Ehitusfoorum

Urmas kirjutas:

winz. kirjutas:

Külaline kirjutas:Ma ei saa aru, miks kõik teemaalgatajat paranoiliselt projekteerija juurde saadavad? Miks siin ei või argumenteeritult vaielda ja omasid tõdesid otsida? Mina käisin enne ehitust kolme projekteerija juures, kõik arvasid omamoodi ja kõigil oli ka justkui õigus. Mille järgi ma siis projekteerijat valima pean, kui kõigil on õigus, samas lahendused erinevad? Selleks on just hea mõni erialane raamat läbi lugeda ja ka siin nõu küsida, et üldse oskaks projekteerijalt mõni nn loll küsimus küsida ja panna teda põhjendama oma pakutava lahenduse õigsuses erinevates aspektides.

Nõustun 100% öelduga ning sellega on ka Urmasele vastus olemas.

Lugupidamisega
Andreas.

Kahjuks on see vastus, Andreas, sind rahuldav, aga mitte mind! Ja see ei olnud mitte vastus, vaid eriarvamuste paljususe konstanteerimine.
Huvitav, kas ma olen ajas nii mahajäänud relikt, teadmata sedagi, et nüüd võib igaüks, vastava erialase kõrghariduseta endale majaehitaja ise projekteerida vundamendid, seinad jne, KOV tegelinski kirjutab alla ja tegutsema. Siiani olen aru saanud, et arhidekt/projekteerija projektile allkirja andes kinnitab, et kõik on õigesti ja võtab endale ka vastutuse võimaliku nihuminemise eest.
Kui kolm projekteerijat ajavad erinevat juttu, siis tuleks otsida veel, küsida niikaua kuni vähemalt paar tükki ajavad sarnast juttu ja selle variandi juurde jääda. See on lihtsalt minu arvamus.
Nõustun 100%-lt Piirfeldi kommentaariga ja eriti selle lausega:
"See on väga paljude muutujatega võrrand, mida antud foorumis kompleksselt lahendada ei ole võimalik (õigemini on suure töömahuga = pädeva projekteerimisega, mida võib ka ise teha)."

Millega vastutab arhitekt, kui annab imeõhukesele eelprojekti kaustale allkirja, et omanikprojekteerija saaks sellega KOVist ehitusloa? Samas võib ka korralikke tööjoomistega piltlikult öeldes töötandril kõik nihu minna

Kui sein tuleks ecoterm 375 või 500 ja ima lisa soojustuseta, ehk plokk ise on ka soojustuse eest, aga kui plokile juba soojustust lisada, siis las igaüks (kandvus ja soojustus) täidab oma põhifunktsiooni optimaalsemal moel.
Kummaline, et vundamendi puhul otsid odavamaid ja vähem töömahukamaid lahendusi, samas seinte puhul annad justkui vundamendist saadud rahalise võidu väga kergelt ära ja saad veel külmema seina ka.
Sees elades pead küll selgeltnägija olema, et tunnetada kas plokk seinas on 200 või 300mm, samas parem soojustus annab kohe küttearvetel ja sisekliimas märku.

rokikas kirjutas:

winz. kirjutas: Tõesti soojem, aga ma arvan ,et marginaalselt, ühed soojad mõlemad.

Miks mitte siis 200 aeroc classik (või hard vajadusel) + 150 mm. villa? Odavam, toast vaadates ikka "kivi"maja, väljast puitmaja nagu plaanisid, vundamendi võiks poole kitsama teha, avadest pääseks rohkem valgust tuppa, jne.
Kui plaanid tuulduva fassaadi teha siis ei ole erilist vajadust oodata paar küttehooaega ploki tasakaaluniiskuse saavutamiseks. Mida soojemasse keskkonda plokk jääb seda rutem kuivab ning välimisest villast ei ole nüüd mingit takistust selles suhtes.
Villa asemel võiks (mõneti isegi lollikindlam) ka eps olla aga kui ikka "hingamine" http://www.tarmatrade.ee/File/FASSAADID ... RVUTUS.pdf, "tuleohtlik" http://www.reideniplaat.ee/images/stori ... us_eps.pdf, "mürgine" http://www.reideniplaat.ee/index.php?op ... &Itemid=37 "ei ole looduslik" (milline su plaanitava seina komponent on otse loodusest võetud ilma keemiatööstuse sekkumiseta?) mängus on siis .... maitseasi tõesti.

