Boileri tagasivooluklapp tilgub

[Külaline]

Võimalik. Kuigi väheusutav, et rõhku on tõstetud. Manomeetriga mõõtmiseks peaks vist ennem teadma, mis rõhu juures see klapp ise avaneb. Seda infot ei osatud mulle poes loomulikult anda...
Trassi tagasi minna peaks paisunud veel olema piisavalt ruumi. Ilmselt ei jäägi muud üle, kui klapp vahelt maha keerata. Eks vaatab, palju ööga sinna ämbrisse lisa tilgub, hommikul vast pea ka natuke selgem. Praeguseks juba omajagu kopp ees sellest lammutamisest.
Aga tänusõnad kaasamõtlejatele.

Kas pole selline klapp mitte ülerõhu/tagasivoolu klapp, ehk siis kaks ühes?

[madis64]

Kui maja tehnosüsteemide projekteerimises on ka mõni insener osalenud,

Kui suur osa müüdavatest boileritest paigaldatakse projekti alusel

[Küülaline]

Kas pole selline klapp mitte ülerõhu/tagasivoolu klapp, ehk siis kaks ühes?

Ilmselt need uuemad ongi ja sellepärast tilguvad.
Varemalt olid ainult ülerõhu klapid ja tilkusid ainult siis, kui maja sisendil oli tagasivooluklapp ees ja puudus paisupaak. Muidugi igasuguse tilkumise likvideerib paisupaak, aga minuarust voolikujupp on ka täiesti OK lahendus.

[Külaline]

Aga proovi nii:
1. küta boiler kuumaks
2. ava korraks kergelt kuumaveekraan (et üleliigne surve maha lasta)
Kui nüüd ka klapp tilgub, siis on klapi viga
Tegelikult on voolik soovituslik, pole just suur väljaminek ju. Voolik ei pea ju allapoole suunatud olema, vii kasvõi katusest läbi..

[Külaline]

klapi tilkumise tõttu vana plaadipesu svamm põrandale pandud, et seintele ei pritsiks

Ma ei saa aru. Loe ja imesta. Miks üritatakse füüsikaseaduste (vee paisumine soojenemisel) vastu võidelda vanade plaadipesu svammidega.
Kaitseklapil on see tila seal küljas (kõrgem rant ka veel esiservas) just selleks, et sinna peale lükata sobiva jämedusega voolik (oli vist 8 või 9mm) ja ühendada kanalisatsiooni.

ma ei saa aru. Mida kuradit sa oma oksi laiali ajad oma voolikujutuga? Isegi enam tagasihoidliku tehnilise taibuga (mitte midagi isiklikku) inimene saab aru milleks see rant seal otsas on. Pakkusin nisanäpu mugavuslahendust juhuks kui kanalkat läheduses pole. Näiteks minul tuleks see voolik vedada üle sauna pesuruumi põranda kuni trapini nagu madu jalgu vedelema. Las tema tilgub omaette.
Kuidas ma taolise ebakonventsionaalse teguviisiga võitlen füüsikaseadustega?

vabandan, et julgesin vahele kägiseda kui teadmamees siin tõeraasukesi poetab. Sära edasi!

[pikk88]

Tore näha, et teemat on vahepeal aktiivselt edasi arendatud Kuna endal tuli vahele üks kiireloomuline tööots siis ei olnud vahepeal võimalik probleemiga tegeleda kuid nüüd tuleb vist vaadata, mis edasi saab.
Inimesed vist natuke valesti asjadest aru saanud. Tulin siia otsima vastust küsimusele, kuidas sellest tilkumisest lahti saada, mitte ei uuri variante kuhu tilkumine suunata.
OK. Üks variant on paisupaak. See jääb võimalikest valikuvariantidest välja sest pole ruumi paigaldamiseks. Voolik jääb ka mängust päris kindlasti kohe välja sest mulle ei meeldi teadmine, et midagi kusagilt tilgub. Asi pole vee koguses mis tühja jookseb vaid teadmises, et peab saama ka ilma. Lootsin vaikselt, et ehk tõmbab selle nädalaga klapi kinni, kuid see oli küll asjatu lootus sest probleem jätkuvalt päevakorral
Õnnestus saada naabrimehelt selline tagasivooluklapp nagu mul varemalt nende torude vahele keeratud oli, proovin selle paika installeerida, ehk on vanematel klappidel avanemiseks vaja minev rõhk tõesti kõrgem, kuid ka see on vähe usutav sest pajudel tuttavatel on samasugused lingiga klapid ja mitte ükski pole kordagi tilkunud :S

