Ehitusfoorum

Et siis ikkagi postid keset ruumi
Kunagi ammu tahtsin endale maja millel esimesel ega teisel korrusel poleks kandvaid vaheseinu, et saaks vabamalt,vastavalt tujudele ruumijaotusi teha. Ematalale(tala on risti teiste talade all) toetuvat vahelage samuti ei tahtnud...siis paigaldasin 200mm I-terastala pikkupidi keset maja läbi. Maja keskele tuli ainult üks raudpost tala toetama. See ka siis korstna kõrvale. Silded jäid 4 ja 7m. Tõsi 7m ühte otsa tuli hiljem koja sein rist alla.
I-terastalale keevitasin talakohtadel "kõrvad" alla ja uputasin vahelae talaotsad I-tala sisse kandma. Et nad sealt välja ei sõidaks tuli sepipajas teha vastavad kobad mille üks ots jäi sirge ja mutrikeermega. Nendega sai puittalad läbi I-tala omavahel tõmbele ühendada.

Ehk annab ka siin midagi sarnast teha..saad ühtlase paksusega vahelae ja klassikalise, tugeva kolmnurga sarikatele ning jäävad ära keset ruumi laiutavad postid.


taastaja

Olen ükskord Sinu kirjeldatud lahenduse järgi ühe kõrvalhoone lae ehitanud.
Siin seda ei saa rakendada sest omanik on otsuse teinud.
Tuleb nivendseina lahendus ja talad asetsevad piki hoonet. Kusjuures omaniku väitel ankurduvad talad talakingadega ühest otsast Fibo-5 plokkidest seinte külge, ja teisest otsast vaheseintele.
Visualiseerisin arvutis selgitava pildi vaatega katuse alt. Suuremalt ei saa pilti üles laadida, ega ehk on midagi ikkagi aru saada. Kas postid ruumis olla võivad, ega ma seda tegelikult ei tea. Võib-olla omanik ei soovigi neid. Aga postidega oleks lihtsam ja kindlam.
Selle lahenduse puhul oleks harjatala peale on sarikaid hea paika laduda.

Minul on insener eramule joonistanud umbes sarnase lahenduse nagu Vuuk-i teisel joonisel, st harjatala ja sarikad (50x200) 600 mm sammuga.

Sarikate toetuspunktid on mul samuti vahega ca 8 meetrit. Harjatala toetuspostid on minu projektis väiksema sammuga, pikim on 3,8 meetrit. Harjatala ise on tunduvalt jämedam kui Vuuk´il planeeritud - nimelt 140x400 mm liimpuittala. Ma millegipärast ei usu, et insener oleks tahtnud meeletult üle dimensioneerida sellist tala joonistades. Pigem on see vajalik stabiilsuse ja läbipainde jaoks. Nii et üle 5 m silde puhul on 150x200 ehk liiga tagasihoidlik.
Samuti on mul toetuspostid liimpuidust 160x160, mitte prussina, kuna liimpuit on stabiilsem.

Pennide on mul olemas ja samuti 50x200 mõõdus. Kui neil mingit mõju poleks, siis oleks nad ka ehk väiksemad, n 50x150 või 50x100.

Muide, mul ei lubanud insener harjatala toetusposte I k Aeroc kandeseinale toetada, kuna ütles, et punktkoormus läheb liiga suureks ja joonistas kandetalad läbi kahe korruse vundamendile. Vundamendil on postidel omakorda eraldi paksem tald (plaat), mis on muust vundamendist eraldatud. Kui Vuuk´i kolmandat joonist vaadata, siis seal on post lausa uksesilluse peal. Kui kandesein just Columbia ei ole ja uksesillus R/B siis ei julgeks sinna posti küll panna.

Eks arvatavasti peab ka Vuuk´i esimene lahendus, st ilma harjatalata ja pennideta vastu ja ei purune. Iseküsimus on, kuidas mõjub suur läbipaine ja kõikumine - viimistluskihti lõhub kindlasti ja naginad ning muud hääled on kardetavasti tavalised. Mingi lahendus oleks stabiliseerida näiteks OSB-ga (12 mm), mis kinnitatakse tiheda sammuga sarikate külge aga see ei ole kindlasti kõige tugevam ja õigem lahendus. Ehk kui tegemist ei ole eluhoonega siis kärab vast kah ...

Sellise pädeva inseri poolt koostatud projekti hinna kohapealt on õigus, tööjoonised ei maksa vähe ja võiks isegi öelda et hinnad tunduvad pisut röövellikud. Aga just seetõttu, et Vuuk´il tekkinud küsimusi ja võimalikke valelahendusi vältida, sai 21 lk jooniseid tellitud. Ilmselt on see odavam kui pärast kahetseda ...

Tänud huvitava postituse eest. Huvitav oleks nüüd lugeda siinsete tarkade arvamusi, kommentaare.
See on õige tähelepanek, et post asetseb ava kohal. Tegelikult asetsevad kõik avade kohal ja mujale polegi neid toetada. Samas seinamaterjaliks on 250mm Fibo-5. ja välisseintel tugev armeeritud vöö lisaks.
Kas Teil jääb harja all olev liimpuittala nähtavale või jääb peitu?

