Ehitusfoorum

arvutaja kirjutas:1 ruutmeetrile langev päikeseenergia on Eesti laiuskraadil 980 kWh/aastas.....

Kui see jaguneks ühtlaselt aasta peale oleks kõik tore. Kahjuks nii see ju ei ole. Enamus aastast kas liiga vähe või liiga palju.

rtol kirjutas:Kuidas uue elektrihinna valguses maakütte ja pelleti kütte hinna vahekord on? Pole vist enam vahet?

Ei ole maasoojus enam nii odav, kui varem, arvestades veel pea poole kulukamat väljaehitamist võrreldes pelleti süsteemiga. Aga eks mugavus peabki maksma.

arvutaja kirjutas:1 ruutmeetrile langev päikeseenergia on Eesti laiuskraadil 980 kWh/aastas.
5 aastat*980 kWh/a=4900 kWh
0,12 senti/kWh*4900 kWh= 588 EUR/m2
Eeldame optimistlikult, et 40% energiast läheb tõesti vee soojendamiseks (tsitaat Sunheati kodulehelt "Kui hinnata päikeseküttesse tehtud investeeringu mõttekust, on oluline näitaja ka
päikeseküttesüsteemi efektiivsus, mille all mõtleme energiahulka, mida süsteem suudab
soojusenergiaks muuta e kui palju kinnipüütud soojuskiirgusest jõuab tarbimisse. Siin on
näitaja 30% hea, 35% väga hea ja 40% suurepärane tulemus.")
588*0,4=235,2 EUR/m2 peaks saama ostetud ja paigaldatud päikesekütte süsteem.

Ei tea selle hinnaklassiga seadmeid, 20 aastase tasuvuse mööndustega veab välja.

"päike talvel paistma ei hakka ja suvel pole üleliigse soojaga midagi teha)."
viewtopic.php?f=9&t=38236

Kas keegi oskab oma kogemustes midagi pelleti keskküttekaminate kohta kirjutada? Kapitaalset katlaruumi pole vaja, toast täitmine, tuhavõtmine ja müra on jälle miinused, samas, kui kütteperioodi küttekogus maja kohta oleks ainult paar tonni pelletit

See pelletipõletamise tehnika on kunstlikult kalliks aetud,seda kannataks rahulikult 30-50% soodsamalt müüa,kuid,kuniks maksjaid,miks mitte küsida.

Aga hakka siis müüma! Vallutad turu nagu naksti.

Ise kasutan OPOP Woody katelt Taani NBE põletiga.

Kas olete rahul..probleeme ei ole?

Olen isiklikult Woody katla ja NBE põletiga täiesti rahul

Kui palju pelleti tonn maksab? kui suure koguse puiduga seda võrrelda?

Puiduga on selline lugu, et puidu kütteväärtus sõltub väga palju puiduliigist ja niiskusest. Võiks ju küsida, et millist kütteväärtust su tootja deklareerib?
Kasutan järgnevalt puidu kütteväärtuse arvestamiseks andmeid siit: http://www.eramets.ee/static/files/762. ... s_2010.pdf
Segalehtpuu – haab+lepp niiskusega 20% annab 1280 kW/rm
Kui puidukatla kasutegur on 75% siis jääb sellest alles 960 kW/rm kohta
FlexHeat deklareerib oma premium pelleti kütteväärtuseks 4900 kW/tonni kohta
Kui pelletikatla kasutegur on 90% siis jääb sellest alles 4410 kW/tonni kohta
Seega tuleb antud näites 1 tonni pelletiga võrdse energiahulga saamiseks ära põletada 4410/960= 4,6 ruumi puid.
Kui kasutad märjemat/madalama kütteväärtusega puud, kulub seda rohkem, kui kuivemat/kõrgema kütteväärtusega puud, kulub seda vähem.
Pelleti hind sõltub kogusest, ostu ajast ja kohast. Mina ostsin septembris Espakist kojutoomisega 6 (896kg) alust FlexHeati Premium pelletit hinnaga 185 eurot tonn.
Kindlasti on pelletit võimalik osta nii odavamalt kui ka kallimalt.
Mina oleksin pidanud 6 aluse pelleti (5,4 tonni) asemel ostma 25 ruumi kuivi puid, hinnaga maksimaalselt 40 eurot ruum.
Raha rahaks aga neid puid ei oleks ma kuidagi katlaruumi kõrvale sooja ja kuiva abiruumi viiele ruutmeetrile ära mahutanud.