Tere
Tegelikult on sul õigus, hinna vahe üsna suur, ehk teengi 200 classic + 150 villa. Aga anna nõu,mismoodi see vill paigaldada. Tavaliselt tehakse kahes kihis, et 100 x 50 mm roov püsti seina, sinna vill vahele, siis 50 x 50 mm roov risti peale ja vill vahele. Nüüd peaks panema tuuletõkke. Küsimus nüüd selles, et tuuletõke jääb ka risti ja seoses sellega ka distants liist risti-see nagu ei sobi. Mis varianti siis kasutada:1.kas panna 150 villa ühes kihis 150 x 50 mm rooviga. 2.Panna esimene roov(100 x 50) horisontaalselt, siin jällegi tahaks soovitusi kinnitamise osas, kuidas tugevaim saab? 3. panna topelt distantsliist(risti siis),teeb jälle seina paksemaks. 4. Teha 50 x 50 roovitus nagu ruudustik, et saaks ikkagi distantsi püsti panna ning siis juba tuuletõkke ka.
Nüüd selle EPSi ja neile projekteerijate juurde saatjatele ka ühte-teist.
Olen ammu kursis Tarmatrade kodulehel olevaga, seal Piirfeldi kirjutised. Tegemist INSENERIGA ja kõik jutt õige,et justkui võib Epsi kasutada küll. Samas võtame lahti Aeroci kodulehe, mitte ühtegi sõna EPSi sobivuse kohta, vastupidi - ei soovitata üldse, kuna suhteliselt aurutihe,kõik lahendused villaga - vaevalt nad seal kõik päris lollid on, et nii soovitavad. Küsimus, kas Aeroci oma INSENERID siis tõesti ei tea seda, mida Piirfeld teab. Nii Maik, millist inseneri nüüd uskuda, räägivad ju üksteisele vastu? Ma arvan, et foorum ongi selleks, et mingisugune kuldne kesktee leida , kuna 100% õiget lahendust pole olemas.

Lugupidamisega
Andreas

Igal juhul on kahes kihis paigaldamine parema lõpptulemusena, kuid veidi kallim. 2 kihis on kandekonstruktsioon jäigem ja kandekonstruktsiooni kaudu väiksemad soojakaod (võrreldes eelnevate valikutega on siiski tühised) ning villal on jätkamise erinevate kohtade sattumise tõttu parem soojapidavus. Puuduseks on suurem töömaht ja eks natuke küsib puitkonstruktsiooni müüja lisatasu tihumeetri kohta.

Seda, et eri insenerid pakuvad erinevaid lahendusi, tuleneb sellest, et võimalikke lahendusi on väga palju. Aerocile vill/vahtplast teemal ei oska väga kommenteerida. Seal võib olla see, et Aeroc "dimensioneerib üle", et absoluutselt välistada probleemid ( a la ladumiskkvaliteet on kehv ja Aeroc sein pole õhutihe ja palju niisket toaõhku pääseb vahtplasti poole takistamatult liikuma).

Madalvundamendid, mis eeldavad soojustatud perimeetrit on ilmselt moes selle pärast, et need on tänapäevased ja sinna saab palju erinevaid kihte projekteerida (huvitav ja hea rahamasin insenerile ning rahamasin materjalide müüjatele).
Allapoole külmumisügavust rajatud monoliitne betoonvundament või plokkidest vundament on ju igav: vaid horisontaalne hüdroisolatsioon, soojustada ei ole vaja jne.

Kui mina peaksin ehitama, valiksin igal juhul allapoole külmumisügavust rajatud vundamendi ja laseks selle ka projekteerida, kus projekteerija võtab arvesse kandevõime ja maja raskuse ja annab optimaalsed paksused, armeeringu jne. Sellest sa võidad ise: sa kulutad nii palju materjali kui on reaalselt vaja. Näiteks ühekordse puitkarkassmaja saaks ehitada hea pinnase korral postvundamendile, aga ikka tehakse alla kallis vundament, mis kannaks kahekordset kivimaja. Milleks? Olen ise paarile palkmajale ise ehitanud kivikbetoonvundamenti. Kui kivid on olemas ja paar sõpra/külajoodikut ka võimalik appi kutsuda, saaks segumasinaga ise ka selle valmis ehitada.

winz. kirjutas: Samas võtame lahti Aeroci kodulehe, mitte ühtegi sõna EPSi sobivuse kohta, vastupidi - ei soovitata üldse, kuna suhteliselt aurutihe,kõik lahendused villaga - vaevalt nad seal kõik päris lollid on, et nii soovitavad. Küsimus, kas Aeroci oma INSENERID siis tõesti ei tea seda, mida Piirfeld teab. Nii Maik, millist inseneri nüüd uskuda, räägivad ju üksteisele vastu?

