Ehitusfoorum

Käsitlesin ise antud teemat rohkem kui aasta tagasi ja see on kirjas siin kõrvalteemas. Oli just Soomes selline juhus, et projektis oli sees bituumenriidega katuse katmine ja valts otse sinna selga. Uurisin Soomes seda teemat põhjalikult ja päris asjatundjad seda ikkagi ei pooldanud. Pooldati nii, et valtsimäärdega täidetakse paani ja aluskatte vahe täielikult. Soovitati kasutada ainult neelude all ja muudes riskikohtades.
Kuna, aga vaielda polnud võimalik, siis see katus sinna peale lõpuks läks ikkagi... Kevadel avasin ühe paani ja see oli alt täiesti valge oksiidist.

Oled kindel? Äkki oli veel lumi! Selle sees sa seal ju sumasid.

taastaja

Lumega pool läks laudisele ja selle nad tegi õigel viisil.

Tere. Endiselt ei saa aru inimese jäärapäisusest. Spetsialistid kirjutavad, et valtsplekk-katuse alla ei sobi auru ja õhku kinnipidav kiht, ei ruberoid, kile ega mõni muu ollus. Miks on vaja tegeleda edasi küsimusega "ei tohi küll, aga äkki kuidagi ikkagi võib ja siis missugune?" Mis oleks selle ruberoidi eesmärk seal valtspleki all? Eesmärk puudub. Ja kui ruberoid ei kõlba ajutiseks lahenduseks, või pole käsi otsas, et seda vajalikul hetkel maha katkuda, siis võib ju lausa ajutise katuse peale ehitada. Teemaalgataja küsimusele on vastus olemas. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kuna Soomes uurisin teemat põhjalikult, siis asi järgmine: Kuna alati ei eemaldata täielikult vana roovi, et paigaldada nõuetekohaselt tuulutusliistuga aluskate, siis peab ajutiselt nagunii katma mingi materjaliga, mis eemaldatakse enne paanide paigaldaist( kuna valtskatus ei vaja mingit aluskatet). Väga nutikas on, aga kliendile see roovi peal olev aluskate täie raha eest maha müüa ja teha nägu, et see on nüüd katuse osa ja väga vajalik tänapäeval. Mina olen igatahes sellise asja vastu täielikult!!!

Robi 1 kirjutas:Kuna Soomes uurisin teemat põhjalikult, siis asi järgmine: Kuna alati ei eemaldata täielikult vana roovi, et paigaldada nõuetekohaselt tuulutusliistuga aluskate, siis peab ajutiselt nagunii katma mingi materjaliga, mis eemaldatakse enne paanide paigaldaist( kuna valtskatus ei vaja mingit aluskatet). Väga nutikas on, aga kliendile see roovi peal olev aluskate täie raha eest maha müüa ja teha nägu, et see on nüüd katuse osa ja väga vajalik tänapäeval. Mina olen igatahes sellise asja vastu täielikult!!!

Kas valtskatus ei vaja aluskatet? Täislaudise puhul küll mitte, aga vahedega (samm 300) laudise puhul?

Valtskatus on täiesti veetihe ja kui all tuulduv pööning või muidu korralik tuulutus, siis kuivab ka alt. Selle tõestuseks leidub rohkelt 70-80 aastaseid katuseid, mis näevad alt üsna kenad välja. Niiskus jookseb piki paani alla ja osaliselt imbub roovi, kust tuuldub hiljem välja.

Külaline kirjutas: Kas valtskatus ei vaja aluskatet? Täislaudise puhul küll mitte, aga vahedega (samm 300) laudise puhul?

Keeruline küsimus aga püüan lahti seletada.
Täislaudise puhul ei vaja kindlasti, aga kui laudise samm ületab juba 100mm siis on vaja (EVS 15672)
Samas EVS-s on kirjas, et kui roovi samm ületab juba 200mm siis tekib vajadus 2* kihi aluskatte järele jne. progresseeruvalt iga 100mm kaupa.

...õnneks täna on 1 aprill...terviseks!

no ei tea kas soome arhitektid on siis katuste projekteerimises täielikud võhikud,igatahes sai eelmine suvi ehitatud soomes hulga katuseid,põhiliselt kahte tüüpi : 1)ferm,punnlaud(soonega vineer),sbs,plekk(classik),2)ferm,aluskate,roov(s200),plekk(classik)
nüüd siis küsimus,kes on targemad(lollimad),kas soome arhitektid või meie foorumil sõnavõtjad

onuremus kirjutas:.... nüüd siis küsimus,kes on targemad(lollimad),kas soome arhitektid või meie foorumil sõnavõtjad

Kes targem, kes lollim, pole minu kommentaari juures tähtsust, aga vahest ei maksaks ülelahe tegemisi üle idealiseerida ja pidada nende tegemisi viimaseks tõeks ning igatsugu lollusi automaatselt tarkuseks nimetada. Eksimine pidavat olema inimlik ja ka nemad sealtpoolt lahte on kõigest inimesed! See jutt nii üldiseks kommentaariks.

