2. leht 4-st
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 06 Nov 2013, 11:01
Postitas Külaline
Tere. Alt tuulduv põrand (koos välispidise soojustusega) on absoluutselt lollikindel. Mittetuulduv töötab ka, aga võib teatud tingimustel pikaaegses perspektiivis tekkida negatiivseid tagajärgi. Aga kui luuk on olemas, saab ka mittetuulduvat põrandaalust kord aastas kontrollida ja vajadusel augud juurde puurida pole mingi probleem. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 06 Nov 2013, 11:18
Postitas nuutsu
Külaline kirjutas:Tere. Alt tuulduv põrand (koos välispidise soojustusega) on absoluutselt lollikindel. Mittetuulduv töötab ka, aga võib teatud tingimustel pikaaegses perspektiivis tekkida negatiivseid tagajärgi. Aga kui luuk on olemas, saab ka mittetuulduvat põrandaalust kord aastas kontrollida ja vajadusel augud juurde puurida pole mingi probleem. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Kui on seespidise soojustusega põrand: vundamendile toetuv betoonplaat, hüdro, peno , betoon? Kas alt tuuldumine on vajalik? Ja kuidas ning kuhu teha sellisele põrandale aurutõke.
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 06 Nov 2013, 12:53
Postitas Külaline
Tere. Betoon+eps+betoon tuulduva põrandana töötab ka, hydrot pole vaja (võib isegi kahjulik olla. Pealmine betoon on juba tõsine aurutõke, aga kui võimalik ei tee paha pealmise betooni peale aurutõke.
Mittetuulduva põranda korral hydro alumise betooni peal vajalik.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 06 Nov 2013, 16:24
Postitas keemik
Alt tuulduv tähendab ka seda, et radoon ei kujuta probleemi.
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 06 Nov 2013, 20:52
Postitas Külaline
keemik kirjutas:Alt tuulduv tähendab ka seda, et radoon ei kujuta probleemi.
...et, siis mitte tuulduva hydro ei pea radooni kinni? Kas sellele oli vaja tähelepanu pöörata?
taastaja
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 06 Nov 2013, 22:46
Postitas Imelik
Alar Piirfeld kirjutas: Pealmine betoon on juba tõsine aurutõke, .... ei tee paha pealmise betooni peale aurutõke.
Väidan. Pealmine betoon ei ole oma oletatavate mõõtmete tõttu tõsisem aurutõke kui alumine (pigem vastupidi). Aurutõke töötab samamoodi ka pealmise betooni all.
Betoon aurutõkkega annab parema tulemuse kui 4 korda paksem betoonikiht?
Alar Piirfeld kirjutas: Mittetuulduva põranda korral hydro alumise betooni peal vajalik.
??? Hüdro jääb kondenseerumispiirkonda, kondenseerumine suureneb, kuivamisaeg pikeneb, niiskustasemed jäävad kihiti praktiliselt sarnased.
Põrandaaluse külmumisel tekitab hoopis ohtlikul määral kondensatsiooni.
Point?
Lugupidamisega.
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 07 Nov 2013, 09:36
Postitas Külaline
Tere. Radooni tõkestuse (kui see üldse on probleemiks, enamal juhtudel on see lihtsalt hirmutamiseks) jaoks on vaja GAASIKINDLAT kihti kogu maja all + ülestõsted seinale. Hydro ei ole gaasikindel kott.
1) "pealmise betooni aurutihedusest" Jah, loomulikult oskan selle välja arvutada, et selline konstruktsioon (betoon+eps+betoon) näitab mudelites kondensi. Aga tulles praktika poolde, siis tuulduva põrandaaluse korral see väike kondens imendub alumisse betooni ja kuivab kevadel jälle välja. Olemuselt on see lubatud kui ei teki jääkniiskust ning kondensi kogus ei ületa ohtlikku piirnormi. Eneserahustuseks võib aurutõkke pinnale ka panna - see võib viia konstruktsiooni olukorda, kus kondensi üldse ei teki
2) "mittetuulduva" puhul on point selles, et alumine betoon ei ole enam külma välisõhu käes. Maapinnast tuleb piisavalt sooja, mistõttu tuleks arvutustes valida alumise betooni välistemperatuuriks mitte -10C, vaid 0C. Alumise betooni ja Eps vahel on siis ca +3..5C. Mittetuulduva (ja ka maapinnal istuva) betooni ähvardab aga hoopis maapinnast kerkiva niiskumise oht. Seega on see betoon märg ning temale järgnevat soojustust tuleb kaitsta kapillaarniiksuse eest.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 07 Nov 2013, 12:11
Postitas keemik
Külaline kirjutas:keemik kirjutas:Alt tuulduv tähendab ka seda, et radoon ei kujuta probleemi.
...et, siis mitte tuulduva hydro ei pea radooni kinni? Kas sellele oli vaja tähelepanu pöörata?
taastaja
Ma ei tea. Võimalik, et kuskilt liitekohtadest lekib sisse.