Arvan, et Aeroci insenerid teavad hästi difuunse ja konvektiivse mõiste korrelatsiooni, ning kindlustavad oma tagalat, et välistada alusetuid süüdistusi optimaatoritest majaomanikelt kes küttekuludelt kokkuhoides ei kasuta ventilatsiooni(või ei kasuta nii nagu peaks) ja loovad soodsad tingimused floora/fauna vohamiseks.
Sellest tuleneb nende soovitus, vähe lollikindlama lahendusena kasutada villa.

winz. kirjutas:Aga anna nõu,mismoodi see vill paigaldada. Tavaliselt tehakse kahes kihis, et 100 x 50 mm roov püsti seina, sinna vill vahele, siis 50 x 50 mm roov risti peale ja vill vahele. Nüüd peaks panema tuuletõkke. Küsimus nüüd selles, et tuuletõke jääb ka risti ja seoses sellega ka distants liist risti-see nagu ei sobi. Mis varianti siis kasutada:1.kas panna 150 villa ühes kihis 150 x 50 mm rooviga. 2.Panna esimene roov(100 x 50) horisontaalselt, siin jällegi tahaks soovitusi kinnitamise osas, kuidas tugevaim saab? 3. panna topelt distantsliist(risti siis),teeb jälle seina paksemaks. 4. Teha 50 x 50 roovitus nagu ruudustik, et saaks ikkagi distantsi püsti panna ning siis juba tuuletõkke ka.

Näiteks http://www.paroc.ee/lahendused-ja-toote ... oveerimine
Võid ju ka esmalt 50*50 horisontaalselt seinale kinnitada ning sellele (õigemini peab see ikka alla kogu koormusega toetuma mitte teise küljes rippuma) vertikaalselt 100*50.
Tuuletõkkeks kaaluksin 2,8 m. laia Tyvek tuuletõkkekangast http://www.kilekeskus.ee/cms/eesti/hinn ... uuletokked.

99 % tõenäosusega noogutavad aeroci insenerid sulle nõustuvalt kui lähed neilt küsima "200 mm aeroc + 150 mm. epsi + tuulutusvahe" välisseina toimivust.

Läheks korraks tagasi vundamenditeemasse.
Teoreetiliselt on keldrita kerge maja vundamendil võimalik ära jätta terve meetri jagu plokkidest laotav osa.
Vundamendi alus asendada tihendatud mittekülmakerkelise pinnasega.
Arneeritud r/b taldmik rajada tugevusi ja koormusi arvesse võttes vajalikke mõõtmetega pealt maapinnaga tasa. Soojustatuna plokkidest laduda ainult sokli osa.
Võimalik, et saaks plokkidest laotava osa täiesati ära jätta ehitades r/b taldmiku lihtsalt veidi kõrgema.
Võin eksida, aga mulle on jäänud mulje, et vundamentide projekteerilisel jäetakse arvutuslik osa ära ja need projekteeritakse universaalsetena copi-paste meetodil.

Külaline kirjutas:Millega vastutab arhitekt, kui annab imeõhukesele eelprojekti kaustale allkirja, et omanikprojekteerija saaks sellega KOVist ehitusloa? Samas võib ka korralikke tööjoomistega piltlikult öeldes töötandril kõik nihu minna .

Alustaks siis kasvõi sellest, et kui paljud tulevased majaehitajad, eriti haja-asustuses, tellivad endale konkreetse krundi geoaluse läbilõike ehk uurimised-puurimised kohapeal. Vähesed, ikka võetakse eelarve kokkuhoiu nimel kusagilt Maa-ameti võikusiganes kodulehelt. Arhitektile/projekteerijale aga oleks need konkreetsed andmed nagu vajalikud või kuidas? Näide- maal on meie krundil alates umbes 40cm-st puhas paas, aga paarsada meetrit läbi metsa naaber kaevab oma krundilt kruusa.
Kui on tellitud korralik projekt koos tööjoonistega, palgatud korralikud ehitajad, kes teevad tööd projekti järgi, mitte mingid odavad ludrid, siis näiteks vundamendi vajumise tõttu maja seintesse tekkinud pragude kõrvaldamiseks on võimalik nõuda süüdlaselt pragude likvideerimiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Force majore tõttu tekkinud maja vajumise juhtum kuulub vist Euroloto jackpoti võidu tõenäosusega samasse suurusjärku.

