Ehitusfoorum

Maja 260 m2, 2 x sillikaat sein keskel vill (48 cm seina paksus) tuul toas ei puhu. Aknad uksed enne külma vahetatud. firma pani kogu küttesüsteemi radikad tubadesse, keldrisse põrandakütte, kütuseks sai valitud pelleti süsteem. Põleti on esbe oma 20 kw ja katel Futura 15 kw paigaldaja väidab et on pelletiaktel, kuid tegelt universaalkatel ja suure koldega, ahju on sisse pandud suur samottkivi ( vist kolde väiksemaks tegemiseks). Lugesin kuskilt, et Eesti tingimustes keskmise soojapidavuse maja kütteks kuluba aastas 170 kw energiat, ehk minu maja puhul peaks aastas kuluma 9,1 tonni pelletit, kuid tänase minu huippu süteemi tarbimise juures on kuu kulu u 2,4-27 tonni KUUS. Ja ei ole ma veel tervet kuud ära kütnud, ehk esimene kuu pelletiga. Paigalda arvab seda, et kulu peabki nii suur olema !? kuigi nende endi sõnul peaks kuu kesk kulu olema u 1,5 tonni ? Võta nüüd kinni mida mehed arvavad !!

Maja 260 m2, 2 x sillikaat sein keskel vill (48 cm seina paksus) tuul toas ei puhu. Aknad uksed enne külma vahetatud. firma pani kogu küttesüsteemi radikad tubadesse, keldrisse põrandakütte, kütuseks sai valitud pelleti süsteem. Põleti on esbe oma 20 kw ja katel Futura 15 kw paigaldaja väidab et on pelletiaktel, kuid tegelt universaalkatel ja suure koldega, ahju on sisse pandud suur samottkivi ( vist kolde väiksemaks tegemiseks). Lugesin kuskilt, et Eesti tingimustes keskmise soojapidavuse maja kütteks kuluba aastas 170 kw energiat, ehk minu maja puhul peaks aastas kuluma 9,1 tonni pelletit, kuid tänase minu huippu süteemi tarbimise juures on kuu kulu u 2,4-27 tonni KUUS. Ja ei ole ma veel tervet kuud ära kütnud, ehk esimene kuu pelletiga. Paigalda arvab seda, et kulu peabki nii suur olema !? kuigi nende endi sõnul peaks kuu kesk kulu olema u 1,5 tonni ? Võta nüüd kinni mida mehed arvavad !!

warlock, kuidas süsteem toimib? kuidas soojuspump külmade ilmadega sooja tootis? Oli vaja lisakütet?

kui võimalik, ehk saad oma kontaktid saata ka linnokas(at)hot.ee tunneks samuti detailsemat huvi ümberehituse kohta..

Ma küll ei tea, kus linnokas või warlock elavad aga eestis selle aasta talve küttesüsteemi planeerimisel aluseks võtta küll ei tohiks.

Asi ongi selles, et külmasid pole siiani olnud ja ei tea siiani, kuidas ta end külmadega üleval peab.
Selle pumba võimsus spetsi järgi on ca 5,5kW miinuskraadide puhul, aga kui väljas varasematel aastatel oli alla -20C, kippus 7,5kW el.tenn lahjaks jääma, seega alla -10C..-15C pump niikuinii juba vähese võimsuse tõttu välja ei vea. Kui sellised külmad peaksid tulema, eks siis saab vaadata, kas panna tenn ja pump järjestikku tööle või pump tagant ära lülida.

Mul on ettepanek, iseehitajatel asi veelgi lihtsamaks teha - kasutage vanu külmkapi mootoreid. Teil on vaja kummalegi poole kaks efektiivset soojusvahetit teha (vasktoru vedeliku sees). Õue minevasse ossa panete vedelikuks antifriisi (tosool jne nimed).
Kui õhk-vesi varianti tahetakse siis antifriis pannakse autoradikaga õue (või juhitakse sealt õhk läbi), maasoojuspumbal lihtsalt plastiktoru maa sisse.

Mul on iseheitajatele küsimus - kuidas te freooni täidate ja kas see on kallis?. Külmkapi mootor on üle, mine tea, tekib tahtmine juba ise ehitama hakata (soojusvahetit projekteerida oskan, ehitada ka).

Kalvis kirjutas:... kasutage vanu külmkapi mootoreid. ...
Mul on iseheitajatele küsimus - kuidas te freooni täidate ja kas see on kallis?. ...).

ise süsteemi kokkupannes läheb suurem energia ja aeg asja selgeksõppimisele, lisaks peab "freooni" süsteem õigesti väljaarvutatud olema, pluss tööriistad ja kanalid materjalide (ka kasutatud juppidele)
Arvutist jõuab tava külmiku võimsus soojuse välja juhtida.
Elamu puhul aga tuleks otsida vähemalt külmletti ja võimalusel sellist, millest saab agregaadi seest kätte ilma gaasi välja laskmata ...

Kui külmkapi kompressori peal soojuspump teha, annab ta sama palju või natsa vähem sooja, kui külmkapi taga olev radikas ülessulatatud külmkapi jahutamisel - nonde kompressorite võimsus on suht väike.