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 07 Nov 2013, 20:35
Postitas rokikas
Külaline kirjutas:Tere. Radooni tõkestuse (kui see üldse on probleemiks, enamal juhtudel on see lihtsalt hirmutamiseks) jaoks on vaja GAASIKINDLAT kihti kogu maja all + ülestõsted seinale. Hydro ei ole gaasikindel kott.
Pigem on (asjatud) hirmutamise jutud need eluruumides radooni vältimise/vähendamise lahenduste keerukuse/kalliduse kohta.
Loomulikult võib ka väga äärmuslikke/kalleid juhtumeid esineda.
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 08 Nov 2013, 12:46
Postitas keemik
http://www.envir.ee/1082379
Ja kas pole kaalumisel alt tuulduv puitlaakidel põrand? Miks ehitatakse seda tänapäeval nii vähe? Ka siis kui ei tule põrandakütet, tambitakse vundamendiauku kümneid kuupmeetrit vähem/rohkem kahtlast täidet ja valatakse selle peale plaat. Mille peale tuleb ikkagi puitpõrand. Kas see tuleb siis odavam kui laakidel põrandalauaga põrand?
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 08 Nov 2013, 21:11
Postitas rokikas
keemik kirjutas:Miks ehitatakse seda tänapäeval nii vähe?
Popp, noortepärane ning progressiivne on nii põrand kui ka võimalusel kogu maja betoonist teha!Noh et ikka peale tuumasõda midagi ikka tarakanidel (nemad elavad selle kindlasti üle) vaadata oleks.
Lühidalt - usuküsimus paljuski.
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 08 Nov 2013, 21:32
Postitas Külaline
Põrandataladel alt tuulduv põrand on vist tõesti minevik. Isegi mõisted sellest on ununenud. Nii on ehk paremini mõistetav.
keemik kirjutas:
Ja kas pole kaalumisel alt tuulduv puitTALADEL põrand? Miks ehitatakse seda tänapäeval nii vähe? Ka siis kui ei tule põrandakütet, tambitakse vundamendiauku kümneid kuupmeetrit vähem/rohkem kahtlast täidet ja valatakse selle peale plaat. Mille peale tuleb ikkagi puitpõrand. Kas see tuleb siis odavam kui PÕRANDATALADEL põrandalauaga põrand?
Laakide mõistest võib siit aimu saada
http://www.vuuk.ee/porandad.html
punktid 2.2 ja 2.3
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 09 Nov 2013, 18:22
Postitas Külaline
Kuidas teemaalgataja oma algses soovis soklis külmasilda väldib?
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 09 Nov 2013, 19:13
Postitas rokikas
raivo77 kirjutas: Seinad tuleks aerocist. Soojustus tuleks esimese plokirea vahele.
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 10 Nov 2013, 09:20
Postitas Kalvis
Algne küsija on muidugi ise välja käinud ebastandartse lahenduse, mistõttu ta soovib pornomat lahendust.
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 10 Nov 2013, 09:59
Postitas Külaline
rokikas kirjutas:raivo77 kirjutas: Seinad tuleks aerocist. Soojustus tuleks esimese plokirea vahele.
Ja mismoodi see külmasillavaba on?
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 10 Nov 2013, 11:21
Postitas rokikas
Kus olulist külmasilda näed?
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 10 Nov 2013, 12:58
Postitas nuutsu
Kalvis kirjutas:Algne küsija on muidugi ise välja käinud ebastandartse lahenduse, mistõttu ta soovib pornomat lahendust.
Palun formuleerige oma lause ka lihtrahvale arusaadavaks.
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 10 Nov 2013, 15:04
Postitas Kalvis
Plaanis teha soojustuseta vundament . Põranda toetaks vundamendile. Vundament ise tuleks betoon vundamendiplokkidest sinna peale õõnespaneelid või valaks kohapeal edasi hüdro soojustus ja uuesti valu. Seinad tuleks aerocist. Soojustus tuleks esimese plokirea vahele. Kas oleks mõistlik teha alt tuulduv? Kui valad põrandaplaat kohapeal siis kuidas seda teeksite? Kui täita vundament seest ära ja valada sinna peale, kas siis ei ole külmakerke ohtu.
Algne küsija seab ülesse 2 vastuolulist soovi: Soovin soojustamatta ja siis soojustada? Ja milleks just esimese plokirea vahele?
Soojustatud põrandat saaks üsna lihtsalt teha:
1. täita vundamenti mingi jagu (inertne materjal või keramsiitkruus), siis vahtplast kilega, valada betoon põrandaküttega (võib ka puududa). Edasi siseviimistlus
2. Panna vundamendile prussid, nende vahele vahtplast, peale põrandalauad või OSB ja siis muu siseviimistlus. See on lihtne klassikaline alt tuulduv lahendus. Ei mingeid paneele.