Vuuki lahendus on ka teatud oludes ilmselt toimiv. Isa ehitas kunagi majale juurdehitust tuhaplokkidest: 1.5 meetri sügavune kraav, see loobiti täis killustikku ning kive, mis tulid kraavi kaevamisest. Valati alles natukene allapoole maapinda betoonist sokkel. Lasti seista üle talve ja siis läks tuhaplokk seina. Siiani pole probleeme olnud.

Tere. Selline naabrimehe soovitus võib vahel tõesti veatult töötada, aga sellist lahendust ei tohiks kuulda ühegi pädeva inseneri käest. Kahjuks on sellised ja palju analoogseid muutunud Eestis "heaks ehitustavaks" ehk lausa kirjutamata normiks, mida siis mitteinseneridest arhitektid usinasti paberile maalivad ja ilma ehitusliku hariduseta ehitajad kui "parimat" kliendile maha müüvad. Parafraseerides tuntud klassikut "..insenerid ei tea midagi". Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Vundament on maja alus ja on eriti narr, kui mõne aasta pärast vajub midagi ära, siis kratsid juuksed peast ja mõtled, kuidas sain nii kooner olla, et hoidsin selle tuhat või kaks kokku. Ja katsu sa siis midagi parandada ja mis see siis maksab.

Külaline kirjutas:Tere. Vundamendi kandekonstruktsiooni osas on teadmised keskpärased. Asja filosoofilisemast küljest: Algteadmised saab Veske aabitsast. Kui ehitada selle allika järgi, siis on praktika najal leidnud kinnitust, et vundamendid kestavad üle 50 aasta. Seal on ka tingimuseks külmumissügavus. Selle vähendamine on juba vähendaja (ja nende jäljendajate ) risk, mis on Eestis juba masslevikuga.
Selles raamatus ei ole ka ujuvaid põrandaid. Kui sellest joonest kinni pidada, siis pole vaja diskuteerida muude probleemide üle. Ujuvad ja pinnasele toetuvad põrandad ning külmumissügavust eiravad vundamendid ei kuulu minu soovitusnimekirja.
Eirates Veske soovitusi tuleb hakata võitlema igasuguste probleemidega. Lahendusi tuleb igast toanurgast, milledest ükski ei ole insenerlikus mõttes lollikindel. Alati jääb sisse (suuremal või vähemal määral) mingi probleem, mille esinemise tõenäosust ei oska ka väga hea insener ennustada.
Seetõttu kui soovite eirata klassikalisi lollikindlaid lahendusi ja sisse programmeerida riske, siis peate ise oskama riske hinnata, kusjuures hindamiskriteeriumi (odavus, kestvus, soojapidav, niiskusprobleemivaba, lihtsus, tugevus, radoonivaba, jm) peate ise määrama. See on väga paljude muutujatega võrrand, mida antud foorumis kompleksselt lahendada ei ole võimalik (õigemini on suure töömahuga = pädeva projekteerimisega, mida võib ka ise teha). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere.
Nõustun, et teadmised keskpärased, kuid midagi juba koidab. Pealegi, inimkond on edasi arenenud vaid iseõppimise teel, sellega siis ka tegelen hetkel nende vundamentide osas, abiks on Tiit Masso "Väikemajad" 1990, Arvo Veski "Individuaalmajade ehitamine" 1969(kas Alar pidas seda nn. "Veske aabitsaks"), "Väikeelamu vundamenditööd" Tallinn 2004 ning kõikvõimas internet.
Vundamendi sügavust ei plaani ettenähtust vähendada,1.2 m maa-alune osa ,sokkel 40 - 50 cm.
Mis puutub põrandasse, siis Masso raamatus on selgelt öeldud, et võib teha küll pinnasele toetuva põranda, aga selleks peavad olema täidetud mõningad tingimused: 1."Parimaks põranda aluseks on liivpinnas, savikas pinnas kerkib talvel külmaga, sel juhul on õige teha pinnasele põranda alla liivast või paekivisõelmetest(ma usun, et mõeldud on killustikku) eelkiht. 2. " Hüdroisolatsioon on põrandas tarvilik juhul, kui põranda aluskiht on pinnasvee kapillaartõusu tsoonis - liivpinnase puhul lähemal kui 30 cm pinnasvee tasemele, savipinnase puhul 2 m". 3. " Hüdroisolatsiooniks pinnasele toetuvas põrandas võib ka lihtsalt paar- kolm kihti plastikaatkilet pinnasele laotada".
Tean küll, millele Piirfeld vihjab - vundament olgu betoonist, 1,2 m alla maapinda ning põrand toetugu müüridele. Ainus ,millest ma mööda üritan hiilida, on siin see viimane. Kuna õhkvahega eraldatud põrandat plaanis pole, siis algul oligi plaan, et valan kogu vundamendile R/B plaadi peale, see siis toetuks nii müüridele kui pinnasele. Kuna pinnas võib aja jooksul pisut vajuda, siis on tarvilik see R/B plaat teha samade arvutuste järgi, mis vahelaes - s.t. ei tohi läbi vajuda/murduda, kui pinnast all pole. Jah, kõik ilus,aga selle plaadi hind tuleb minu maja puhul 3000 euri - kogu maja pikku pidi läbiv kandev vahesein on välisseinast 5 m. kaugusel. Aluspind kokku 120 m2.Plaadi paksus peaks seega olema 16 cm ja armatuur 16 mm , vahe 20 cm.
Üritaksin selle 3 kilo kokku hoida. Plaan on ikkagi pinnast võimalikult vähe maja alt eemaldada, siis see sokli osa liivaga kihtide kaupa tihendades täita. Siis jääb vundament talveks seisma ning ega ma neid põrandaid ennem vala, kui seinad püsti, katus peal - see aga juhtub heal juhul 2 aastat peale liivaga täitmist. Ma usun, et siis on riskid põranda vajumise osas minimeeritud ning kui ta ka vajub aastate jooksul 1-2 cm, las vajub,kinnitan põrandaliistud põrandasse
Kuidas kommenteerite?