Huvitav kas kuskil ehitusseadustikus tõesti ei ole nõuet, et maja tuleb projekteerida tervikuna mitte eraldi: vundamendiprojekt, seinaprojekt, laeprojekt, sarikaprojekt. Ja kuniks projekt pole valmis, mismoodi on saadud üldse ehitusluba ja seinad juba püsti?

Ehitusseaduses on nõue, et ehitamiseks peab olema ehitusluba. Ehitusloa saab eelprojekti alusel. Eelprojekti koosseisus on arhidektuurne osa, seletuskiri ja lõige, asendi plaan ja terve hulk "bürokraatiat".
Konstruktiivne osa pole eramute ehitusloa saamiseks nõutud. Natuke absurdne see on, aga arvestades rahva rahakoti paksust, keeruline on muud eeldadagi.
Paljud projekteerijad ega ka insenerid suudagi tegelikult igasugust konstruktiivset osa teha.
Õpitud tarkused kipuvad ka ununema kui ei tegele.

Ikka peab iseendale asja nii keeruliseks ja kulukaks tegema
Saab ju ka siis nüüd mõlemale poole vahepärlinid paigaldada koos tugedega vaheseinal. Kaks sillet 5m nati pikaks jääb aga abiks ikka.

taastaja

mu viimasel majal on samuti postid viilu alt esim-teise korruse vahelani. seal nad ainult ei tööta survele vaid tõmbele.....aitavad vahelage üleval hoida nivendsein võimaldab veel mõlemal pool poste 4,1m laiused toad, teisel korrusel.

Vastuseks Vuuk´i küsimusele - sarikatala läheb kinni kuna pennide alla tuleb lae viimistlus.
Eks neid lahendusi ole rohkem, mida saab selliste katusealuste ehitamiseks kasutada. Samas on ebamõistlik see, kui alles poole ehituse peal hakatatakse sõlmede lahenduse peale mõtlema. See ümbertegemine on üldjuhul seotud suurema raha/aja kuluga ja nadima tulemusega toimimise mõttes.

Eks siin ole juba tüütuseni räägitud inseneri kaasamise vajadusest aga saan teatud määral aru ka nendest, kes üritavad iga senti kokku hoida, et seda materjali/töö alla panna - inseneri töö ei anna ju "reaalset" tulemust aga raha võtab kõvasti.

Huvitav, kas mingit statistikat on kah olemas selle kohta, millise projekti saadiumi alusel ehitama hakatakse. Ega seda vist ei ole väga lihtne kindlaks teha. Ehitusloa taotlusest saaks pildi ette aga ka see ei näita tegelikkust, mul näiteks on ehitusloa taotluses põhiprojekti valmiduses joonised (mis on juba väga hea tase ja võimaldab sisuliselt ehitada). Samas mul konstuktiivsed joonised erinevad põhiprojekti lahendist ikka suht korralikult, kuigi arh lahendus ja plaanilahendus on täpselt samad.

Eks inimesi ole igasuguseid, on neid, kellele eelprojekti tegeminegi ei ole vastuvõetav, aga on ka sellised, kes tellivad eramule tööprojekti. Hinnad sellisele tööle on suuruse poolest esinduslikud küll, kuid sellele, et tegu röövimisega on julgeksin vastu vaielda, kuna paberi peal on näha ainult väike osa tehtud tööst, arvutusi võib koguneda mitme lehekülje jagu ning selle kõige jaoks kulutatatakse aega, turumajanduse tingimustes vahel isegi rohkem kui ette nähtud.
Uudo

Kas keegi oskab soovitada valemit, mille järgi insenerid lihtsa toestuseta sarikatega katuse seinu laiali lükkavat jõudu arvutavad?
Ise (ammust kooliharidust meenutades) nuputasin välja sellise:
F=½M(cos a)(cos ß)/sin(a+ß)
kus a ja ß on katusepoolte kaldenurgad,
M on katuse kogukaal,
F on horisontaalsuunas müürilatile mõjuv jõud.
Räästa mõju ja katuse ebaütlast koormust arvestamata.
??

vuuk kirjutas:Konstruktiivne osa pole eramute ehitusloa saamiseks nõutud. Natuke absurdne see on, aga arvestades rahva rahakoti paksust, keeruline on muud eeldadagi.

Eramu omamine ei ole inimõiguste konventsiooniga garanteeritud "asi". Kui rahakott ei luba siis ära ehita!


Uploaded with ImageShack.us

halturtsik kirjutas:Kas keegi oskab soovitada valemit, mille järgi insenerid lihtsa toestuseta sarikatega katuse seinu laiali lükkavat jõudu arvutavad?
Ise (ammust kooliharidust meenutades) nuputasin välja sellise:
F=½M(cos a)(cos ß)/sin(a+ß)
kus a ja ß on katusepoolte kaldenurgad,
M on katuse kogukaal,
F on horisontaalsuunas müürilatile mõjuv jõud.
Räästa mõju ja katuse ebaütlast koormust arvestamata.
??

