Ehitusfoorum

Minimaalne lubatav alumiiniumkaabli ristlõige on 16mm2, peenemat tänapäeval pole lubatud kasutada.
Kilbiehitamise plaan on OK, pistikupesade kaitsmetele tuleks lisada rikkevoolukaitse, siis vastab tänapäeva nõuetele. Maandus peab samuti olema !

vastan 2le viimasele siis korraga. Vana arvesti on, hetkel seal 20A sulav kaitse, ennem oli see nõukaaegne must 6,3A, peakaitse on ka ja see on plommitud. Kõik on ikka jube vana ja sealt midagi aretad aja teha paras ajude komposteerimine Arvestist tuleb toide vanasse harukarpi, kus kunagi jooksis vool elutupp ja edasi. See selleks. Sealt peangi toite võtma. jama on see, et ei vaadanud, aplju oli peakaitse, mis oli plommi all.

Oletame ,et peakaitse plommi all on 25A, siis ju ok, kui kilpi panin C20, kui peakaitse 10A, sisi ju jamasti?
Rikkevoolu kaitset inimene ei tahtnud, kuna niigi kaua aega elanud nii, et kogu elektrivärk piekndusega ja puudusid PP ning lülitid, siis esialgu seegi hea. Aga "vene" ajal oli korterites Al kaabel vist 2,5mm? Kui ma seal harukarbis panen kokku 2,5mm Al ja 2,5mm Cu kruviklemmiga ning viin otsa edasi väiksesse kilpi nn peakaitsme C20 alla, aks siis oleks okei?? Tean, et see Al+Cu jätkamine on jama, aga mis arvate?

külaline elek kirjutas:peakaitse plommi all on 25A, siis ju ok, kui kilpi panin C20, kui peakaitse 10A, sisi ju jamasti ... Rikkevoolu kaitset inimene ei tahtnud ... Al+Cu jätkamine on jama

Al ja Cu jätkamine on kõige väiksem probleem, kui tugevalt klemmi alla keeratud. Kaitsetega on ka nii, et sinu kilbi C20 puudub üldse mõte, kui teed uue juhtmestiku, siis 1,5mm² kaabli ette max 10A(13A) ja 2,5mm² kaabli ette 16A. Mis mõttes inimene EI TAHTNUD rikkevoolukaitset? Äkki see inimene ei taha punase tulega ka ristmikul seisma jääda?

Jah sellel C20 puudub mõte ses suhtes küll. Kaabeldus ikka 3Gx2,5 ga PP ja pliidi liin ning 3gx1,5 ga siis valgus, mis läheb B10 alla. Kuna majas puudub maandus ning vannituba ka pole ning köögis on ainult elektripliit, siis RVK ei näe mõtet, kuna inimene on siiani niimoodi äraelanud... ei tohiks nii vist öelda, aga kuna kogu maja on puuduliku el. süsteemiga, siis peamine oli saada majja PP, ja lülitid, et ei peaks pikendust mööda maja vedama. elementaarsed asjad kõigepealt. Pealegi olen kursis ,et kui hoones on vana juhistik süteem ,siis ei pea RVK panema, aga uus ehitise puhul küll ka eramajades... või ma eksin?

Kogu projekt sai võetud ette kiiruga ja ülevaatusel sai jälgitud seda kuhu Pp ja lülitid tulevad. Nii umbes 40-50m2 maja peakaitse võiks olal ksukil 25A, on loogiline? Pole selle vene aegse asjaga väga sinapeal ja esimene kord kui selline töö ettevõetud sai.... Juhul kui peakaitse on 10A, siis on asi täitsa hull ning 16A kaitsmed tuleks sootuks ärajätta??

...elementaarsed asjad kõigepealt...
rikkevoolukaitse on väga elementaarne!
saan su närvilisest hüplevast kirjutisest aru, et sa tegelikult ei tea, mida teed ja teed seda kellelegi kes isegi ei tea, et ka sina ei tea.

...inimene on siiani niimoodi äraelanud...
ehk sa siiski ei teeks seda ja laseksid tal edasi elada?

täitsa lõpp, mis kaadrit on olemas!!