[Külaline]

Tulin siia otsima vastust küsimusele, kuidas sellest tilkumisest lahti saada, mitte ei uuri variante kuhu tilkumine suunata.

Ära siis pane ei ülerõhuklappi ega tagasilöögiklappi, kui sa tilkumise pärast muretsed. Tagajärjed on ettearvamatud, aga vähemalt ei tilgu.

[pikk88]

Tulin siia otsima vastust küsimusele, kuidas sellest tilkumisest lahti saada, mitte ei uuri variante kuhu tilkumine suunata.

Ära siis pane ei ülerõhuklappi ega tagasilöögiklappi, kui sa tilkumise pärast muretsed. Tagajärjed on ettearvamatud, aga vähemalt ei tilgu.

Millised sinu arust need ettearvamatud tagajärjed siis on? Leidsin siit foorumist kogemata sellise vana teema viewtopic.php?f=21&t=37173 Kus väidetakse, et surveklapp avaneb 8 atm juures. Kahtlen sügavalt, et minu elamises selline rõhumine toimub...
Samas käib siin arusaamatu jutt küll ülerõhuklapist, küll tagasilöögiklapist. Need ju ikkagi kaks kapitaalselt erinevat asja ning tagasilöögiklapp ei puutu antud hetkel ju mitte kuidagi asjasse, sest sellega tegemist minul pole.

[Külaline]

Aga proovi nii:
1. küta boiler kuumaks
2. ava korraks kergelt kuumaveekraan (et üleliigne surve maha lasta)
Kui nüüd ka klapp tilgub, siis on klapi viga
Tegelikult on voolik soovituslik, pole just suur väljaminek ju. Voolik ei pea ju allapoole suunatud olema, vii kasvõi katusest läbi..

[pikk88]

Aga proovi nii:
1. küta boiler kuumaks
2. ava korraks kergelt kuumaveekraan (et üleliigne surve maha lasta)
Kui nüüd ka klapp tilgub, siis on klapi viga
Tegelikult on voolik soovituslik, pole just suur väljaminek ju. Voolik ei pea ju allapoole suunatud olema, vii kasvõi katusest läbi..

Kallis külaline kui lolliks sa mind nüüd täpsemalt pead?

[Külaline]

Aga proovi nii:
1. küta boiler kuumaks
2. ava korraks kergelt kuumaveekraan (et üleliigne surve maha lasta)
Kui nüüd ka klapp tilgub, siis on klapi viga
Tegelikult on voolik soovituslik, pole just suur väljaminek ju. Voolik ei pea ju allapoole suunatud olema, vii kasvõi katusest läbi..

Kallis külaline kui lolliks sa mind nüüd täpsemalt pead?

Ei pea lolliks, küll aga vähe jäärapäiseks, kui üritad asja, mis mõeldudki tilkuma, mittetilkuvaks teha.

[pikk88]