Nüüd vist läheb põnevaks.
Üks valem juba tuli.
Kas tuleb arvutuskäik ka?

Kas keegi oskab soovitada valemit, mille järgi insenerid lihtsa toestuseta sarikatega katuse seinu laiali lükkavat jõudu arvutavad?

Ja edasi on vaja valemeid, millega arvutada konstruktsioonid ja sõlmed nende jõudude vastuvõtmiseks.
Siis varutegurid, et läbi korrutada.

Mul on kahju ainult, et teema on jälle väljunud pealkirjas oleva raamidest.

vuuk kirjutas:Kas tuleb arvutuskäik ka?

Ehk tuleb sinult endalt.

Tugevusarvutuse jätaksin pigem selle ala spetsialistile.
"Paigaldasin" vahepeal pennid. Eeldasin, et puhas kõrgus teisel korrusel jääks 2,50m.
Penni pikkus on sel juhul alt pikemast küljest 3,8m
Tulemus selline:

@katuse kandekonstruktsioon.jpg
Joonis on ilus... ja müstiline.
Ainult tõelised profid suudavad selle järgi ehitada.

Teiselt poolt vaadatuna:

halturtsik kirjutas:@katuse kandekonstruktsioon.jpg
Joonis on ilus... ja müstiline.
Ainult tõelised profid suudavad selle järgi ehitada.

Joonisteks mina neid ei nimetaks, pigem kolmemõõtmeline visualiseering. Loodud Google SketchUp-i abil ja kopeeritud pildi faili.
Ehitamisel ehk niisugustest piltidest abi väga poleks, küll aga esialgse ettekujutuse saamiseks.
Kui aga vaadata kõike seda arvutiga otse Google SketchUp-i programmist, kus-juures see kolmemõõtmeline joonis oleks lõpuni valmis (mitte poolik nagu praegu), siis oleks selle järgi lihtne ehitada nii profil kui amatööril.
Samuti on abiks hinnapakkumise koostamisel (hea materjalide koguseid kokku arvutada)
Kasu on sellest ka ehitaja- ja kliendivahelisel suhtlemisel, kui vaja küsimusi üle täpsustada.
Aitab kindlasti ehitamise käigus apsakaid vältida, kuna töö valdavalt mängitakse eelnevalt läbi arvutiekraanil.

Ja pealegi vabavara.
SketchUp siis.

An-Neljas kirjutas:Ja pealegi vabavara.
SketchUp siis.

Vabavara jah.
Aga oleksin nõus profiversiooni enesele soetama, kui see mulle raha tagasi tooma hakkaks.

Katuse harja alune tugipuu peaks kandma raskust ca tonn+ meetri kohta, kui katuse koormuseks võtta 200 kG ruutmeeter...
Ühepoolse koormusega võib katusehari koos seintega keskelt veidi kõveraks vajuda, kui seinad seda piisavalt ei takista.

vuuk kirjutas: Aga oleksin nõus profiversiooni enesele soetama, kui see mulle raha tagasi tooma hakkaks.

Mul on cad-i raamat soojas riiulis, raibe ei too raha. Kuigi ma teda sugugi ei sega. Sõrmeotsagagi mitte.

Konkreetse katusealuse foorumiteema kontekstis on vabavaragi täitsa asjaks (kui küsija oma pildi ka siia tooks ). Üldse "1pilt vs 1000 sõna"-olukordes, mis igasuguseid detailide-tervikute selgitamisi puutuvad.

Aga ma olin teel midagi muud lugema.. No ei saa otse mindud, ei saa..

An-Neljas kirjutas:
Konkreetse katusealuse foorumiteema kontekstis on vabavaragi täitsa asjaks (kui küsija oma pildi ka siia tooks ). Üldse "1pilt vs 1000 sõna"-olukordes, mis igasuguseid detailide-tervikute selgitamisi puutuvad.

Harjutasin õige pisut kätt selle va SketchUp-iga...
Esimene joonis, mis plaane kajastab, ja mis ka mingit kriitikat(programmi kasutamise mõttes) kannatab.

Soojustus ja muu jääks siis väljapoole neid piire.

Ei ole selle programmiga veel kodus, aga harjutamine pidi meistriks tegema...

vuuk kirjutas:Loodud Google SketchUp-i abil

Ääremärkusena: ei ole midagi püsivat siin päikese all - SketchUp ei ole enam Google-i oma:

http://www.trimble.com/3d/

.

Äge onju. Seal on lahtise kasti pildiga nupud, kust saab ka valmisasju üles/alla laadida. Models. Otsingusõnadega annab hulga teiste kasutajate kola. Seni pimeduses elanud kitsama silmaringiga õpetajad panevad mu nüüd seina äärde.. Või vastupidi. See ple aga teema.

Katsetuse kohta ma midagi ei kosta, sest esiteks ma olen publik (tahaks teiste vigadest katusealuste kallal õppida) ja teiseks ei näinudki pilti postituses, alles kopeerides lingi teise brauseriaknasse..

Trimble küll aga 'powered by google' on ka mingite asjade all.. Nonii, varsti poolvaba, siis veerandvaba ja üldseenammittevabavara..