RVK puudub väga väga paljudes kodudes, kui seda foorumit lugeda, siis samuti.... Lasnamäe paneelikad jne. Kirjavead on viimane, mille üle vinguda.

külaline elek kirjutas:RVK puudub väga väga paljudes kodudes ... Lasnamäe paneelikad jne

Selles mõttes küll, on õigus, et elektripaigaldis peab vastama selle ehituseaegsetele nõuetele. Seega Lasnamäel ei nõuta RVK-d ja eraldi kaitsejuhti.
Kui sa aga korrastad paigaldist, siis selle harukarbini, kus sa vana Al ja uue Cu juhtme ühendad, peaks see vastama tänapäeva nõuetele.

kirjavigade peale ma ei erutu. pigem mõttevigade peale. sa ei tea, milline on peakaitse, millise ristlõikega on toitekaabel. ma küsin: milline on projekt? kas on? projektis on sul läbimõeldud paigaldis, millest on näha kus on tarbijad ja kui võimsad. vat selle järgi hakkadki ehitama ja ei kõõlu siin noateral, et kas saab või ei saa. tarbija võimsuse järgi arvestatakse kaitsmed, kaitsmesuuruse järgi kaablid. lisaks arvestatakse kaablile varu vastavalt paigaldustingimustele. ja nii edasi.
mille järgi sa tuletad, et 40-50m2 jaoks "võiks olla" peakaitse 25A? mul on maja 180 ruutu ja peakaitse on sama suur. kas sellel majal, mille kallal sa oled, ei olegi peakaitset ja sa hakkad seda siinsete vastuste põhjal kombineerima?
oled sa sellist tööd kunagi üldse teinud?

Küülaline kirjutas: Kui sa aga korrastad paigaldist....

.... Sa arvad, et selleks on vajalik internetiühendus ning inimene kes kõneleb stiilis....

Põhimõtteliselt on seis selline, et toidet saangi võtta ainult sealt harukarbist.....
Mis oleks parim ühendusviis, kas lihtsalt tangidega otsad kokku või kruviklemmiga või midagi muud?...maja peakaitse peaks olema 20 või 25A....Juhul kui peakaitse on 10A.... "vene" ajal oli korterites Al kaabel vist 2,5mm? Kui ma seal harukarbis panen kokku 2,5mm Al ja 2,5mm Cu kruviklemmiga ning viin otsa edasi väiksesse kilpi nn peakaitsme C20 alla... millele lisanduvad C16 el. pliidile ...C16 köögi pistikup...pidid tulema pesumasin ja külmkapp....C16 2 toa PP... tulevad el.radikas, veekeetjad, võileiva grillid jms...
B10 kogu maja valgus. Kuna väike maja...arvan, et piisav... Rikkevoolu kaitset inimene ei tahtnud....
tahaks teada, aks (oletan sõna -kas) minu poolt tehtud projekt...arvesse võttes: Al kaablist toide-Cu edasi kilpi, maanduse puudumine ja 1 faas (oletan et siia käib sõna -on) parim lahendus?

???

Arvan et "kaadril" puuduvad oskused, pädevus ja seaduslik õigus teha seda mida kavatseb. Iseasi kui inimene oma lolluses otsa leiab või kahju saab (looduslik valik)... aga teiste samasuguste kaasabil...
no ma ei tea?

Mul on praktikas tuua näide. Olid kaks kõrvuti korterit. Ühes paigaldist ei muudetud, vaid telliti olemasoleva kontroll (oli suht heas korras-80-ndatel ehitatud), teises tehti "spetsialistide" poolt "renoveerimine" (ühendused kaetult seintes, jne.). Arvake ära, kumb paigaldis praeguseks on demonteeritud (vahetult enne süttimist).

Ei taha hirmutada aga olen kogemuste põhjal veendunud, et elektrialal töötav inimene peab väga hästi teadma - mida, miks ja kuidas teeb?

Panite tähele, et kirjeldatud majas on olemas (tulevad) kõik kaasaegse majapidamise elektritarbijad, kuid
elektripaigaldis ei vasta (ega plaanita vastama panna) ühelegi kehtinud/kehtivale normile, vaid lahendatakse "pikendamise" teel (kas füüsiliselt või moraalselt - pole vahet).
Seega ei saa öelda, et asi on vahendite nappuses. Asi on ikka ja ainult prioriteetides.
Sellest ajendatult ka järjekordne "följeton".Vabandust !


Imelik.

Külaline kirjutas:kirjeldatud majas on olemas (tulevad) kõik kaasaegse majapidamise elektritarbijad, kuid
elektripaigaldis ei vasta (ega plaanita vastama panna) ühelegi kehtinud/kehtivale normile ... ei saa öelda, et asi on vahendite nappuses

See on tõesti üsna muljetavaldav loetelu, nõudepesumasin, keris ja aurusaun on küll välja jäänud.

külaline elek kirjutas:el. pliidile eraldi kaitse ... pesumasin ja külmkapp ... el.radikas, veekeetjad, võileiva grillid jms.... TV, raadio

..... ja kogu see värk 2,5mm2 Al kaabli otsas !!!!!! Ilma RVK ja kaitsemaanduseta !!!!!!!!

tommy4 kirjutas:..... ja kogu see värk 2,5mm2 Al kaabli otsas !!!!!! Ilma RVK ja kaitsemaanduseta !!!!!!!!