3. võid ka paneelid plokkidele tõsta. Sel juhul vahtplast peale, ja uuesti valad betooni põrandaküttega. Mitte nii hea lahendus on paneelide alla vahtplast kleepida aga seda saab siis teha kui allapääs on olemas. Serva jääb külmasild läbi paneeli.
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 10 Nov 2013, 23:29
Postitas Külaline
saad siis aru, et mõte on soojustus esimese plokirea vuugi vahele panna või
see ikka juba põranda soojustus, esimese plokirea vahel(sees, terve hoone ulatuses)
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 11 Nov 2013, 23:28
Postitas raivo77
Mis siin vastuolulist on? Soojustan ma põrandat mitte vundamenti. Kui ma soojustaks õõnespaneeli alt ja sooviks põrandakütet, siis ma pean ju ikkagi valama uuesti betooni. Sellisel juhul kütan ma ju ka õõnespaneeli. Kui teha betoon+ eps+ betoon ja niiskustõke jääks soojustuse peale või pealmise betooni peale, lisaks alt tuulduv, siis ei tohiks ju probleeme tekkida. Põranda soojustus, aeroc sein ja soojustus laes peaks piltlikult moodustama soojustatud kuubi külma vundamendi peal. Milleks soklit või vundamenti soojustada? Poolt ja vastu argumendid on teretulnud. Veel üks tähelepanek - T. Masso oma raamatus ütleb: "Alt õhustatavate põrandate puhul on vajalik ka pinnase pealispinna soojustamine, mis vähendab vee aurumist pinnaselt ja seega parendab põrandaaluse õhu niiskusreziimi." Kas pinnasest tulev niiskus õõnespaneelile kujutab olulist ohtu?
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 11 Nov 2013, 23:45
Postitas raivo77
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 12 Nov 2013, 01:34
Postitas Külaline
Külaline kirjutas:saad siis aru, et mõte on soojustus esimese plokirea vuugi vahele panna või
see ikka juba põranda soojustus, esimese plokirea vahel(sees, terve hoone ulatuses)
Tavaliselt küsitakse, et miks naised ei oska parkida? Sest et neil puudub ruumiline mõtlemine.
Esimese plokirea "vahele" tähendab, et soojustus tuleb esimesest plokireast sissepoole ja põranda tasapind tuleb teise plokirea tasemele.
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 14 Nov 2013, 17:19
Postitas winz.
raivo77 kirjutas:Mis siin vastuolulist on? Soojustan ma põrandat mitte vundamenti. Kui ma soojustaks õõnespaneeli alt ja sooviks põrandakütet, siis ma pean ju ikkagi valama uuesti betooni. Sellisel juhul kütan ma ju ka õõnespaneeli. Kui teha betoon+ eps+ betoon ja niiskustõke jääks soojustuse peale või pealmise betooni peale, lisaks alt tuulduv, siis ei tohiks ju probleeme tekkida. Põranda soojustus, aeroc sein ja soojustus laes peaks piltlikult moodustama soojustatud kuubi külma vundamendi peal. Milleks soklit või vundamenti soojustada? Poolt ja vastu argumendid on teretulnud. Veel üks tähelepanek - T. Masso oma raamatus ütleb: "Alt õhustatavate põrandate puhul on vajalik ka pinnase pealispinna soojustamine, mis vähendab vee aurumist pinnaselt ja seega parendab põrandaaluse õhu niiskusreziimi." Kas pinnasest tulev niiskus õõnespaneelile kujutab olulist ohtu?
Esiteks ma arvan, et sul ei tule sealt pinnasest palju niiskust, kui liivakihi vahele teed. Nõustun sinu lahendusega, endal tuleb sarnane lahendus, ainult et põrand tihendatud liival, nn "ujuv".Maja Aerocist, vundament soojustuseta ning betoonist, põranda 0 vundamendi pealt +25cm : kile 3 kihti, 100 mm xps,kile 1 kiht, 80 mm betooni,40 mm laag, 30 mm põrandalaud . Tahtsin küsida, ehk keegi oskab öelda õõnespaneeli m2 ligikaudset hinda, maks sille 5 m.
Lugupidamisega
Andreas
Re: Soojustuseta vundament.
Postitatud: 14 Nov 2013, 17:34
Postitas keemik
Lgp Winz!
Kuna sa oled oma konstruktsiooni arvustada andnud, siis ma ütlen väga lihtsalt: su põranda konstruktsioon on kõige idiootsem raha tuulde loopimine ever!!! Jäta kogu betoon ja kiled ja XPS-d panemata ja ehita soojustatud (villaga) puitpõrand. Sest seda sa ju teed: laagid ning laud betooni peale. Nüüd pane betooni asemel põrandatalad ja asi tahe. Milleks on sul seda tonnide viisi betooni sinna vaja?