Soomes on palju selliseid lipsumehi kamandamas, kes päriselt katusele ei astu ja kohati paneb nende eluvõõras abitus muigama...kui näiteks tuli mulle õpetama, et palk ja kivimaja soojustatakse ainult seest, muidu tuleb hallitus...jne.

Üritan veelkord selgitada- et Soomes ja ka Eestis tihti täislaudisele bituumenrullmaterjal pannakse on fakt-seda võivad suuremad valtspleki paigaldajad kinnitada. Et see väga mõtekas ei ole- on ka vähemalt inseneriharidusega inimesele selge. Küsimus oli ikkagi selles , et kuna nagunii pannakse-ja see ei sõltu vähemalt Soomes, kus täna enamik Eesti plekusid - ei eesti teoreetikutesst ja praktikutest. Ja et sel juhul ikkagi selline bituumenaluskate, pandaks , mis ei tekita plekile altpoolt probleeme tulenevalt rullmaterjali koostisest, tahtsingi teada, et millist marki konkreetselt või millise koostisega rullmaterjal sobib. Jakes valtskatuste ehitusega kokku puutunud, saavad aru, et alati ei ole otstarbekas seda enne pleki paigaldamist maha kiskuda (vilets suusailm, kõva lumesadu jne.Aga mis puutub soome ja Eesti projekteerijate-muude tegelaste tasemesse, siis mõlemad suht kehvad, aga Eesti omad oluliselt kehvemad .Kokkuvõttes soomlased enamiku sakslaste-prantslaste pealt maha kopinud ja eestlased omamkorda soomlastel.Kes ajalugu vähegi tunneb, teab et sada aastat tagsi oli eesti plekude ja kogu ehitussüsteemi tase aastaid Soomest ees.
Aga mõnede asjadega pingutavad sopomlased täna üle- ilmselt seetõttu, et sellest, mis paarkümmend aastat tagasi maha kopitud, nüüd eristuda.Topeltvaltsi nõue igal kaldel mõttetu, sakslastel-austerlastel alates 30 kraadist. Kes Austrias mäest alla lasknud suuskadega, teab, et seal lund oluliselt rohkem kui Eestis- Soomes (v.a.Lapimaa).

Katusepakkuja kirjutas:... Ja et sel juhul ikkagi selline bituumenaluskate, pandaks , mis ei tekita plekile altpoolt probleeme tulenevalt rullmaterjali koostisest, tahtsingi teada, et millist marki konkreetselt või millise koostisega rullmaterjal sobib...

Huvitav oleks teada jah, kes on teinud erinevate rullmaterjalidega selliseid praktilisi katseid, et hiljem soovitada seda materjali sinna, kuhu see materjal ei käi?
Eelnevaid postitusi lugedes jäi nagu mulje, et plekk läheb ikkagi hapuks. Äkki mõned Soome insenerid oskavad soovitada, aga, kas nad hiljem ka selle oma kulu-kirjadega uuesti töö ümber teevad pretentsioonide korral, ei oska öelda.
Urmas

Tere. Püüaks nüüd puust ja punaseks insenerlikust vatevinklist.
1. Ruberoidi ja pleki vahele ei jää vaakumit, seal on igal juhul õhk.
2. Õhus sisaldub veeauru, mis tagab selle, et pleki alla tekib kindlasti kondens.
3. Kondensveel pole sealt pilust kuhugi pääsu - ta ei saa kuivada
4. Plekk ja ruberoid jäävad 24/7/365 märjaks
5. Plekk korrodeerub. Korrodeerumise kiirus sõltub ilmastikust (vesi on ka siinjuures ilmastik)
6. Katuseplekk, mis tavaolukorras korrodeerub pealtpoolt 5 mym aastas , korrodeerub lisaks nüüd ka altpoolt ca 20 mym aastas.
7. Kui tsink on läbi ussitanud, siis mustmetalli korrodeerumine käib nüüd juba hoopis lõbusamalt.
8. selle protsessi jaoks pole vaja teada, kas bituumen ja tsink omavahel reageerivad, häving toimub selletagi, sõltumata kas see asub Austrias või Eestis
Lugupidamisega. Alar Piirfeld