Kui sa nüüd postitamise vahel leiad aega teemasse süveneda siis saad eestpoolt lugeda, mitut tilkuvat tagasivooluklappi ma elujooksul näinud olen. Võimalik, et see näitab minu vähest elukogemust, kuid sellegipoolest võin sulle kinnitada, et olen juba enne siia foorumisse esmapostituse tegemist proovinud järele nii boileri kuumaks kütmise, kui ka liigse surve maha laskmise. Asi on klapis, mitte ülesurves. Üleeile käisin naabrimehel abis boilerit paigaldamas, naabrimehe maja on sama trassi otsas, mille otsas minagi ripun. Tema boileril on samasugune klapp mis on täiesti kuiv juba teist päeva järjest. Ka vana boileri klapp oli kuiv. Boileri vahetuse põhjuseks oli vajadus saada endale majja suurem boiler, sest 60l boiler jäi 5 inimese peale väikeseks.
Ühesõnaga mina olen aru saanud, et see asi ei ole tehtud selleks, et paigaldad boileri ja jääd tilkumist imetlema vaid see on paigaldatud sinna ikkagi selleks, et teatud juhtudel rõhku alandada. Kuna mina oma majasisesel trassil mitte midagi muutnud ei ole siis jääbki mulle arusaamatuks, miks peaks see klapp nüüd peale vahetust järsku tilkuma hakkama.
Minu poolt võib teema lõpetatuks lugeda sest lugu lahenes klapi eemaldamisega. Veelkord tänusõnad kaasamõtlejatele.

[Külaline]

see on ülerõhuklapp. Soojuspaisumise tõttu tekib ülerõhk, mille tagajärjel tuleb liigne vurts välja lasta. Mida suurem boileri maht, seda suurem rõhk tekib.
Võib-olla olen ma loll või kõik minu majapidamisest läbi käinud suured boilerid ja nende klapid on päin persettä, aga kõik on tilkunud. Kui sooja vee tarbimine on väike, loe: maht üledimensioneeritud, siis tuleb selle tilkumisega leppida. Või ära juhtida. Või svamm panna. Või taluda.

[madis64]

lugu lahenes klapi eemaldamisega.

Akadeemiliselt võttes - oi, jeerum

Praktiliselt võttes - see klapp on määratud tõkestama boileri tühjaksvalgumist olukorras, kus trassist vesi kaob, kuid tegelikus elus võid kogu siseneva toru maha keerata ja vesi keeldub välja tulemast, kuni kuumaveetoruotsa kaudu õhku sisse ei anna. Ning maja trassil võiks ju ka tagasilöögiklapp olla, ning ka veel ülesurve-kaitseklapp olla.

Nii et "nii ja naa" - peaasi, et boileriomanik teab kindlustusfirmale seda omapära mainida kui veekahjude vastu oma vara kindlustama hakkab

[pikk88]

Tõstaks korraks veel vana teema päevakorda sest täna õnnestus veevärgi töömeeste käest uurida, palju on rõhk tänaval jooksvas peatrassis. See pidavat nende jutu järgi olema pisut üle kahe atmosfääri. Seega ei saa kuidagi tekkida säärast ülerõhku, mis paneks klapi tilkuma. Teoreetiliselt oleks see veel ehk võimalik juhul, kui õhtul boilerist kogu vesi ära kasutada ja siis kui öösel vesi uuesti soojeneb ja koos sellega ka paisub, siis hakkab klapp tilkuma. Kuid minul on elamises pidev veekasutamine päevasel ajal ja klapp tilkus ka siis.
Tekkis veel säärane uitmõte, et kas puhastamata boiler võiks kuidagi seda tilkumist mõjutada? Samas, kui rõhk torudes on umbes 2 at'i ja klapp avaneb 8 juures siis säärast lisarõhku ei suuda ju ka puhastamata küttekeha tekitada?

[madis64]

Samas, kui rõhk torudes on umbes 2 at'i ja klapp avaneb 8 juures

Kus kohast sa võtad, et konkreetne klapp "avaneb 8 juures" - kas tal on vastav sertifikaat kaasas?

[pikk88]

Ei võtagi. Sellise info leidsin ma interneedusest, sest poest maigutati mu küsimuse peale vaid suud.