Lugupidamisega
Andreas

Külaline kirjutas:Tere. Selline naabrimehe soovitus võib vahel tõesti veatult töötada, aga sellist lahendust ei tohiks kuulda ühegi pädeva inseneri käest. Kahjuks on sellised ja palju analoogseid muutunud Eestis "heaks ehitustavaks" ehk lausa kirjutamata normiks, mida siis mitteinseneridest arhitektid usinasti paberile maalivad ja ilma ehitusliku hariduseta ehitajad kui "parimat" kliendile maha müüvad. Parafraseerides tuntud klassikut "..insenerid ei tea midagi". Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Huvitav et sadu aastaid vanad kirikukatused on ainsad vettpidavad katused aga sama vanad vundamendisüsteemid kus pole grammigi betooni ei kõlba kuhugi

Tere. Ei saa aru katuse ja vundamendi kestvuse seosest. Aga tuletan meelde, et enne betooni tunti ka mingeid sideaineid ja kirikuvundamendid peaksid olema ka tsipa maa sees.
Aga Andreasele: tubli töö, teie teadmised vundamendi vallas on juba keskmise väikemaja projekti koostamise tasemel.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld (P.S keskpäraste teadmiste kohta oli märkus enda kohta)

Tere.
Tuleb vist pisuke muutus selle kivikbetooni osas. Kaevasin 1,6 m sügavuse augu tulevase maja asukohta,sinna sadas vesi sisse ja nüüd see vesi lihtsalt on seal, no imbub ikka üliaeglaselt. Seetõttu mõtlesin, et peaks ikkagi drenaazi tegema maja ümber. Aga sellisel juhul juba mõtekas ühe korra kaevata, teha alla laiem taldmik (nagu siin paljud soovitanud on) ning paigaldada drenaazi torud. Samas võrreldes minu eelmise lahendusega(40 cm kivikbetoon) saab nüüd teha müürid kitsamad ning sealtkaudu jälle taldmikku minev finants tagasi võita. Variante oleks mul välja pakkuda 3: 1. OSB saalungid ning raudbetoonist müür. Osb tuleks kilega kaitsta valamise ajaks, saab hiljem vahelakke paigaldada. 2. Laduda õõnesplokist ning täis valada. 3. Tellida vundamendiplokid 300 mm paksused.
Milline variant oleks nagu parim või siis lihtsaim?

