"Meistritöö" garantiiaeg

[Peetripoeg]

Ja vastavalt reitingule siis tunnihinne või massihinne või hinde vahemik,et ei süüdistataks kartelli kokkuleppes ( 1 ahju kaalukilogram = nii ja niipalju sente ehk eurosid )
Ja usun et toad läheksid aina soojemaks ( loe ahjud raskemaks )

Lugupidamisega

[Leevi]

Ma arvan et pole üldse vaja anda garantiiaega.Saksamaal ei ole minuarust mingit garantii teemat.

Niipalju, kui olen aru saanud, annab sakslane garantii viieks aastaks. Austerlaste lehtedel on silma jäänud garantiiajaks kümme aastat, kuid nende seaduseid uurinud ole, ega oska öelda, milline on kohustusliku garantiiaja miinimumkestus.

[Peetripoeg]

Sry! Siis eksisin.
Vääga vabandan.
Tea kas see on neil sealt seadusest tulenevalt.Seda oleks oluline teada.
Ju ma võtsin siis selle sealt et materjalile kestvusele ei taha sakslane anda ajalist garantiid.Vähemalt mina pole seda näinud.Sellepärast küsingi ,et äkki on neil seal seadusest tulenev nõue.(nagu meil see 2 aastat )

Lugupidamisega

[Urmas]

... Et kui lased tellijal osta keskpärase või ebakvaliteetse ( II sort või praakpartii )materjali ja garantii annad ainult oma tööle ,siis ei vastuta ju millegi eest....Ja kas on üldse pottsepa viga ,kui koldekivid mitte ei kuku ära vaid lihtsalt pudisevad koost ?...

Ei teeni elatist pottsepana, aga pidev kokkupuude ehitusega siiski täiesti olemas. Juhtudel, kus tellija otsustab ise materjalid tarnida (loe: loodab, et saab odavamalt), olen alati Lepingusse kirjutanud, et Töövõtja ei vastuta materjalide kvaliteedi eest. Vastutad niipalju, et sa vähemalt oled püüdnud sitast saia teha ja andnud endast parima ega ole rikkunud omalt poolt mingite paigaldusreeglite vastu.
Kui Tellija tahab kangesti mängida varustajat ja hiljem need materjalid lihtsalt pudisevad koost (sitt materjal, aga see-eest odavalt saadud), siis las ta pärast ise jookseb-õiendab kauplusega võikustiganes ta selle sita materjali sai ja nõudku uusi materjale ning asja uuesti/ümber tegemise hinna väljamaksmist. Kui ta tahtis kaupmeest rohkem usaldada kui Meistrit, siis oli see tema teadlik valik, mitte nagu omal ajal S.Kallase meeltesegaduses antud allkiri.

[Andrus Schults]