Minu teada oli vene ajal ehitatud elumaja sisendkaabli min. nõutav ristlõige 10 mm2 Al, aga sisendkilbi kordusmaandus oli küll nõutav. RVK-d nimetati siis neid lekkevoolukaitsmeks, olid sellised suured ja kobakad, tulid kuskil 80-ndatel ja polnud nõutavad.

Vabandan oma ebapädevuse ees. Tõepoolest minu viga, et see tekst siin, mida olen kirjutanud ja mõttekäik on ebapädev ning arusaamatu. Olen antud majas viibinud 2 korda ning põhirõhk läks sellele, kuhu tulevad PP ja lülitid. Edasi hakkas asi hargnema juba väikese kilbi poole. Elektritööga kokkupuutuva inimesena peaks tegema kõik nii nagu määrused ja seadused nõuavad, mitte nii nagu eelpool kirjutasin. Aga siiski... kõik jääb ju selle taha mida inimene soovib ja mida suudab võimaldada endale. Muidugi pole see vabandus ja ei vähenda teadmist, et peaksin RVK mitte kasutama. Samas hiljuti suhtlesin ühe tuttavaga, kel kodus vanad kulujuhtmed ja alumiiniumkaabel, edasiminekud vasele, PP on osaliselt 3g 1,5 ja majas puudub maandus, üllatuseks pole olnud 10 aasta jooksul ühtegi probleemi peale selle, et mõned korrad on oma ebapädevuse tõttu tekitatud lühis. Ega see normaalne pole, et maandus ei ole ning tarbijad on liiga väikese ristlõikega kaabli taga. See nii jutujätkuks.

Projekt oli mul selline ,et C20 peakaitseks, C16 köögi Pp ja El. pllit ning ülejäänud maja PP ( kõik kokku siis 5tk) C16 ning valgus B10. Aga nüüd soovitus, kuidas oleks mul kõige lihtsam, odavam ja ratsionaalsem teha kõik nii nagu peab, ilma ,et ma peaksin vana alumiiniumi mitte väljavahetama ja milline oleks RVK parim lahendus?

külaline elek kirjutas:Elektritööga kokkupuutuva inimesena peaks tegema kõik nii nagu määrused ja seadused nõuavad, mitte nii nagu eelpool kirjutasin. Aga siiski... kõik jääb ju selle taha mida inimene soovib ja mida suudab võimaldada endale.

No elektritööga kokkupuutuva inimesena sa ei tohikski teha muudmoodi kui õigesti ja suutma selle selgeks teha ka tellijale, mitte kuulama võhikust kliendi hala kõhnast rahakotist. Alati on võimalus tööotsast keelduda kui käib põhimõtetele vastu. Valesti tegemise tagajärjel juhtunud õnnetusjuhtumi korral vastutad ju sina.

Aga mis oleks siis see parim lahendus? Kas majja sisenev kaabel, mis läheb arvestisse, kas see asendada vasega? Ja sealt edasi siis toide kilpi ning RVK vahele nagu kord ja kohus. kui ma ei eksi, kas siis seda kaablit, mis majja sisse tuleb vahetab välja ainult pädevusega isik Eesti Energia poolt või ma eksin? Ja kas ma pean panema RV keraldi pliidile ja eraldi maja PP või võin panna kõik ühe RVK alla, majas kokku 5 PP, köögis 3 ja siis pliit

Ja kas peale sissetuleva kaabli vahetust vase vastu muud alternatiivi poleks, et teha projekt korralikult ära? Ideid?

Ise ka enamvähem sama probleemi ees. Kas nii toimida oleks õige: Pliidile võimsusega 7,5kw, veekeetja 2kw, röster 1kw, radiaator ca 1,5kw, teler+arvuti+raadio+ muu väike tarbija ca 1kw, külmik ca 1kw, siis PP kus vahel tehakse tööd ketaslõikur, trell, saag jms ka ca 1kw kokku. Kogu võimsus siis 15kw, Lihtne valem on ju, et p= UxI ja I=P/U... ehk siis I= 15000W:230V=65,2A, 99,9% tõenäosusega ei ole kõik need asjad iial korraga töös, peakaitse ei peakski vastu, aga eeldame, et talvisel ajal nt. pool ehk 7,5kw, siis 40A RVK oleks ju täiesti sobiv. Käigus on 1Faasiline süsteem.

haltursik kirjutas:peakaitse ei peakski vastu ... 40A RVK oleks ju täiesti sobiv

Kui suur peakaitse sul on, vaevalt et 40A, ühefaasiline?

