Ehitusfoorum

Nimetage mõni instal tester mis laseks testida rvk kui maandus kontakt puudub mõõdetavas p.p.-s. Selles oli vist küssa..

Tähendab asjast rääkides siis pead tegema omale sillatud N ja PE-ga emase-isase pistikupesa-pistiku peremõtzka, niimoodi saad mõõta. Selliselt töötab asi enamus instal testritega Unitest-iga, Kyoritsu ja Amprobe Telerisega samuti. Ise olen nii teinud kas saab ka teisiti, pole vaevunud uurima, tean veel kahe meest kes sama nippi kasutab, tulemused saan kätte ja sellest protokolli jaoks piisab. Edu

asjast kirjutas:... pead tegema omale sillatud N ja PE-ga pistikupesa-pistiku , niimoodi saad mõõta. Selliselt töötab asi enamus instal testritega Unitest-iga, Kyoritsu ja Amprobe Telerisega samuti.

??? Ei adu soovituse sisu. Asetad kaitsekontaktita pesasse pistikupesa-pistiku, kus
neutraaljuht on sillatud kaitsejuhiga ja testid sellega jaotuskilbis asuvat RVK-t?

Oeh, lihtne asi aetud segapudruks. Kilbis saab RVK-d testida, kui on nupuga RVK, tema saadab rikkevoolu tagasiminevale N-le (või faasijuhele) ja testimine toimib. Täpselt sama saab teha isetehtud testimisega - möödaviikjuhe, mis muidu PE külge läheb, ühendatakse N külge tagasimineval poolel.

Kuskil suva pistikupesas on kasutatud vana isetehtud maanduse nippi kui saab. Muidu niisama pistikupesas ei saagi testida, on sul PE sillatud N-ga või mitte.

Ülitungiv soovitus - Ärge sillake pistikupesas N ja PE-d. Parem vedage lisajuhtmena PE (või vahetage kaablid tänapäevaste vastu ümber) ja maandage see majapeale kus iganes ära (kilpi, kaevu, veetorru või tehke omaette maandus), kuid see meetod on täiesti kuritegelik. Kui keegi, kes ei tea silla nippi pesas vahetab kogematta kaablitel otsad ringi (keegi jobu kunagi nii tegi, eriti vanadel kaablitel puudub N ja faasijuhtme erisus) siis on teil metallkestad täis faasipinge all ja nii olen mina laksu kätte saanud, kuid mõnel pool on ka lapsed surma saanud.

Miks on RVK testimise jaoks vaja mingit jura kuskil liini lõpus teha ? RVK testimiseks on seal RVK peal nupp. Liini torkimiseks pole RVK primaarne jne. Kui on vaja mingit täpset tulemust siis kruvi see RVK sealt kilbist ära ja siis soperda palju jaksad. Kui sellel algsel soovitajal peale maanduse mingit muud mõtet pähe ei tule siis pole tal ka aimu misasi see RVK on ja miks või kuidas ta töötab.

Mai gaad..kasutusele võtu protokolli jaoks 8-)) iga liini lõpu standardi kohane katsetus, pole sellest kuulnudki või mis ajad

dumbuser kirjutas:Miks on RVK testimise jaoks vaja mingit jura kuskil liini lõpus teha ? RVK testimiseks on seal RVK peal nupp. Liini torkimiseks pole RVK primaarne jne. Kui on vaja mingit täpset tulemust siis kruvi see RVK sealt kilbist ära ja siis soperda palju jaksad. Kui sellel algsel soovitajal peale maanduse mingit muud mõtet pähe ei tule siis pole tal ka aimu misasi see RVK on ja miks või kuidas ta töötab.

to dumbuser kirjutas:kasutusele võtu protokolli jaoks 8-)) iga liini lõpu standardi kohane katsetus

Millise standardi kohane see "sillatud N ja PE-ga emase-isase pistikupesa-pistiku peremõtzka" siis on?

to dumbuser kirjutas:Mai gaad..kasutusele võtu protokolli jaoks 8-)) iga liini lõpu standardi kohane katsetus, pole sellest kuulnudki või mis ajad

dumbuser kirjutas:Miks on RVK testimise jaoks vaja mingit jura kuskil liini lõpus teha ?

Teeme täna nii, et mina pole kuulnud. Palun ütle- mida ja miks katsetad ...

...iga liini lõpu standardi kohane katsetus...

... käigus?

Imelik.