Tänaseks on riik oma regulatsioonidega majandustegevusena küttekollete ja küttesüsteemide ehitamise võrdsustanud muu ehitustegevusega. Seega kasutada saab kõiki neid samu teadmisi, mis ehituse valdkonnas juba aastaid kasutusel. Selleks, et keegi saaks üldse tehtud töödele hinnangu anda peaks ehitatud ahju kohta olema projekt koos täpse materjalide loeteluga. Pottsepp peaks eelarve, projekti ja pakkumise koostamisel vältima liht termineid nagu segu, šamott, krohv, tellis, vill jne. See väldib olukorra kus tellija näiteks hiljem nõuab HBO+ šamotist kollet aga kasutati hoopis ŠA-5 telliseid. Minu hinnangul ongi täna probleemiks see, et nö halva kvaliteedi ilmnemisel selgub, et projekt või vähemalt eskiis puudub ja milliste ehitusmaterjalide kasutuses kokku lepiti ei ole võimalik enam tuvastada. Selge on see, et tellised ja tellised, segud ja segud, villad ja villad jne on erinevad ning loomulikult ka erineva maksumusega. Tihti hakkavad tellijad nõudma, et miks ei lähtutud tema kaminahju ehitamisel ahju ehitamise standarditest! Samas on vastavalt kutsestandardi terminoloogiale tegemist siiski erinevate kütteseadmetega ja seega nii lai tõlgendamine on ahju ehitanud pottsepa suhtes pahatahtlik. Sisuliselt nii käitudes jõuame me lõpuks olukorrani kus tellija ütleb, et muidu hea ahi aga pesu ei pese vaid hoopis põletab.
Lisan juurde ühe artikli Äripäevast, mis peaks antud teemas asjakohane olema.
EHITUS. Kuidas käituda, kui avastad ehitusel puudused?
05.12.2012
Kadri Põlendik
Ehituses puuduste esinemisel saab rakendada õiguskaitsevahendeid nii ehitise üleandmisel kui ka selle järel teatud ajani.
Sõltumata ehitusfirma taustast või esinduslikkusest võib ikka juhtuda, et ehituse valmimisel leiab tellija objektil vigu. Selleks, kuidas nende avastamisel korrektselt edasi käituda, on õiguslikult paika pandud erinevaid võimalusi. Advokaadibüroo Soraineni möödunud nädalal korraldatud ärihommikul kõneles advokaat Kristjan Tamm sellest, mida tuleb vigade leidmisel teha.
Mida teha, kui avastad puudused objekti üleandmisel? Esmalt on oluline teada, et enne töö lõplikku vastuvõtmist on tellijal kohustus see kohe üle vaadata ning puuduste leidmisel teavitada neist ehitajat mõistliku aja jooksul, mis ei tohiks ületada kahte kuud.
Puudustega tegelemise võimalused on järgmised:
Esitada puuduste likvideerimise nõue – see on esmane nõue, mille tellija peaks vea avastamisel töövõtjale esitama. See tähendab, et pärast ehitise ülevaatamist tuleb võimalikult täpselt üles märkida, millised puudused avastati ning kuidas nende likvideerimist soovitakse. Neist tuleb ehitajat kohe teavitada ning anda sobiv aeg nendega tegelemiseks.
Küsida hinnaalandust – kui tellija avastab ehitisel vead, siis on võimalik võtta teadlikult vastu puudustega objekt, vähendades selle eest makstavat tasu. Näiteks kui põrand kaetakse looduskividega, siis neile on omane, et iga partii võib olla natuke erinev. Kui näidis ja tegelik töö on erinevad, siis võib öelda, et tööl on puudus, mida on keeruline ja ebamõistlik likvideerima hakata.
Sel juhul saab tellija vähendada töövõtjale makstavat tasu, esitades talle hinna alandamise avalduse. Hinna alandamine peab olema proportsioonis töös esineva puudusega. Vaidluste vältimiseks on mõistlik protsessi kaasata sõltumatu ekspert. Neid leiab riiklikult tunnustatud ekspertide registrist, mida peab kohtuekspertiisi instituut.
Nõuda kahju hüvitamist – nõue saab olla kahesugune:
1. Lisaks puuduse likvideerimise nõudele on võimalik nõuda puudustest tingitud täiendava kahju hüvitamist. Näiteks kui mõnel tootmishoonel avastatakse üleandmisel puudus, mille likvideerimise tõttu üleandmine venib ning tellija ei saa hoonet kätte õigel ajal, vaid alles kaks kuud hiljem. Tööd tehases saab alustada hiljem, mis tähendab, et tellijal võib tulu saamata jääda. Siis saab nõuda täiendavat kahju hüvitamist. Kahju tõendamiseks on selgi puhul mõistlik kaasata ekspert, sest kahju suuruse hindamiseks on vaja majanduslikku analüüsi.
2. Kahju hüvitamine puuduse likvideerimise nõude asemel. Seda saab rakendada näiteks juhul, kui tellija nõuab töövõtjalt puuduse likvideerimise, kuid kui töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, see ebaõnnestub vms. Sellisel juhul võib tellija nõuda kahju hüvitamise likvideerimise asemel. Tellija saab sellisel juhul otsida uue töövõtja, kes vead parandab, ning selliste kulude katmine toimubki kahjuhüvitusnõude arvel.
Määrata leppetrahv – seadusest küll ei tulene kohustust panna lepingus paika leppetrahv juhuks, kui ehituse lõpptähtaeg viibib, kuid seda oleks mõistlik teha. Kui tellija soovib töövõtja suhtes leppetrahvi rakendada, tuleb sellest töövõtjale kohe teatada.
Leppetrahvi suuruse maksimaalne piirmäär on lepingus mõistlik kokku leppida, enamasti on see 10% lepingu hinnast. Tellijal tasuks arvestada, et trahvi liiga kõrgeks ajamisel võib töövõtja selle vähendamiseks kohtusse pöörduda. Selle nõude rahuldamisel võivad tellijale tekkida lisaväljaminekud kohtukulude katmise näol.
Taganeda lepingust – lepingust taganemine peaks olema kõige radikaalsem tellija reageering lepingu rikkumisele ja see on rakendatav eelkõige siis, kui lepingu jätkamine ei ole enam võimalik. Näiteks olukorras, kus töövõtja on korduvalt üritanud puudust likvideerida või kui ta keeldub seda üleüldse tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul. Lepingus tuleks alati täpsustada, millist rikkumist peavad pooled oluliseks lepingu rikkumiseks.
Taganemise eesmärk on enamasti see, et pooled ei soovi lepingu täitmist ja tagastavad teineteisele selle, mis nad on lepinguga saanud. Kuna ehitist ei ole võimalik klassikaliselt tagastada, on ehituslepingust tervikuna taganemisele seatud üsna suured piirid. Lepingust tervikuna taganemine on rakendatav eelkõige ehitusprotsessi keskel. Kui maja on valmis ja räägitakse pisipuudustest, siis saab taganeda üksnes lepingu osast.
Mida teha, kui puudused ilmnevad pärast objekti vastuvõtmist?
Garantii – oluline on teada, et klassikaline garantiipuudus ilmub välja alles garantiiperioodi jooksul ning seda ei olnud üleandmisel näha. Kui näiteks avastad garantii kehtimise ajal poolteist aastat pärast töö üleandmist, et eramajas on parkett saanud valet värvi, aga see oli nii juba üleandmisel, siis oled kaotanud nõudeõiguse. Esiteks pole tegemist klassikalise garantiipuudusega ning sellele tulnuks reageerida töö vastuvõtmisel. Teiseks ei ole sellisel juhul töövõtjat informeeritud puudusest mõistliku tähtaja jooksul.
Kui aga seintesse ilmuvad näiteks aasta pärast üleandmist praod, on ehitaja kohustus need korda tegema. Garantii kehtib üldjuhul minimaalselt kaks aastat, kuid hiljuti on riigikohus selgitanud, et garantii kestust kirjeldav paragrahv on dispositiivne. See tähendab, et garantii tingimustes saab kokku leppida erinevalt seaduses sätestatust.
Viieaastane aegumisperiood – kui garantiiaeg lõpeb, ei tähenda see, et rong on lõplikult läinud. Garantiiaeg on periood, kus on lihtsam puudustest tulenevaid nõudeid esitada. ¬Aegumisperiood tähendab, et kui kokkulepitud garantiiaeg saab läbi, siis üleüldine nõuete esitamine on veel võimalik. Puudustele, mis olid olemas töö üleandmise ajal, saab tugineda aegumisperioodi jooksul.
Tasub teada
• Ole puuduste loetlemisel täpne
Kui ülekontrollimisel avastatakse puudus, tuleb see täpselt kirjeldada, et ehitaja saaks aru, mida ta tegema peab. Koos puuduste teatega tuleb esitada ka nõue, millised puudused tuleb milliseks ajaks likvideerida.
Tellija peab töö üleandmisel ehitise hoolikalt üle kontrollima, kaasates omanikujärelevalve. Kui avastatakse näiteks 3–4 asja, mis on valesti, siis tuleb töövõtjale esitada reklamatsioon. Näiteks: köögi välisseinas on kaks pragu ja esiku pistikupesa ei tööta, palun likvideerida puudused 14 päeva jooksul.
Allikas: Kristjan Tamm