Lugupidamisega
Andreas.

1. Drenaaž on vajalik keldriga maja puhul selleks, et vesi keldrisse ei tuleks. Enamik kivimaterjale (seal hulgas betoon) ei karda vett.
2. On olemas aastasadade vanuseid kivimaju, losse, kirikuid. Nende vundamentides pole kasutatud betooni ega fibo-plokke.
Ehk tasuks mõelda, kuidas need osati ehitada nii, et püsivad plast-drenaažita ja nende ehitamisel kasutatud materjalidel puudus CE-märk ja tootjajuhis.

winz. kirjutas:ning paigaldada drenaazi torud.

Kas seda drenaaživett kuhugi ära juhtida üldse on?

winz. kirjutas: Laduda õõnesplokist ning täis valada.

Kõige kiirem ja lihtsam ilmselt nii.

vuuk kirjutas:1. Drenaaž on vajalik keldriga maja puhul selleks, et vesi keldrisse ei tuleks. Enamik kivimaterjale (seal hulgas betoon) ei karda vett.
2. On olemas aastasadade vanuseid kivimaju, losse, kirikuid. Nende vundamentides pole kasutatud betooni ega fibo-plokke.
Ehk tasuks mõelda, kuidas need osati ehitada nii, et püsivad plast-drenaažita ja nende ehitamisel kasutatud materjalidel puudus CE-märk ja tootjajuhis.

1. Drenaaž on vägagi soovitatav ka ilma keldrita majadele.
2. ... ja valgustamiseks ei kasutatud led pirne ning "ööpotike" tühjendati lihtsalt aknast välja.
Oleks neil olnud kasutada betoon või fibo plokid küll oleks rõõmuga kasutatud.

rokikas kirjutas:

vuuk kirjutas:1. Drenaaž on vajalik keldriga maja puhul selleks, et vesi keldrisse ei tuleks. Enamik kivimaterjale (seal hulgas betoon) ei karda vett.
2. On olemas aastasadade vanuseid kivimaju, losse, kirikuid. Nende vundamentides pole kasutatud betooni ega fibo-plokke.
Ehk tasuks mõelda, kuidas need osati ehitada nii, et püsivad plast-drenaažita ja nende ehitamisel kasutatud materjalidel puudus CE-märk ja tootjajuhis.

1. Drenaaž on vägagi soovitatav ka ilma keldrita majadele.
2. ... ja valgustamiseks ei kasutatud led pirne ning "ööpotike" tühjendati lihtsalt aknast välja.
Oleks neil olnud kasutada betoon või fibo plokid küll oleks rõõmuga kasutatud.

Aastasadu tagasi valiti koht kuhu loss vms ehitada,praegu rabatakse krunt mida rahakott võimaldab,põllud,niidud jne.
Edasi mõtle ise.

Aastasadu elati/tegutseti aktiivselt päikesega samas taktis st. tõusust loojanguni. Tänapäeval vajutatakse lülitit! Järelikult ... lüliti on "saadanast".
Milline oli eesti rahvaarv siis ja täna? Mitu m2. elamispinda per inimene oli siis ja on täna?
http://www.histrodamus.ee/index.php?id=rahvastik_1200AD

Kui kasutatakse insenerteadustele põhinevaid terviklahendusi siis saab tahtmise korral nii "sirtsu sohu" kui ka jääpangale tänapäeva mõistes sobiva elamu rajada.
Kui kasutatakse "kõhutundekonstruktsioone" siis ... pole pärast mõtet oiata et "maa külmunud või kärss kärnas".

Mõtlemine tuleb ikka kasuks.

rokikas kirjutas:

winz. kirjutas:Aga anna nõu,mismoodi see vill paigaldada. Tavaliselt tehakse kahes kihis, et 100 x 50 mm roov püsti seina, sinna vill vahele, siis 50 x 50 mm roov risti peale ja vill vahele. Nüüd peaks panema tuuletõkke. Küsimus nüüd selles, et tuuletõke jääb ka risti ja seoses sellega ka distants liist risti-see nagu ei sobi. Mis varianti siis kasutada:1.kas panna 150 villa ühes kihis 150 x 50 mm rooviga. 2.Panna esimene roov(100 x 50) horisontaalselt, siin jällegi tahaks soovitusi kinnitamise osas, kuidas tugevaim saab? 3. panna topelt distantsliist(risti siis),teeb jälle seina paksemaks. 4. Teha 50 x 50 roovitus nagu ruudustik, et saaks ikkagi distantsi püsti panna ning siis juba tuuletõkke ka.

