Ehitusfoorum

randolfe kirjutas: aga kui võtta hinnaliselt,siis selle raha eest mis tavalise ahju sisse läheks ei saa siis normaalset moodulit,et rahaliselt kasulikum tavaline teha.....

Tere.
Rahaliselt on kõige soodsam jätkuvalt tahukakujuline plekk kestaga ahi €/kg kohta.Järgnevad eri kujuga plekk kestaga ahjud, seejärel lihtsamad tellisahjud.Kattuma hakkavad keerukamate tellisahjude ning tavaviimistlusega moodulahjude hinnad. Kui kasutada tellisahjus kõiki kaasaegseid materjale võib ta isegi tiba kallim olla kui lihtsam moodulahi.
Minu teada on siiani kõige parema hinnasuhtega crovalist valatud segmentidest kokku lapitavad moodulahjud kodumaised : http://kodusoe.ee/index.php?page=ahja-m ... 2&hl=et_EE
Ahjakate tootevalikust leiab ka päris kopsakaid mudeleid kaaluga kuni 2800 kg. Koldesse mahuvad kuni 40 cm puud(soomlastel 33 cm). Kellele Ahjaka välisilme liiga igav tundub, need võivad tellida kombineeritud variandi crovalist südamiku ning mõnest muust materjalist väliskestaga:
http://kodusoe.ee/et_EE/kombineeritud-moodulahjud/
Siiski peab arvestama, et lubatud maksimumkogusega küttes on üle 2000 kg kaaluvatel Ahjakatel mõistlikum koldesse puid asetada kahes jaos.
Parimat.
Mati Malm.
http://www.kodusoe.ee

Moodulahjude puhul on minu hinnangul tegemist tootega, mis võimaldab suure turunõudluse ajal kõikidele ahjusoovijatele neile sobiva mõistliku tähtaja jooksul ahju paigaldada. MASU tingimustes kindlasti paljud moodulahjude tootjad seda eelist võrreldes pottsepa poolt ehitatavate ahjudega ei omanud. Kindlasti on moodulahju tootmise mõte ka saavutada lõpptarbijale parem hind. Eestis see loogika ei tööta kuna kohapeal meil praktiliselt tootmist ei ole ja kõik sisse toodavad ahjud tulevad maadest kus palgatasemed ja tootmiskulud palju kõrgemad. Seetõttu võrdluses Eesti pottsepa poolt ehitatava ahju hinnaga moodulahjud enamasti kallimad. Soomes ja teistes ahjumaades aga reeglina sellises võrdluses käsitööahjud ikkagi kallimad.
Kokkuvõtteks siis hetkel meie kohalik pottsepp väga soodsas seisus ja saab töö eest kõrgemat hinda küsida, sest standarditele vastavaid ahjusid mida saaks ka Eestis välja eksportida meil ei toodeta ja mingite hästi soodsate moodulahjude turule tulekust midagi kuulda pole olnud.

Parimate soovidega
Andrus Schults
e-post andrus@raidkivi.ee
tel + 372 56 479 515

Raidkivi OÜ
Pärnu mnt 139E/2, 11317 Tallinn
tel +372 677 6977
faks + 372 677 6976
www.raidkivi.ee

uudised: http://et-ee.facebook.com/pages/Raidkiv ... 4565424731
http://www.facebook.com/pages/Kaminakod ... 8270545098

pottkivi kirjutas:...siiski peab arvestama, et lubatud maksimumkogusega küttes on üle 2000 kg kaaluvatel Ahjakatel mõistlikum koldesse puid asetada kahes jaos...

Kas kahes jaos, selles mõttes, et alguses pool kogust pealt põlema, ja kui hoog sees, siis ülejäänud pool paari halu kaupa lisada või kuidas? Ja miks?

T

Paari halu kauppa kindlasti pole kasulik. Kolle on ehitatud nii, et seal teatud kogus puid ja õhku korraga põleks. Nagu siin targemad räägivad, siis iga ukse avamine jahutab asjatult kollet ja tekitab seega saastet.