küsiks pooleldi teemkohase küsimuse

mis dokumendiga ja kuidas on määratetud varutud kütte (pellet, halupuit vms. s.h. kütteõli) hoiustamine
millised tingimused tuleohutusele, tõkestamine, kogused, kaugused jne.

Kas katlamaja peab olema eraldi tuletõkke tsoon, koos igasuguste vastavate klappide ja ustega, sama ka läbiviigud, jne.

kui ikka mingi 3...10 alust oelnevalt ostjast vedeleb samas ruumis katlaga ja kaugus just kiita pole või ... ja see tuld võtab ? sama ka puuriidaga katla ruumis ehk ka kütteõli mahuti.

Vastused oma küsimustele leiad siit:

Tuleohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011039

Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded
https://www.riigiteataja.ee/akt/12866223

Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded
https://www.riigiteataja.ee/akt/13356396

teemaalgataja kirjutas:Vastused oma küsimustele leiad siit:

......
Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded
https://www.riigiteataja.ee/akt/13356396

hakkas silma, et selles määruses räägitakse valuterasest küttekolletest ja koldeustest.
Foorumis aga malmkateldest.

kes eksib?

Või on mõlemal õigus= st valuterasest kolletel ja koldeustel (erinevalt malmist tehtutel) on miskid erinevad omadused, mida materjal ladustamise juures on vaja silmas pidada, aga foorumi teemades pole see olulisena esile tõusnud.

Kuna omal sai pelletisüsteem 2013 septembris sisse ja uus vee süsteem varem, panin algul kuksil kaks kuud elektriga sooja vett. Elektri arve kogu maja peale juuli ja augusti kuu oli kuskil 150 ja isegi enamgi. Kui pelleti süsteem sai töökorda kukkusid elektri arved juba oktoobrist kuksil 100 euro võrra. Põleti tarvitab kokkuvõttes nii vähe elektrit et minu 2kw boiler on kindlasti kallim elektriga kütta kui pelletitega.

elarh kirjutas:panin algul kuksil kaks kuud elektriga sooja vett. Elektri arve kogu maja peale juuli ja augusti kuu oli kuskil 150 ja isegi enamgi. Kui pelleti süsteem sai töökorda kukkusid elektri arved juba oktoobrist kuksil 100 euro võrra.

Kas sa pead ühiskondlikku sauna

Mul oli neljaliikmelise pere kogu elektrikulu juulikuus (kogu soe vesi on elektriga) ca 75 eurot.

Sooja vee tarbimine sõltub harjumustest. Minu eks suutis hambaid pestes rohkem sooja vett kanalisse lasta, kui minul duši all käies kulus. Ei aidanud ka korduvad märkused. Kui pere vähe suurem ja selliseid liikmeid rohkem, siis ongi kulud suuremad.

Valetasin ennist oma boileri kohta. Nimelt elektriga küttes on võimsus 1500w. Aga ei tea miks ta nii palju kulutas seda. Harjumused ei ole "ühiskondliku sauna" sugused. Keldris nokitsedes siis ikka kuulsid kuidas boiler küttis mõni hetk seisis ja jälle küttis. Maja ka muidugi suur 200 ruutu ja boileri ja kõige viimase kraani kaugus umbkaudu 22 meetrit plus vahel on "tark" tsirkulatsiooni pump mis liigutab vett, et kogu aeg oleks kraani taga soe vesi.