25A peakaitse ja üks faas jookseb peale. RVK amperaaž peaks ju olema väiksem kui peakaitsmel, seega siis alla 25A või ?????? Ja kõiki gruppe ühe RVK alla panna oleks ka liigne agarus, pigem siis juba köögi ja tubade pistikud, külmiku võin ju välja jätta ja pliidi lihtsalt eraldi automaadi alla panna?

haltursik kirjutas:25A peakaitse ja üks faas jookseb peale. RVK amperaaž peaks ju olema väiksem kui peakaitsmel

Sel juhul ei saa nii kui nii üheaegselt tarbida üle 5,75kW. RVK nimivool ei tohi olla väiksem, kui tema ees olev liigvoolu kaitse. Suurem võib see küll olla.
Rikkevoolukaitsetega ei maksaks ka liialdada. Nõutud on pistikupesi sisaldavad grupid ning vanni-duširuumide seadmed ja valgustus, küttekaablid. Ja soovitavalt mitte üks RVK kogu paigaldisele.

Sel juhul köögi pistikud, tubade pistikud ja vannitoa valgus RVK alla panna oleks okei w? C25 peakaitsmeks, sinna järele siis mis suuruses RVK? Ja kas RVK ühendus on nii, et peakaitsme alt võtan RVK toite ja N latist N RVK jaoks ning kõigi 3 grupi L1 toon Rvk śse ülevalt sisse ja kõigi 3 grupi N samamoodi ülevalt RVK´sse sisse. Kilbis järjekord tuleks niimoodi pea C25-RVk ( mitu amprit?)-C16 köögi pistikud-c16 tubade pistikud ja vannitoavalgus B10. Tuli õigesti välja?

ja Saulusest sai Paulus... või oli see vastupidi

külaline elek kirjutas:Vabandan oma ebapädevuse ees. ...põhirõhk läks sellele, kuhu tulevad PP ja lülitid. ... Elektritööga kokkupuutuva inimesena peaks tegema ...

Elektritöö ei ole ebapädevate inimeste jaoks ja lausa seadusega on keelatud ebapädevatel sellist teenust pakkuda. Seega midagi tegema ei peagi.
Kokkupuutel ja teenuse osutamisel on sama suur vahe, nagu juhuslikul puudutamisel ja näppimisel
Murran teksti järgi pead.... milline võiks küll see kokkupuude isikul olla?

Imelik.

haltursik kirjutas:C25-RVk ( mitu amprit?)-C16 köögi pistikud-c16 tubade pistikud ja vannitoavalgus B10

Saulused on Paulused, külalisena. Sellest ei piisa, kui oled kuulnud elaktriala termineid C25, B10, maandus ja RVK. Kui asja sisust ikka midagi ei jaga, ei ole võimalik toimivat ja nõuetekohast süsteemi kokku panna.

Päris ilmekas näide asja sisust on teemas eelpool olev postitus (ka postitaja kasutajanime poolest)...

ehitusemees kirjutas:... Päris korralik segadus selles valdkonnas peaks mainima. Paljud elektrikud ei teadnud ise ka mis litsentse selle jaoks vaja on ja milliseid mitte. Need aga kes paberitest ja süsteemist jagasid, olid lahkelt umbes 120- 300 euri eest need paberid ära vormistama. See hind ei sobinud mulle aga mitte. Ma ikka jagan sellest tööst ühte teist ja mind ikka annab veenda, et selle kilbi kontroll on nii ropult raske töö, et see peab üle 100 euri maksma.

...eriti kui "toodet" vaadata.
Kurb... arvan ma.

Eelpool kõnelduga seondub muidugi täiesti omaette teema.
Ma ei näe mingit põhjust, miks võrguettevõte vormistab liitumiskilbi tavatarbijale ilma tarbimisvõimaluseta (eriti kui klient seda soovib) ja "peedistab" inimest
nõuetekohase ajutise lahendusega.
Vähemalt Fortum (kui naabermaa teeninduskultuuri esindaja) sellist võimalust pakkus.

Imelik.

Peale liitumiskilpi võid ise kõiki töid teha ning EE pole vaja kutsuda, aga päris kindel pole, pigem uuri üle. Mingi seadus või säte ütles midagi sarnast, meenub ka see, et üks tuttav tegi omale korterisse ka väikse moodulkilbi, võttes toite trepikoja kilbist ja viis korterisse, sealt juba edasine tavapärane tegevus, automaadid, RVK jne...
Ja kas see RVK teema liiga ülepaisutatud pole? Vajalik ta ju on, aga tõepoolest paljud kodud on ilma selleta ja surma pole keegi saanud, ärge nüüd mõttest valesti arusaaage, lihtsalt elektriala inimene mõtleb ühtmoodi ja inimene, kes ei tegele igapäevaselt elektriga teisiti. Pädev elektrik tahab ja teebki nii nagu on eeskirjad ettenäinud, mõistetav.