Kaasaegsetes õieti projekteeritud ahjudes köetakse ühe küttekorra kohta ära maksimaalselt kaks koldetäit puid. See annab ahjuomanikule võimaluse vajadusel kütta ahju korra hommikul ja korra õhtul. Kui hommikul on ära köetud kaks koldetäit puid, siis kindlasti ei tohiks õhtul üle ühe koldetäie puid ära kütta ja vastupidi. Peale 9-12h möödumist kahe koldetäie kütmisest on ahjus veel pool soojusest salvestunud ja teise koldetäie energia läheks vaid ahju ülekütmiseks ja lõhkumiseks. Korduvalt nii küttes ahju eluiga väheneb oluliselt ja kaasnevad muud ebameeldivused seoses ülekütmisega.
Seega kaks koldetäit puid võib õieti projekteeritud ja ehitatud ahjus ära kütta kui eelmisest kütmisest on minimaalselt möödas 21h.
NB! Juhin veel tähelepanu, et koldetäis ei tähenda ääreni halupuid täis laotud kollet. Koldetäie all mõtlen siis ahjupassis välja toodud lubatud maksimaalset kütusekogust kilogrammides konkreetsele ahjule mida kütma hakatakse.
NB! Vabandan halva graafika pärast! Ei ole veel hiirega kirjutamist ära õppinud.

Kõike paremat

Andrus Schults

Õhtust.

Aga võipolla sobib hoopis uue lahendusega valmisahi?
http://www.wallnoefer.it/cgi/sdcgi.exe? ... &iklasse=1

Koit

Robi 1 kirjutas:Paari halu kauppa kindlasti pole kasulik. Kolle on ehitatud nii, et seal teatud kogus puid ja õhku korraga põleks. Nagu siin targemad räägivad, siis iga ukse avamine jahutab asjatult kollet ja tekitab seega saastet.

Nõustun igati. Eriti viimastel aastakümnetel on nähtud tõsist vaeva selleks, et temperatuur koldes võimalikult kõrgeks ajada. Näotu oleks seda tööd ukse lehvitamisega hukka saata.

Koit kirjutas: Aga võipolla sobib hoopis uue lahendusega valmisahi?

Kas saan õigesti aru et koldest liiguvad kuumad gaasid alla "tuharuumi" http://www.wallnoefer.it/webdata/images ... NSOFEN.PDF ning sealt edasi üles korstna suunas?

JAH, seda liiki kolded on olemuselt veel vingemad kui need V kolded.

Siiski praktilise kasutuse osas( kiviahjudes) ei võimalik ehk päris nii õelda. Seal peaks vist olema pikema ajaliselt suur kuumus, et see asi toimiks õigesti.
Huvitav lahendus igatahes....

Tundub jah väga huvitav kolle.Seda peaks ise ka proovima.

Ma arvan, et sellise kolde eelis on see, et tuli saab põleda pikemat aega, aga samas puhtalt. Sobib näiteks sinna kus soovitakse pikemalt tule ilu nautida või ka kuuma vett ahjuga teha.
Omal lõi silmist selline lahendus läbi, et kolle asetseb silmade kõrgusel, kolde all on 3...4 laskuvat lõõri ja alt korstnaühendus. Tuhauks on all, lõõride põhjas. Õhk tuleb peale läbi kuumade kolde seinte, välisvoodri ja kolde vahelt, sealt maha,ning seda peab saama timmida. Vajalik ka stardisiiber, siiski selle ava ei asetseks kolde laes, vaid pigem kolde põranda piirkonnas, kuna kolde kõrgemates osades oleks ainult varu kütus ja põlemine leiaks aset ainult kolde V kijulise põhja ja ava piirkonnas. Ahi soojeneks põhiliselt kreskosast...seega üsna ühtlaselt kui pärast soe üles tõuseb.

Robi 1 kirjutas:... Sobib näiteks sinna kus soovitakse pikemalt tule ilu nautida...

Kas sellise kolde ehitusega üldse mingit tule ilu ongi???
Mis ütleb kolderest sellise põlemise peale?

Ega sinna malmist resti tulegi kuhukile. Põhi tuleb shamotist üleni ja keskele mingid avad või 1 ava, mis samas hoiab sõed kinni. Vähemalt nii olen ise seda ette kujutanud.
Põlemisõhu kanalid peavad ka päris madalas olema ja osad võiksid olla isegi allalaske pilu vahel ,sest sealt hakkab järelpõlemine.

Tere!

Tahaks küsida asjatundjamate käes, kas Nunnauuni ahju tohib kütta ka puitbriketiga ja kui palju seda korraga kasutada võiks? Ahju enda juhendis räägitakse muudkui halupuudest, mida tohib 24 tunni kohta 10kg panna, aga kui tahaks puitbriketti kasutada, siis kui palju seda võiks panna, et ahjule kuidagi kahju ei teeks? Ja kas selle peaks seal ära põletama samuti lahtiste õhukanalitega, nagu juhend ette näeb, või on seal mingi teine tehnoloogia ja peaks neid õhuklappe mingil hetkel ka keset kütmist sulgema?