Näiteks http://www.paroc.ee/lahendused-ja-toote ... oveerimine
Võid ju ka esmalt 50*50 horisontaalselt seinale kinnitada ning sellele (õigemini peab see ikka alla kogu koormusega toetuma mitte teise küljes rippuma) vertikaalselt 100*50.
Tuuletõkkeks kaaluksin 2,8 m. laia Tyvek tuuletõkkekangast http://www.kilekeskus.ee/cms/eesti/hinn ... uuletokked.

99 % tõenäosusega noogutavad aeroci insenerid sulle nõustuvalt kui lähed neilt küsima "200 mm aeroc + 150 mm. epsi + tuulutusvahe" välisseina toimivust.

Tere,
See hea mõte, et panna esimeseks rooviks 50 x 50 mm horisontaalselt, selle peaks üsna kõvasti aerocisse kinni saama, kuna võimalik sellest otse läbi panna tüüblid või aeroci kruvid vms, neid tõmba kas või iga 20 cm tagant. 100 x 50 mm puhul peaks nagu metallnurkasid kasutama. Mis sa mõtlesid selle all, et : " (õigemini peab see ikka alla kogu koormusega toetuma mitte teise küljes rippuma)" ???
Seina m2 hinna kohta. Ecotherm 300 tuleks classic 200 st 12euri/m2 kallim,samas villale kulub 3 euri/m2 vähem - küll aga kulub rohkem puitu ja on rohkem tööd selle classic 200 plokiga.Seega vahe ca 9 euri/m2. Plokke kulub mul välispiiretele 95 m2 jagu, akna/ukse avad juba maha arvutatud.U-plokkide pealt võidaks ca 200 euri. Siit võiks saada pea 1000 eurise võidu. Samas 1000 euri maja ehituse hinna kõrval oleks justkui tilk meres, seega olen endiselt arvamusel, et erilist vahet ei ole,millest maja seinad laduda, hinna vahe marginaalne võrreldes maja tervikhinnaga. Ecotherm 300 kasuks räägib see, et ei vaja kohe soojustust ning 300 mm kivi on ikka kapitaalsem, või siis toekam. Classic 200 kasuks räägib hind ning pisuke vahe U-arvu suhtes. Ja muidugi peaksin hakkama vähe projekti muutma, kuna eskiisis ma arvestasin 300 mm laiuse plokiga,st. kõik avad seintes on arvestatud nii, et võimalikult vähe jääke jääks. Näiteks aknaava algab nurgast 1,5m kauguselt, kui 300 mm plokk,siis 2,5 plokki noh jne.(see lihtsalt näitlikult). Samas ecoterm 375 tuleks kõige kallim ja samas kõige kehvema U-arvuga, lisaks eeldab veel 100% ideaalset ladumist, et see U-arv tõesti selline oleks.
Seega pean veel mõtlema selle asja üle.
Üks küsimus muidugi tekkis nüüd akna paigutusega selles 200 + 150 mm seinas, kas peaks raami panema väljast plokiga tasa või kuidas viisakas ja hea jääb?? Olgu öeldud, et aknad on mul olemas, lengi sügavus 190 mm, eks ta ole 200 x 50 mm prussist hööveldatud ma arvan.
Muidugi võiks teemas püsida

Lugupidamisega
Andreas

Ei saa aru kuidas classic 200 ladumine teistsugusem on kui laiema ploki ladumine? Vastupidi - kuna laduda on vähem siis on töö kiirem ja odavam.
Puidu kulu on kolmandik suurem aga võid ju jooksva meetriga otse hinnakirjast ka välja arvutada. Leia mõlema projekti maksumus ja U arv siis lihtne otsustada.
Kui vanglailmet ei soovi siis tehakse akendele ja ustele raam ümber ja samasse joonde kui muu puitkarkass.

