Ehitusfoorum

ToomasK kirjutas:Urmas, mis sa jahud siin täiesti teemavälist iba oma interrinde, youtube jms teemadel. Mingi -peetusega tegu?
Mingi haigus, et vaja pidevalt isakest mängida ja targutada? Mine mängi oma lastele parem isa; ehk on tolku ka siis..

Austet ToomsK ja teised anonüümsed külalised!
Palun ärge solkige oma absoluutselt teemaväliste postitustega minu aadressil kasutaja Evils teemat! Kui ikka väga suur soov ja kihu minu isikut arvustada, siis palun tehke "Üldfoorum"-sse täiesti eradi teema, a`la "Arvamused Urmasest" vms ja andke tuld.
ToomasK, kahjuks ei saanud sa mu postituse mõttele pihta ja seega pead natuke veel arenema(minu järeldus)!

Tervitustega

Urmas

ToomasK kirjutas:urraurraurra...

Sellised "pasknäärid" on ikka kõvad mehed küll kui anonüümsus kaitseb neid. Kui isik hakkab paljastuma ...
Saage oma kuradi kompleksidest ükskord üle. Julged/tahad sitta loopida siis tee seda oma (kasutaja)nime all!

Mul jäi kaks aja arusaamatuks: enda kogemusest tumeda värviga värvimisel on jäänud mulje, et tume värv on just paksem, kuna sisaldab toonimispastat rohkem. Noh, muidugi jutt on kärtspunasest ja lillast värvist.

Teiseks mind üldse ei huvita, kas ma ostan 10 L või 9 L pakendi, ma ostan liitrihinda ja taara suuruse valin ikkagi vastavalt vajadusele. Nagu õlle ja kõige muugagi.

timburi kirjutas:Mul jäi kaks aja arusaamatuks: enda kogemusest tumeda värviga värvimisel on jäänud mulje, et tume värv on just paksem, kuna sisaldab toonimispastat rohkem. Noh, muidugi jutt on kärtspunasest ja lillast värvist.

...ja kui palju sul nende värvidega kogemust on, peale 1-e näite ja kas sul oli toonimata kujul ka antud värvi, et tead väita, et lilla oli paksem, kui toonimata valge?

Rali värvikaardi järgi toonitud lilla värv oli nagu hapukoor, mida oli vaja seina määrida. Lisaks väga raske värvida, kuna just tänu värvi paksusele kuivades tekivad silmaga nähtavad triibud, mis kohe silma ei pruugi paista.
Räägin värvitoonist, kus toonimispasta kogus ja hind on suurem, kui värvi oma hind.

timburi kirjutas:Rali värvikaardi järgi toonitud lilla värv oli nagu hapukoor, mida oli vaja seina määrida. Lisaks väga raske värvida, kuna just tänu värvi paksusele kuivades tekivad silmaga nähtavad triibud, mis kohe silma ei pruugi paista.
Räägin värvitoonist, kus toonimispasta kogus ja hind on suurem, kui värvi oma hind.

Selliste jamade vältimiseks järgmine kord kasuta õigeid materjale! Väga hea intensiivsetele toonidele on see http://www.caparol.ee/vvfiles/1/Indeko-plus.pdf
Urmas

Külaline kirjutas:

timburi kirjutas:Rali värvikaardi järgi toonitud lilla värv oli nagu hapukoor, mida oli vaja seina määrida. Lisaks väga raske värvida, kuna just tänu värvi paksusele kuivades tekivad silmaga nähtavad triibud, mis kohe silma ei pruugi paista.
Räägin värvitoonist, kus toonimispasta kogus ja hind on suurem, kui värvi oma hind.

Selliste jamade vältimiseks järgmine kord kasuta õigeid materjale! Väga hea intensiivsetele toonidele on see http://www.caparol.ee/vvfiles/1/Indeko-plus.pdf
Urmas

Jätan meelde, tegemist oli Vivacolori värviga, kui ma ei eksi. Kui eksin, siis oli Tikkurila.