[Stenca]

Tere,

Lugesin teema põhjalikult läbi kuna olen ise sama küsimusega praegu jännis.
Vahetasin samuti korra Atlanticu boileriga kaasas olnud ilma nuputa kuid siiski ülerõhu ja ühtlasi tagasivoolu klapi tööd teostava detaili. Uue hankisin FEB'ist ja palusin anda kvaliteetseim mida pakuvad, hind polnud kriteeriumiks. Sain itaalias valmistatud klapi. Töörõhk 6bar üherõhule, tagasivoolu avamiseks vajalik rõhk 1,1 bar. Tean, et minu tarbimispunktis on süsteemirõhk päevasel ajal 4,2-4,5 bar, öösel või vähese tarbimisega perioodil olen näinud rõhku 5-5,2 bar. Nii et arvutuslikult peaks ülerõhuklapp süsteemirõhule igaljuhul vastu pidama.
Tegin mitmeid katseid peakraani sulgedes, boilerit manipuleerides(kütteperiood/hoidmisperiood/kütteperioodi vahetu lõpp) ja julgen väita, et olen probleemile jälile saanud. St. peakraani sulgemine ei mõjuta nn tilkumist, minu puhul küll läbipaistva vooliku veega täitumist. Voolik täitub veega regullaarselt ning väga väikeses mahus ca 20-30ml ööpäevas. Vooliku täitumine leiab aset boileri kütte tsükli vahetus lõpus ca 3-5min vältel ning sellest tulenevalt toetan soojeneva vee paisumise teooriat ja sellest tekkivat ülerõhku. Süsteemirõhu püsiva ülenormi olemise korral oleks tilkumine pidev. Probleemiks pean oma üledimentsioneeritud boilerit, mille olin sunnitud valima kuna paigaldasin vanni, tarbimine on siiski väike arvestades boileri mahtu. Sellest hoolimata, ei meeldinud ka minule see tilkumine aga klapist loobuda ei julgenud, sest boileril on küll ülekeemise vastane termo kaitse(miks võiks ju töötada- kuid ülekütmine on samuti elektroonika rike ja elektrooniline kaitse ei ole minu arvates piisav.)- kuid liini ülerõhu eest jääks minu süsteem siis kaitseta.
Probleemi lahendasin nii, et võtsin kasutusele eraldi tagasivooluklapi, mille paigaldasin külmavee sisendtoru otsa, sellele lisasin eraldiseisva ja regulleeritava ülerõhuklapi, mille ühendasin boileriga. (mõlemad klapid FEB'ist ca 8eur tk, pronksist korpusega, rootsi omad)Regulleerisin klapi hoidma rõhku 6,15bar ja minu jaoks probleem kadus, täna on boileris küll mõnevõrra kõrgem rõhk kuid tõelise ülerõhu eest on kaitse olemas ja pidevat tilkumist ei toimu.

Loodan, et kellelegi on teemast kasu- elagu toimivad süsteemid!

[voolikuotsija]

Mul ei ole midagi selle vastu, et tagasilöögiklapp tilgub (boileri paigaldusjuhendi järgi on see normaalne), aga kust leida voolik, millega need tilgad kanalisatsiooni juhtida? Ehituspoes pole ühtegi sobivat silma jäänud või ei oska ma õigest kohast otsida.

[madis64]

Stokker kauples vanasti mitmesuguste silikoonvoolikutega.

[vtl]

Mina ostaksin ehitusmaterjalide poest jupi peenemat aiakastmisvoolikut. Või kui see ka liiga jämedaks osutub, siis vähemalt vanasti sai kõikvõimalikus läbimõõdus voolikuid meetriga osta autovaruosade poest.

[Küülaline]

Kõige parem on läbipaistev voolik, siis on näha kui ummistub.

[T@T]

Ülerõhu ja tagasivooluklapi tilkumise põhjus on rõhkude tasakaalustamatus. Mainitud klapp võib tilkuda ainult esmasel paigutamisel ja kindlasti ei tohi tilkuma jääda. Kuidas käituda õigesti ?

1. Tee kindlaks korterisse või elamusse tulev rõhk. AS Tartu Veevärk väljastab vee rõhuga 0,6 MPa ( 6 bar ) aga sinuni jõuab tavaliselt 0,5 - 0.2 MPa oleneb sinu elamise asukohast, torustiku seisukorrast ja veel paljudest teguritest.