Kalvis kirjutas:Ei saa aru kuidas classic 200 ladumine teistsugusem on kui laiema ploki ladumine? Vastupidi - kuna laduda on vähem siis on töö kiirem ja odavam.
Puidu kulu on kolmandik suurem aga võid ju jooksva meetriga otse hinnakirjast ka välja arvutada. Leia mõlema projekti maksumus ja U arv siis lihtne otsustada.
Kui vanglailmet ei soovi siis tehakse akendele ja ustele raam ümber ja samasse joonde kui muu puitkarkass.

Mis siin aru saada? Kui hakkad nurgast 200 plokiga tulema, siis oleks mõistlik teha aknaava 1,4 m peale.Kui 1,5 m peal,siis tuleb mingi 10 cm kilakas kuhugi vahele panna.200 mm kilakas nagu parem variant. Seepärast on mugav arvestada ja teha 300 laia plokiga, sest pikkus 600. Aga kokkuvõtvalt: saab teha igatimoodi, lihtsalt mõni lahendus on lihtsam.
Akna paiknemine seinas tema sügavuse suhtes ei ole nii lihtne teema, et kui vanglailmet ei soovi, siis tee nii ! Sinu lahenduse puhul ei ole mõtet enam mingist seina U-arvust ja viimase vindi väljaajamisest rääkida, kuna läbi avade kaob soojus ikkagi ära ning on kondents aknal ja aken jääs - huvitav miks? Helistasin mingi aeg tagasi Aeroci mingile telefonile(Jämera vms.) ning küsisin, nemad soovitavad tegelikult ,et aknaklaas oleks enamvähem ploki tsentris.Aeroci joonistel ka kõik nii. Saan aru, et 200 mm plokk ja 150 mm vill ning muud kihid, ei tule eriti nagu kõne alla ploki tsentrisse klaasi saamine. Tõsi, tookord küsisin ecoterm 300 mm kohta.
Sinu variant eeldab juba topelt aknaid, mis ei ole üldsegi halb meie kliimas, küll aga kallis!

Lugupidamisega
Andreas.

t800 kirjutas:

rokikas kirjutas:

vuuk kirjutas:1. Drenaaž on vajalik keldriga maja puhul selleks, et vesi keldrisse ei tuleks. Enamik kivimaterjale (seal hulgas betoon) ei karda vett.
2. On olemas aastasadade vanuseid kivimaju, losse, kirikuid. Nende vundamentides pole kasutatud betooni ega fibo-plokke.
Ehk tasuks mõelda, kuidas need osati ehitada nii, et püsivad plast-drenaažita ja nende ehitamisel kasutatud materjalidel puudus CE-märk ja tootjajuhis.

1. Drenaaž on vägagi soovitatav ka ilma keldrita majadele.
2. ... ja valgustamiseks ei kasutatud led pirne ning "ööpotike" tühjendati lihtsalt aknast välja.
Oleks neil olnud kasutada betoon või fibo plokid küll oleks rõõmuga kasutatud.

Aastasadu tagasi valiti koht kuhu loss vms ehitada,praegu rabatakse krunt mida rahakott võimaldab,põllud,niidud jne.
Edasi mõtle ise.

1. Ma ei usu vastumäge töötavatesse drenaažidesse. Et vesi saaks voolata ülesmäge peab mõjuma talle mingi jõud, vastasel korral arvaksin, et see oleks "saadanast (nagu kasutaja "Rokikas" väljendub)
2. Ma ei usu niisuguse ehitusprotsessi headusesse, kus tellitakse ehitusprojekt ilma drenaažita ja siis üritatakse sellele omaalgatuslikult drenaaž külge pookida. Projektis peaks sel juhul olema asjatundja poolt teostatud lahenduse kohta detailsed joonised, mille järgi ka ehitatakse.
Vastasel juhul võib juhtuda, et kui ilma drenaažita oleks vees istunud betoonist taldmik, siis drenaaži olemasolul istuvad vees ka Fibost plokiread.
Või, et drenaažita tõuseb vee tase ajutiselt ja lühiajaliselt kõrgele, aga valesti ehitatud drenaaži korral istub vundament pidevalt vees.
3. Eriti soovitav on drenaaž ehitada igale majale muidugi drenaažide müügimeeste vaatenurgast vaadatuna.

Nii et tõdeme üheskoos "Mittetoimiv drenaaž ei ole hea lahendus" !
Kuid siiski jään seisukohale et vaatamata drenaažide müügimeeste võimalikule kasumile on toimiv drenaaž majaomaniku seisukohast hea asi!