Ei hakka uut teemat tegema aga küsimus selline. Kas radikad võib üle värvida tavalise seinavärviga(bindo7)? Või hakkab ajapikku värv kooruma? Eelnevalt radikad värvitud spetsiaalse radikavärviga.

kristoolen kirjutas:Ei hakka uut teemat tegema aga küsimus selline. Kas radikad võib üle värvida tavalise seinavärviga(bindo7)? Või hakkab ajapikku värv kooruma? Eelnevalt radikad värvitud spetsiaalse radikavärviga.

Ei soovita!

Oleks sul vähe kangem värv numbri poolest, näiteks 12, siis võiks vabalt üle värvida. Endal olen olude sunnil teatud kohtades pidanud kiire/lihtsa/odava tulemuse nimel pidanud seinavärviga ka malmradikad üle võõpama ja pole kuskilt kooruma hakanud. Tegelt ei juhtu selle 7 ka midagi, kui sa koguaeg märgasid ja tilkuvaid sokke ja saapaid sinna ei pane.

Kruntvärvi eesmärk on pinnad stabiilseks ning ühtlaseks teha, enne põhitooniga värvimist. Krunditud pinnal põhitoon imendub ühtlasemalt ning värvistruktuur jääb samuti ühtlane. Lisaks on kruntvärvile vajadusel lihtsam pahtliparandusi teha. Olen seda meelt, et kruntvärv kui ka värv toovad vead just esile mitte ei peida neid Eriti oluline on kruntimine kui tegemist on erinevate aluspinna materjalidega, kõige lihtsam näide kipspinnad millel ainult vuugid pahteldatud. Krunt ühtlustab pinda ning põhitoon imendub ühtlaselt nii kipspinnale kui vuugikohtadel. Krunt ei tohi olla ei liiga paks ega vedel, ise olen arvamusel, et krunt on liiga vedel juba siis kui pinnale värvimisest mingit erilist struktuuri ei jää
Kokkuvõttes soovitaks alati kasutada krunti kui ei ole soov teha mingit säästuremonti.
Ja Sadolini värvide kohta ei oska nüüd küll midagi nii halba öelda, kasutan neid päris tihti ning kõik tööd on saadud probleemideta tehtud. Nt: Paljukiidetud Tikkurila värvid mulle ei meeldi, ei ole mitmel korral ühtlast tulemust saanud. PS. ja asi pole selles, et ei oska värvida

http://www.skigrupp.com

SimoM kirjutas:Kruntvärvi eesmärk on pinnad stabiilseks ning ühtlaseks teha, enne põhitooniga värvimist. Krunditud pinnal põhitoon imendub ühtlasemalt ning värvistruktuur jääb samuti ühtlane. Lisaks on kruntvärvile vajadusel lihtsam pahtliparandusi teha. Olen seda meelt, et kruntvärv kui ka värv toovad vead just esile mitte ei peida neid Eriti oluline on kruntimine kui tegemist on erinevate aluspinna materjalidega, kõige lihtsam näide kipspinnad millel ainult vuugid pahteldatud. Krunt ühtlustab pinda ning põhitoon imendub ühtlaselt nii kipspinnale kui vuugikohtadel. Krunt ei tohi olla ei liiga paks ega vedel, ise olen arvamusel, et krunt on liiga vedel juba siis kui pinnale värvimisest mingit erilist struktuuri ei jää
Kokkuvõttes soovitaks alati kasutada krunti kui ei ole soov teha mingit säästuremonti.
Ja Sadolini värvide kohta ei oska nüüd küll midagi nii halba öelda, kasutan neid päris tihti ning kõik tööd on saadud probleemideta tehtud. Nt: Paljukiidetud Tikkurila värvid mulle ei meeldi, ei ole mitmel korral ühtlast tulemust saanud. PS. ja asi pole selles, et ei oska värvida

http://www.skigrupp.com

Jagan täiega seda arvamust.Pealegi peab krunt olema kergesti lihvitav,et saaks hiljem ka pahtliparandused värviga kokku lihvida.Mingi seinavärviga on sellega ikka tükk tegu.Ise pole värve kunagi lahjendanud ja kruntinud tavaliselt kaks korda,esimene peale lihvi ja teine peale parandusi.Pinnavärviga olen tavaliselt ühe kihiga hakkama saanud.