Aga tagasi teema juurde tulles, siis mina küll ei julge katla ruumis hoida pelleteid rohkem kui kubus sees on. Üks tark rääkis mulle et katlaruum peab olema hermeetiline ka, värske õhk peab tulema eraldi toruga väljast. Minul hetkel ei ole ta nii hermeetiline, aga kui suvi kätte jõuab puurin vundamenti augu ja panen kõik avad ja avaused kinni.

Pellet seisab mul endal keldris, mis on ikkagi mingil määral niiske. Sellepärast väga palju ei julge varuda pelletit korraga. Samas kui laduda aluse peale ja jätta kottide vahele natuke õhuruumi, ei tohiks vast midagi juhtuda.


Pelleti tonni täpselt ei tea, aga alus, kus peal on kuskil 960 kg maksab alates 185 (ei ole premium) kuni 230 (premium). Ja võib ka rohkemgi maksta

elarh kirjutas:... ja boileri ja kõige viimase kraani kaugus umbkaudu 22 meetrit plus vahel on "tark" tsirkulatsiooni pump mis liigutab vett, et kogu aeg oleks kraani taga soe vesi.

Loobu sellest ja näed imetabast kokkuhoidu.

elarh kirjutas:Valetasin ennist oma boileri kohta. Nimelt elektriga küttes on võimsus 1500w. Aga ei tea miks ta nii palju kulutas seda. Harjumused ei ole "ühiskondliku sauna" sugused. Keldris nokitsedes siis ikka kuulsid kuidas boiler küttis mõni hetk seisis ja jälle küttis. Maja ka muidugi suur 200 ruutu ja boileri ja kõige viimase kraani kaugus umbkaudu 22 meetrit plus vahel on "tark" tsirkulatsiooni pump mis liigutab vett, et kogu aeg oleks kraani taga soe vesi.

Kas sul ringlusvee torude kohalt on ka põrand soe, võib-olla kaob energia põrandasse. Kuidas ringlusvee torustik on isoleeritud.

Tere

Nimelt on tekkinud küsimus.
Kas eelistada ainult pelleti kütmiseks mõeldud katlet (Pelle, Woody, jt) või sobiks ka Atmos näiteks?
Asi selles, et mitte kuskilt ei loe välja, mis võiks olla Atmose puhul kasutegur pelletiga küttes? Kas on see sama nagu korraliku puuga ja jääb sinna 90% kanti?
Hetkel ostakatel.ee pakub väga mõistliku hinnaga Woody katelt koos Scotte põletiga ning kuna ehitusmess on tulemas siis saab sealt ka kindlasti konkureerivaid pakumisi.
Samas oleks hea variant, et saaks ka vajadusel puuga kütta, eriti kui kasuteguris väga ei kaotaks sellise "kombineeritud" katla puhul pelletiga küttes.
Hetkel on lihtsalt keldris Thermona käkk ning tahaks seda välja vahetada, sest selle katla puhtana hoidmine seest on lihtsalt jube töö. Kes iganes seda katelt kunagi disainis on tulevaste katelde omanike peale vihane olnud, sest ribide vahelt on lihtsalt õudus kuubis seda puhastada.
Praeguses süsteemis on 1500L akupaak ka vahel, kas see on mõttekas jätta alles pelletiga küttes või pigem loobuks sellest? See siis sellisel juhul kui valin ainult pelleteid sööva katla.

Kas keegi oskab oma kogemustes midagi pelleti keskküttekaminate kohta kirjutada? Kapitaalset katlaruumi pole vaja, toast täitmine, tuhavõtmine ja müra on jälle miinused, samas, kui kütteperioodi küttekogus maja kohta oleks ainult paar tonni pelletit [/quote]