Enne millegi valmis tegemist tuleb tõesti asi selgeks teha ja sellele aega kulutada. Mõni inimene peab teadmiste omandamisele kulutatud aega raisatud ajaks, mõni mitte - inimesed on erinevad.

Soojustehnika põhiteadmised on olemas, ma ei pea neid juurde õppima hakkama.
Probleem oli, kuidas iseehitajad freooni hangivad ja seda sinna torustikku pumpavad.

Näiteks õ-õ soojuspumbal on freoon välisseadmes kaasas. Kui aint siseseade asendada, saab seda freooni kasutada. Probleem on hoopis selles, et enne freooni välisseadmest vallapäästmist tuleb sisemisest soojusvahetist ning torustikust õhk välja imeda. Seda koduste vahenditega teha ei õnnestu aga teenuse saab mõnest soojuspumpade/külmutustehnikaga tegelevast firmast tellida.

wimms kirjutas:....
Mul tekkis endal samamoodi mõte muuta mingi õ-õ sp õ-v pumbaks, aga ma pole külmatehnika inimene, nii et tükk aega kulub uurimisele enne kui tihkaks midagi lammutama hakata. Ma mõtlesin siseosa laiali lammutada ja selle soojusvaheti mõnda sobivasse anumasse uputada. Mis sobivam soojusvaheti sul on?

Sama projekt pooleli. Lähemalt kirjutasin siin teemas

Seal on ka üks huvitav ebay poe link, kus pidevalt selliseid ümberaretusi müügis on.

Panen laiskadele siia siis ka lingi poodi
http://stores.ebay.de/Kaeltetechnik-Wae ... -RepDienst

warlock kirjutas:Näiteks õ-õ soojuspumbal on freoon välisseadmes kaasas. Kui aint siseseade asendada, saab seda freooni kasutada. Probleem on hoopis selles, et enne freooni välisseadmest vallapäästmist tuleb sisemisest soojusvahetist ning torustikust õhk välja imeda. Seda koduste vahenditega teha ei õnnestu aga teenuse saab mõnest soojuspumpade/külmutustehnikaga tegelevast firmast tellida.

Huvitab see, kuidas külmade ilmadega sulatuse lahendasid?
Kas soojusvaheti sulatamistsükli juures jäässe ei lähe või on vesi ikka pidevalt liikvel?

Sakslane seal minu lingil lingil pakub näiteks oma on -offidele ka aegreleega lahendusi.
50 min kütab ja 10 on lihtsalt off ja sulab ise. Aga miinuskraadidega meil asi teatavasti ei sula

Loomiulikult vesi pidevalt liikvel. Tänu sellele ka siseosa soojusülekanne parem, kui õ-õ originaalil ja sulatustsükkel toimub kiiremini ning vähemalt teoreetiliselt pumba väljundvõimsus ka natsa suurem.

warlock kirjutas:Loomiulikult vesi pidevalt liikvel. Tänu sellele ka siseosa soojusülekanne parem, kui õ-õ originaalil ja sulatustsükkel toimub kiiremini ning vähemalt teoreetiliselt pumba väljundvõimsus ka natsa suurem.

On ju ka termostaadiga kokku ehitatud soojavee ringvoolu pumpasid. Omal üks selline ebayst soetatud, tahtsin soojale veele panna.

Kui asi lahendada anduri või termostaadiga, peaks saama sellest soojusvahetist ka max temp kätte. Paar kraadi temp. tõusu annaks juba kõvasti juurde.

Temperatuuri tõstmiseks piisab sellest, kui ringluspump madalama võimsuse peale lülida. Või 3T termostaat vahele panna ja 3-ndale otsale kork ette jne. Lahendusi on palju. Lihtsalt mida madalam on ringleva vee temp, seda kõrgem on süsteemi kasutegur. Pole mõtet kuumutada vett rohkem, kui konkreetsel juhul vaja on.

Ega ei ole proovinud veel ülejäävat soojusvõimsust akupaaki lasta ? Ööd ju veel suht soojad.

Warlock
Kas saaksite enda süsteemist ka mingeid pilte saata ja pikemalt lahti seletada nt meilil?

2007 aastal selliseid asju tõesti arutati.
Kahjuks pildid ja lahtiseletamine eriti ei aita.

Kui kujutada ette et ehitada õhk-õhk pump õhk-vesi pumbaks siis on sinna vaja teatud asju juurde nagu soojusvaheti ja veepump jne, jne. Kui nüüd lisada kõik need jupid siis tuleks kokku poest ostetava õhk-vesi soojuspumba hinnale lähedane hind va seda et programm on ka puudulik ning seda eriti ümber ei tee.
Juba ettekujutus et õ-õ mudel võib olla näiliselt odava hinnaga võib anda tagasilöögi sest tavaliselt on ka masina võimsus hinnaga kooskõlas. Ehk kui saad soodsa õ-õ pumba siis lase see seinale paigaldada ja ära mõtle et hakkad seda ringi ehitama.