Veendusin järjekordselt kruntvärvi vajalikkuses. Hiljuti pidin tegema ühele tellija dekoratiivkrohvi näidistöö kahte seina ja põranale. Mittevajalikele seintele tõmbasin teibid ette ja hakkasin tegema. Kui aeg oli niikaugel, et vaja eemaldada teibid, siis teipidega koos tuli ka osaliselt värvi kaasa ja näha oli, et kohe kindlasti puudus kruntvärv.
Mina kindlasti ei hakka esialgu veel jälgima osade värvitootjate juhendeid, et võib kasutada krundiks lahjendatud põhivärvi ja kasutan idioodi järjekindlusega rõõmsalt kruntvärvi edasi. Uni on parem!

Külaline kirjutas: Jagan täiega seda arvamust.Pealegi peab krunt olema kergesti lihvitav,et saaks hiljem ka pahtliparandused värviga kokku lihvida.Mingi seinavärviga on sellega ikka tükk tegu.Ise pole värve kunagi lahjendanud ja kruntinud tavaliselt kaks korda,esimene peale lihvi ja teine peale parandusi.Pinnavärviga olen tavaliselt ühe kihiga hakkama saanud.

2x kruntida ja 1 kord põhivärvi, kus on asja loogika?
Ma tahaks seda põhivärvi seal seinas näha.

Kuidas nurga akrüülid katab 1 kiht?...Ära tule ainult kärbseid pähe ajama, et kõik on väga 5, tean isegi, et selliselt tehes ei ole.

Manowar kirjutas:

Külaline kirjutas: Jagan täiega seda arvamust.Pealegi peab krunt olema kergesti lihvitav,et saaks hiljem ka pahtliparandused värviga kokku lihvida.Mingi seinavärviga on sellega ikka tükk tegu.Ise pole värve kunagi lahjendanud ja kruntinud tavaliselt kaks korda,esimene peale lihvi ja teine peale parandusi.Pinnavärviga olen tavaliselt ühe kihiga hakkama saanud.

2x kruntida ja 1 kord põhivärvi, kus on asja loogika?
Ma tahaks seda põhivärvi seal seinas näha.

Kuidas nurga akrüülid katab 1 kiht?...Ära tule ainult kärbseid pähe ajama, et kõik on väga 5, tean isegi, et selliselt tehes ei ole.

Noh, oletame et ta kasutab toonitud krunti, mille üks kiht katab akrüüli, siis võib tõesti ühe värvikihiga hakkama saada. Eriti "soome stiilis" värvides ehk siis nii, et värvi pannakse seina selline kiht, et natuke veel ja läheks voolama...

timburi kirjutas:

Manowar kirjutas:

Külaline kirjutas: Jagan täiega seda arvamust.Pealegi peab krunt olema kergesti lihvitav,et saaks hiljem ka pahtliparandused värviga kokku lihvida.Mingi seinavärviga on sellega ikka tükk tegu.Ise pole värve kunagi lahjendanud ja kruntinud tavaliselt kaks korda,esimene peale lihvi ja teine peale parandusi.Pinnavärviga olen tavaliselt ühe kihiga hakkama saanud.

2x kruntida ja 1 kord põhivärvi, kus on asja loogika?
Ma tahaks seda põhivärvi seal seinas näha.

Kuidas nurga akrüülid katab 1 kiht?...Ära tule ainult kärbseid pähe ajama, et kõik on väga 5, tean isegi, et selliselt tehes ei ole.

Noh, oletame et ta kasutab toonitud krunti, mille üks kiht katab akrüüli, siis võib tõesti ühe värvikihiga hakkama saada. Eriti "soome stiilis" värvides ehk siis nii, et värvi pannakse seina selline kiht, et natuke veel ja läheks voolama...