[Peetripoeg]

Tegin parandusi ja juurdekirjutusi eelnevasse Fantaseeringusse.Sry
See oli eile vaid uitmõte .
Kui ahjude arvelevõtmise jutul muidugi tõsi taga....

Lugupidamisega.

[rokikas]

Seni kuni tellijal puuduvad muud kohustused peale raha maksmise võite oma ühendused tagumikku pista. "Külakarla" teeb teile hinnas iga kell pähe ja hind on paljuski hetkel see mille põhjal otsustatakse.

[madis64]

"Külakarla" teeb teile hinnas iga kell pähe ja hind on paljuski hetkel see mille põhjal otsustatakse.

Selle kohta võib filosoofilise rahuga nentida, et samasse ämbrisse (või sama reha otsa) teist korda astuvad vähesed.

Kui külakarla teeb toimiva ahju, siis on teistel põhjust natuke kukalt kratsida. Kui aga tema looming viie aastaga ära praguneb/laguneb, siis tuleb esimese ahju raha ilmselt (osaliselt kindlasti vältimatuteks) koolituskuludeks lugeda ja järgmise ahjuehituse puhul osatakse natuke rohkem mõelda kui ainult hinnanumbrit jõllitada.
Elu näitab, et enamus inimesi õpib ainult iseenda vigadest.

[Andrus Schults]

Millegipärast tundus, et üks paari päeva tagune Meelise FB`s jagatud pilt sobib siia "Külakarla vs elukutseline pottsepp" teemasse.

Kõike paremat

Andrus Schults