Tänud ette, kui keegi võtab vaevaks valgustada.

Kui 10 kg. puid lubatud siis puitbriketti paneksin igaks juhuks tiba vähem (8-9 kg.) sest sellel parem kütteväärtus sest on tiba kuivem kui halupuu üldjuhul. Põletaksin nagu puitu ikka.

rokikas kirjutas:Kui 10 kg. puid lubatud siis puitbriketti paneksin igaks juhuks tiba vähem (8-9 kg.) sest sellel parem kütteväärtus sest on tiba kuivem kui halupuu üldjuhul. Põletaksin nagu puitu ikka.

Ma arvan jälle, et 10kg on 10kg. Pole vahet, kas puit on hakitud, või halus. Lihtsalt puitbriketi maht võib olla veidi väiksem, kui ta tihedamini pressitud.
Kui briketti hoitakse samas ruumis, kus halgusid, siis peaks niiskus sama olema. Me ei saa eeldada ju, et üks küttematerjal on praak ja teine pole.
Seiksed mõtted mul. Nunnauuni ega moodulahju mul pole.

motamees kirjutas:Ma arvan jälle, et 10kg on 10kg. Pole vahet, kas puit on hakitud, või halus. Lihtsalt puitbriketi maht võib olla veidi väiksem, kui ta tihedamini pressitud.

Ja-jah, ning raudteerelss põleb täpselt samal viisil kui säraküünal

Pildil on ahjs põlenud reltsid...mis said tundvalt rohkem kütmist kui 10 kg.

Robi 1 kirjutas:Pildil on ahjs põlenud reltsid

Need relsid pole ju põlenud (hapnikumolekulidega ühinemise mõistes) suurt mitte - need ju peamiselt kuju muutnud ehk deformeerunud.

Kuju on muutnud ja tegelikult ka ligi 100 aastaga kitsamaks ka põlenud. Mõnes teises ahjus on nii ära põlenud, et reltsid paistavad keskelt läbi kohati. Ainult otsad on endised.

Robi 1 kirjutas:tegelikult ka ligi 100 aastaga kitsamaks ka põlenud.

Mulle jäi lugegdes küll mulje, et rokikas ja motamees vahetavad arvamusi nii umbes ühe ööpäeva küttekoguse perspektiivis - kui jätaks õige need 100-aastase kestvusega protsessid sellest väitlusest kõrvale

Minuarust Motamees üritas lihtsalt õelda, et 10 kg sulgi kaalub sama palju kui 10 kg tina jne. Arsaamatuks jäi just see, kuidas reltsi põlemine siia puutub? Tahad vist õelda, et samas kaalus puu annab ikkagi vähem sooja...võimalik...

Sõber tuli ükskord meile ja kaenla all oli kaks pakki saepurubriketti. Poemüüa oli talle seletanud, kui hea see on ja kui õkonoomne ja kui vähe saepuru ja... üldse üks imematerjal. Tal omal ahju pole ja otsutas minu juures katsetada, kuna ma tean kuipalju ahjutäis sooja annab. Küsis veel, kas ma julgen nendega kütta.
Poest oli kaasa antud ka mitmeid pabereid. Üks neist oli tuha kogused erinevatel kütustel. Tahtsin võrrelda tuha teket puuga, aga võta näpust, puitu võrdlustabelis polnud. Kõige väiksema tuhakoguse andis puitbrikett. Kohe sealsamas kõrval oli põlevkivi tuhakogus. No reklaamimehed ikke tunnevad oma tööd.
Naersin selle peale ja viskasime briketi alla. Just sellise portsu, nagu poemüüa oli ütelnud väga hää olema.
Ajasime juttu ja briketid põlesid. Mul polnud põlemise kohta erilist usku, aga juttu oli ikke kena ajada. Kui briketid olid ära põlenud, küsisin ma sõbara käest luba puude alla panekuks, sest poe lubatud soojalaks jäi ikke väga kesiseks.
Kena keik.

motamees kirjutas:Kui briketid olid ära põlenud, küsisin ma sõbara käest luba puude alla panekuks, sest poe lubatud soojalaks jäi ikke väga kesiseks.

Kehv sõber, kehv ahi või veel midagi muud oli kehv (või vastupidi - liiga hea ) - omast kogemusest (sai üks talv nii ahju kui pliiti saepurubriketiga köetud) võin küll vastupidist kinnitada.