Loogiline,et akrüül krunditakse enne põhivärvi üle.Ja põhivärv tõesti pigem soome stiilis,kui eesti omas,kus nühitakse kuiva rulli mööda seina.Loomulikult peaks ikka veidi värvida ka oskama,et päris voolama ei hakkaks.

Külaline kirjutas: Noh, oletame et ta kasutab toonitud krunti, mille üks kiht katab akrüüli, siis võib tõesti ühe värvikihiga hakkama saada. Eriti "soome stiilis" värvides ehk siis nii, et värvi pannakse seina selline kiht, et natuke veel ja läheks voolama...

Külaline kirjutas: Loogiline,et akrüül krunditakse enne põhivärvi üle.Ja põhivärv tõesti pigem soome stiilis,kui eesti omas,kus nühitakse kuiva rulli mööda seina.Loomulikult peaks ikka veidi värvida ka oskama,et päris voolama ei hakkaks.

Kuigi eelpool ei olnud juttu krundi toonimisest sõnagi, vastan siiski:
1)Kui mõistlik tegevus on toonida krunti ja toonida põhivärvi ?
2)Sadolini värvidel Bindo kindlasti ja ka teistel tekitab just teine kiht niiskuspidavuse, saab niiske lapiga probleemideta puhastada(alates Bindo 7-st).

Värvi nii Soome stiilis kui tahad, akrüüli ei kata 1 kiht põhivärvi, kõige parema tahtmise juures ka ja tehnoloogia, mida viljelete, et värvite akrüülitud nurgad toonitud krundiga ja siis toonitud lõppvärviga ei jäta ka just kõige paremat jälge, kuna tooni erinevus jääb.

Teadsin, et tullakse jutuga, et õppige värvima ja mitte kuiva rulliga hõõruma, pole kunagi kuivalt hõõrunud, mõlemad kihid värvi jäävad paksud ja ühtlased ka 1000W prozektoriga nurga alt vaadates.

Manowar kirjutas: ka 1000W prozektoriga nurga alt vaadates.

Selline uitküsimus tekkis seda lauset lugedes, et kas leed-prozhektoriga ka viimistlustööd elukutselisel maalril teha kõlbab?

Manowar kirjutas:
Värvi nii Soome stiilis kui tahad, akrüüli ei kata 1 kiht põhivärvi, kõige parema tahtmise juures ka ja tehnoloogia, mida viljelete, et värvite akrüülitud nurgad toonitud krundiga ja siis toonitud lõppvärviga ei jäta ka just kõige paremat jälge, kuna tooni erinevus jääb.

Teadsin, et tullakse jutuga, et õppige värvima ja mitte kuiva rulliga hõõruma, pole kunagi kuivalt hõõrunud, mõlemad kihid värvi jäävad paksud ja ühtlased ka 1000W prozektoriga nurga alt vaadates.

Mina ei õigusta ei ühte ega teist, ma lihtsalt arutlesin, kuidas see süsteem võiks normaalselt töötada. Krundi toonimine õigustab ennast tumeda(ma)te toonide korral või siis, kui toonimissüsteemis käpp sees on.

madis64 kirjutas:

Manowar kirjutas: ka 1000W prozektoriga nurga alt vaadates.

Selline uitküsimus tekkis seda lauset lugedes, et kas leed-prozhektoriga ka viimistlustööd elukutselisel maalril teha kõlbab?

Ausalt öelda, pole proovinud, seepärast ei saa ka päris adekvaatselt vastata, aga arvan, et samaväärset valgust andvat ja sellises hinnaklassis, ehitusele trööpamiseks, led prozet on raske leida.

madis64 kirjutas:Selline uitküsimus tekkis seda lauset lugedes, et kas leed-prozhektoriga ka viimistlustööd elukutselisel maalril teha kõlbab?

Ei, liiga hajus valgus ja ei näita korralikult vigasid välja(muidugi nende olemasolul). 1000W halogeen toob enam-vähem samad vead esile, mida näitab ka päike kui langeb pikki seina-lage.

Urmas