Mul on pelleti keskkütte kamin nüüdseks 2 kuud järel olnud, alates 4 jaanuarist. Jaanuari kogukulu 1 tonn pelletit, majal soosjustus olematu (nõuka aegne ridaelamu boks topelt kiviseinaga). Kokku majas 3 korrust, esimesel ja teisel korrusel radiaatorid, keldrikorrus on täielikult maa all ja kütteallikas seni puudus. Kokku ca 140m2. Ostmise ajend- eraldi katlaruumi ei vaja(sellist ruumi ei oleks), ei vaja akupaaki (ka selleks pole ruumi), kütab soojaks ka maa alla jääva ruumi, automaatne (pelleteid peab juurde valama) ja hoiab majas ühtlast temperatuuri. Miinustest-suhteliselt lärmakas ehk elutuppa mina ei paneks teda (minul on ta keldrikorrusel ja elamist ei sega, seal asub saun, pesemisruum ja suur kaminasaal), salve maht on 30kg, tuha võtmiseks soovitan osta tuhaimuri, tuhka tuleks võtta vähemalt 1x nädalas, kamina leek ei ole ilus vaadata ja klaas määrdub paari päevaga(muide täisvõimsusel nii kiiresti klaas ei tahmanud), võrreldes odavama pelle katlaga suurem ostuhind. Kokkuvõttes - kui võimalik, ostaks katla, kui ei, on konkreetne kamin arvestatav alternatiiv. Kamin ise on http://www.torujyri.ee/kaminad/pelletik ... inda_steel.

Atmos sobib pelleti jaoks hästi. Nii Pelle kui ka Atmose kasutegurid on pelletiga kütmisel kõrged: u. 90%. Mõlemad on kvaliteetsed ja töökindlad katlad.
See, et Atmos on puugaasikatel ei tähenda seda, et pelletiga küttes kasutegur madal oleks.

Pellet on tihedama koostisega ja kuivem, (Premium pellet ka puhtam) seega kütteväärtus on kõrgem kui halupuul.

pelleti katlad kirjutas:Tere
Nimelt on tekkinud küsimus.
Kas eelistada ainult pelleti kütmiseks mõeldud katlet (Pelle, Woody, jt) või sobiks ka Atmos näiteks?
Asi selles, et mitte kuskilt ei loe välja, mis võiks olla Atmose puhul kasutegur pelletiga küttes? Kas on see sama nagu korraliku puuga ja jääb sinna 90% kanti?.

Mina soovitan ainult pelleti katelt ja korseztwa katel on väga hea. Ja soe vesi tuleb pelletiga odavam Kui elektriga.
Kasutan mini bio luxury katelt ja olen ülimalt rahul.

tähenärija kirjutas:

teemaalgataja kirjutas:Vastused oma küsimustele leiad siit:

......
....

hakkas silma, et selles määruses räägitakse valuterasest küttekolletest ja koldeustest.
Foorumis aga malmkateldest.

kes eksib?

Või on mõlemal õigus= st valuterasest kolletel ja koldeustel (erinevalt malmist tehtutel) on miskid erinevad omadused, mida materjal ladustamise juures on vaja silmas pidada, aga foorumi teemades pole see olulisena esile tõusnud.

kas siin pole mitte filoloogid tõlkimisega metsa pannud - eesti keeles on justkui olemas sõnad raud, teras ja malm. See viimane on inglise keeles cast iron ja soome keeles valurauta

Pelleti hnd on erinevatel tootjatel erinev. Kindlasti peab kodupõleti puhul jälgima, et oleks Premium pellet. Pelleti tonni hind kuskil 200 eur.
5 ruumi kuiva lepa halupuud umbes samapalju kui 1 tonn kvaliteetset pelletit
http://www.cerbos.ee/et/content/35-ulem ... etikuttele

jeff01 kirjutas:Kui palju pelleti tonn maksab? kui suure koguse puiduga seda võrrelda?

Tere, minul 140m2 kütab blackstar 20 NBE põletiga.soojavee jaoks on 200l boiler. Kuna katla sisemine ring vaid 35l siis selleks talveks plaan 200l akupaak katla ringile juurde panna et ühtlustada katla põlemist. Kuna soojatarve väga väike siis põletit üle 50% võimsusele lasta ei saa, paneb keema katla minutitega. Panin põletile ka keraamilise süütepulga 175w nüüd süütab 40s. Mul neid pulkasid üle ka kui keegi peaks soovima odavalt. Tootja lubab üle 10.000 süütamise. Stokercloudis näeb kristiines, rydos