1.1 Kui sinuni jõuab rõhk 0,5 MPa siis on kindlasti vaja paigaldada reduktor ja paisupaak. Tänapäeva boilerid on rõhuga kuni 0,6 MPa ja ülerõhuklapp alustab avanemist juba 0,45 - 0,5 MPa juures ( hakkab natukene tilkuma ) ja mida suurem rõhk seda rohkem tilgub ( sisenev rõhk kõigub ööpäevas ümmarguselt 0,1 MPa ). Kui reduktorit ja paisupaaki ei paigalda siis on tilkumine paratamatu ja ei jäägi midagi muud üle kui paigaldada voolik.
Peab paigaldama kaasasoleva kaitseklapi, sest kui paigaldada reguleeritav või kõrgema rõhuga klapp siis tekib garantii ja kindlustuse küsimus. Reduktor võtab rõhu maha 0,3 MPa tehase seadistus. Paisupaagi suuruseks vali boileri mahust 10 % ja paigalda reduktorile väljuva rõhu näitaja ( koht on reduktoril olemas ). Kui rõhk kõigub näitajal 0,3 - 0,4 MPa või erineb 10 % on kõik õige ja tasakaalus. Paisupaak on soovitav paigaldada külmale veele aga võib ka paigaldada näitajate poolest soojale veele ( kasutusiga on väiksem ). Külmale veele paigaldades tulev veenduda, et tagasivooluklapp laseb 20 - 30 % läbi, tavaliselt on nad nii tehtud ja mainitud põhjusel näed reduktori näitajal rõhu muutust boileris, külm vesi rõhk 0,3 MPa ja soe vesi 0,4 MPa näitajal kui sooja vett ei kasuta, kasutamise rõhk langeb ja stabiliseerub. Reduktorit ei või paigaldada ilma paisupaagita, sest reduktor moodustab tagasilöögiklapi ja vee soojuspaisumisel ei ole rõhul kuhugi minna. Võib aidata ka ainult paisupaagi paigaldus ( kui paisupaaki ei ole ) aga rõhud jäävad piiripealseks. Esmalt paigalda paisupaak ja kui ei mõju siis reduktorist pääsu ei ole.

1.2 Kui sinuni jõuab rõhk 0,2 - 0,35 MPa siis ei ole vaja midagi teha, soojuspaisumine surutakse sisenevasse veetrassi ja ülerõhuklapp ei tohi jääda tilkuma. Soovitav on muidugi paigaldada paisupaak veerõhu stabiilsuse tagamiseks, kuid mainitud rõhul töötab paisupaak ainult 10 - 30 %, sest tarbevee paisupaagil on eelrõhk 0,3 MPa ( parematel lämmastik ja viletsamatel õhk ) tehase poolt sisestatud.

Ülerõhu ja tagasivooluklapp peab kindlasti olema. Kui ei ole täidetud tehase juhendit, milles on alati kohustus mainitud klapp paigaldada siis unustage garantii ja kindlustus ning endal on ka rahulikum kui ikka ülerõhu kaitse on. Boilerit ostes on mainitud klapp komplektis.

[Külaline]

Oh sa süda, et tardu kandist saab 6bar rõhku kinnistu liitumispunktist? Norm näeb ette, et uues võrgus ei tohi rõhk olla üle 6bar, seega kui pumplas anda 6bar siis tarbijani see vast sellises väärtuses küll ei jõua (kui tarbija just kohe pumbajaama seina taga ei ole). Ülerõhuklapid tuleb kasutusele võtta, normides see veel otsesõnu väga lahti pole kirjutatud ...

[nimettu]

Üle 10a tagasi hakkas 150l elekriboileril seesamune klapp samuti tilkuma, kas vanadusest või on rõhk torustikus tõusnud, võta nüüd kinni! Vahel rohkem vahel vähem, üks totsik pidevalt all.
Hakkas tasahilju pihta vist peale boileri küttekeha ja magneesiumpulga vahetust, siis avastasin mitmel korral, et avariitermokaitse oli boileri välja lülitanud. Nüüd hoian termoregulaatorit madalamal temperatuuril aga seesamune ikka tilgub!