
tüübel4
külaline

Re: Kondents villja ja katusekile vahel

Lugemata postitus Postitas tüübel4 »

keemik kirjutas:6.9 kg vett.
Wiki ütleb suht lihtsas keeles, et täielikuks tsemendi reageerimiseks on vaja 4:1 kaalusuhtes vett.
http://en.wikipedia.org/wiki/Water%E2%80%93cement_ratio
Imelik
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1360
Liitunud: 13 Dets 2008, 00:41
On tänanud: 33 korda
On tänatud: 83 korda

Re: Kondents villja ja katusekile vahel

Lugemata postitus Postitas Imelik »

Kõige parem oleks, kui kõik unustaksid sellise väljendi nagu "hingamine" tehnilises kontekstis ära, sest see on eksitav (loomade hingamisega sarnast protsessi konstruktsioonides ei toimu).
Materjalidel on aurujuhtivus e. -läbilaskvus (teistpidi võttes takistus). Lisaks asetatakse tingimustesse kogu konstruktsioon, mitte materjal eraldivõetuna.
Müüt on ka see, et soojendamine kuivatab. Tõsi on see, et soojenedes vee aurustumine kiireneb (selleks on vaja ka aurustumispinda), aga veeaur on vaja keskkonnast eemaldada, muidu kuivamist ei toimu. Selleks sobib ventilatsioon. Ventilatsiooni läbi konstruktsiooni normaaljuhul ei toimu. Konstruktsiooni veeaurujuhtivus/-takistus omab tähtsust ainult tema funktsionaalse toimivuse seisukohalt (oludes, mille määravad sise- ja väliskliima).Sisekliimat sellega ei säti.
xil
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 839
Liitunud: 10 Apr 2014, 11:08
On tänatud: 13 korda

Re: Kondents villja ja katusekile vahel

Lugemata postitus Postitas xil »

KKA kirjutas:
guttafol kirjutas: Ehk teisisõnu - kas õhuvahe "hingava" aluskatte all vähendab selle "hingavust"?
Hingava aluskatte puhul tuleb vill paigaldada tihedalt aluskatte vastu, ainult sellisel juhul toimib hingav aluskate hingavana, vastasel juhul on ta paratamatult mittehingav, ning kondentsi koguja.

Hingava aluskatte kasutamise puhul on korrektne aurutõkke paigaldus hädavajalik - kuna mistahes hingav kate ei suuda elutegevuses ja ehitustegevuses tekkivat niiskust majast "välja hingata".
Säänsed mõtted tekkisid seda teemat lugedes:

Mõne "hingava" aluskatte aurutakistus on 0,05, ehk võrdne 5cm paksuse villakihiga, paberite järgi. Pigem tekib vastupidine probleem - toa õhk muutub talvel liiga kuivaks ja aurutõke on vajalik selle vältimiseks?

Mõne "hingava" aluskatte soojustuse poole jääval küljel on niiskust imav kiht, et kontakt villaga poleks tingimata vajalik.

Kas tubade suure õhuniiskuse korral (ntx savimördiga krohvimise järgselt) tavalise tuuletõkkeplaadiga soojustus päästaks villa märgumisest?

Kas poleks mõtekas kasutada katusealuse soojustuseks hoopis vahtplasti - soojustakistus villaga umbes sama, hind umbes sama, aga pole märgumise probleemi?
KKA
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 98
Liitunud: 13 Okt 2011, 11:17
On tänatud: 4 korda

Re: Kondents villja ja katusekile vahel

Lugemata postitus Postitas KKA »

KKA kirjutas:
guttafol kirjutas: Ehk teisisõnu - kas õhuvahe "hingava" aluskatte all vähendab selle "hingavust"?
Hingava aluskatte puhul tuleb vill paigaldada tihedalt aluskatte vastu, ainult sellisel juhul toimib hingav aluskate hingavana, vastasel juhul on ta paratamatult mittehingav, ning kondentsi koguja.

Hingava aluskatte kasutamise puhul on korrektne aurutõkke paigaldus hädavajalik - kuna mistahes hingav kate ei suuda elutegevuses ja ehitustegevuses tekkivat niiskust majast "välja hingata".
xil kirjutas: Säänsed mõtted tekkisid seda teemat lugedes:

Mõne "hingava" aluskatte aurutakistus on 0,05, ehk võrdne 5cm paksuse villakihiga, paberite järgi. Pigem tekib vastupidine probleem - toa õhk muutub talvel liiga kuivaks ja aurutõke on vajalik selle vältimiseks?
välised kihid peavadki olema auru läbilaskvamad, et niiskus soojustusse lõksu ei jääks. ventilatsioon toob õuest külma ja madala reaalse niiskusesisaldusega õhu majja ja madal õhuniiskuse tase tekib vast hoopis sellest?
xil kirjutas: Mõne "hingava" aluskatte soojustuse poole jääval küljel on niiskust imav kiht, et kontakt villaga poleks tingimata vajalik.
ideaalse kontakti saavutamine on võimatu, sestap on selline kiht ilmselt hädavajalik
xil kirjutas: Kas tubade suure õhuniiskuse korral (ntx savimördiga krohvimise järgselt) tavalise tuuletõkkeplaadiga soojustus päästaks villa märgumisest?
usun, et otstarbekas on ehituslikku niiskusekogujat kasutada või kõvasti tuulutada.
xil kirjutas: Kas poleks mõtekas kasutada katusealuse soojustuseks hoopis vahtplasti - soojustakistus villaga umbes sama, hind umbes sama, aga pole märgumise probleemi?
EPS tüüpi odav vahtplast märgub, kuna on poorne, mingi 5% vett tema sisse ikka mahub. lisaks, puitkarkass 'mängib' ja vahtplast ei mängi kaasa, ilmselt tekivad läbivad õhku läbilaskvad praod, seal tekib nii soojakdu kui võimalik niiskuse kondenseerumine karkassile? samas pööratud katustel on vahtplasti (enamasti vist XPS) kasutamine tavapärane.

kui on ilma aurutõkketa konstruktsioon, siis mineraalvill on ilmselt parem lahendus, kuna laseb niiskuse läbi ühtlaselt kogu oma pindala peale, mitte peenikesest praost.
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Kondents villja ja katusekile vahel

Lugemata postitus Postitas rokikas »

Kui vesi katuseharjani ....
KKA kirjutas: EPS tüüpi odav vahtplast märgub, kuna on poorne, mingi 5% vett tema sisse ikka mahub.
"EPS-toodete kinnine kärgstruktuur tagab, et materjal ei ima vette uputatuna vett rohkem, kui 3-5%.
Spetsiaalseid EPS-toodete - epsFoam veeimavusnäitajad jäävad alla 1%. Neid tooteid kasutatakse pinnases olevate ehituskonstruktsioonide soojaisoleerimiseks ning paigaldatakse otsesesse kontakti pinnasega. epsFoam tooted valmistatakse eritoorainest vormitootena. Nende toodete veeimavus ja niiskuskindlus on oluliselt parem villa soojustustest, ning on võrreldav XPS toodetega.

Veeaurudifusioon on veeauru liikumine läbi ehitusmaterjali. Tihti kutsutakse seda rahvasuus seina "hingamiseks". Hoone välisseintes tuleb sellega arvestada, et ei tekiks aurutihedat kihti. EPS toodete difusioonitakistustegur μ on 15-70 (gaasbetoonil 6-12; puidul 150-250). Tegur μ näitab mitu korda on materjali difusioonitakistus suurem sama paksusega seisvast õhust."

http://www.reideniplaat.ee/index.php?op ... &Itemid=39
Vasta