Mina ei katsetagi midagi.

Kui PE ei ole siis RKV ei ole mõislik kasutada. Rikke puhul nt. pesumasina korpus võiks olla pinge all. RKV rakendab selles juhus ainult siis, kui su käsi on masina korpuse peal ja teine puudub radiaatori toru või teine voolujuhtivast materialist tehtud seadet teise potentsiaaliga.

Abond kirjutas:RKV rakendab selles juhus ainult siis, kui su käsi on masina korpuse peal ja teine puudub radiaatori toru

Aga ta rakendub siiski ja sa jääd ellu. Aga kui RVK-d ei ole ja kaitsejuhti ka ei ole st. lühisekaitse ei rakendu kereühenduse korral on kurvem lugu.

Abond kirjutas:Kui PE ei ole siis RKV ei ole mõislik kasutada. Rikke puhul nt. pesumasina korpus võiks olla pinge all. RKV rakendab selles juhus ainult siis, kui su käsi on masina korpuse peal ja teine puudub radiaatori toru või teine voolujuhtivast materialist tehtud seadet teise potentsiaaliga.

Kas ma saan aru õigesti, et kui näiteks pesumasina korpus on pinge all, siis lihtsalt põranda peal seistes ja korpust puudutades RVK ei rakendu?

nuutsu kirjutas:

Abond kirjutas:Kui PE ei ole siis RKV ei ole mõislik kasutada. Rikke puhul nt. pesumasina korpus võiks olla pinge all. RKV rakendab selles juhus ainult siis, kui su käsi on masina korpuse peal ja teine puudub radiaatori toru või teine voolujuhtivast materialist tehtud seadet teise potentsiaaliga.

Kas ma saan aru õigesti, et kui näiteks pesumasina korpus on pinge all, siis lihtsalt põranda peal seistes ja korpust puudutades RVK ei rakendu?

Võib isegi rakenduda kui seista paljajalu (soovitavalt märjal) kivipõrandal, kuiva puitpõranda ja/või korralike taldadega jalatsite korral pole RVK rakendumine eriti tõenäoline.
 

Ei rakendu juhul kui see korpus on peale faasijuhi ühendatud ükskõik kuhu mujale sedasi, et tekkiv vool on väiksem kui 30 mA. Sina seda näppides tekitad tõenäoliselt suurema voolu. Tõenäoliselt seepärast, et kui sa juhtud seal täiesti kuival mittejuhtival pinnal seisma siis ei teki ka mingit voolu. Näiteks võtad kaks vahtplastist plaati ja paned need jala alla ning siis näpid seda rikkis pesumasinat. Siis ei juhtu mitte midagi. Aga kui seal pesumasinas on vesi sees siis tekib juba läbi vee ühendus. Kuigi ka siin võib tekkida olukord kus kaitsemaanduseta pesumasina puhul ei teki läbi vee piisavalt suurt voolu ja see RVK erutub alles siis kui sa ise seda näppima lähed. Mul suri hiljuti pesumasina küttekeha ära. RVK lülitas aparaadi välja. Kuna uut polnud ja parandaja tekkis alles nädala pärast siis polnudki muud teha kui kõigile karm käsk, aparaati mitte näppida ja kui ta ei tööta siis juhe seinast välja. Seejärel võtsin ko/ro lahti ja siis kannatas pesta. Küttekeha isolatsioon oli katki ja korpus oli pinge all. Kuna potensiaalühtlustus töötas siis läks see pingestatud korpuse kaudu tekkinud vool otse maha. Vool aga oli piisavalt suur, et RVK rakenduks. Kui pot.ühtlustus lahti oli siis oli vool nii väike, et RVK ei rakendunud. Aga mõlemal juhul töötas pesumasin läbi RVK.

Mul on potentsiaaliühtlustuse koha pealt mõned küsimused tekkinud. Ma saan aru, et kui kõik seadmed on potentsiaaliühtlustusega omavahel ühendatud, siis nende seadmete vahel ei saa tekkida ohtlikku puutepinget. Aga kui ma puutun näiteks pliiti ja ise olen põranda peal, siis see põrand ju otseselt ei ole seotud potentsiaaliühtlustusega ja mind läbib vool läbi hoone seinte ja vundamendi maasse. Kui nüüd hoonel on vundamendimaandus, siis on potentsiaal tasandatud( kui hästi, ei oska öelda) ja läbi minu ei tohiks voolu tekkida.