kui palju õ-v pump praegu elektrit võtab?

[Külaline]

... palju m2 klaasipida on orienteeruvalt kokku.
U arv hakkab seal päris suurt rolli mängima sest klaasidel on see 5x kehvem.

Akende puhul määrab soojakao suures osas ära see, millises suunas nad on. Eesti tingimustes on soojusbilansi mõttes lõunapoolsed aknad talvel passiivse päikesevalguse kasutuse tõttu plussis (eeldades, et akende U-arv on mitte alla 1,0), ida ja lääne omad kerges miinuses, põhjapoolsed tugevas miinuses. Ehk akende pind ei ole määrav vaid suund - egas muidu passiivmajde puhul ei oleks üldjuhul palju klaasitud pinda ja suunatud lõunasse. Teoreetiliselt, kui aknaid üldse ei oleks, siis peaks ka passiivmajade soojustus olema kõvasti suurem, kuna lõunakaare akende arvelt tuleb soojuskao mõttes positiivne tulem mis oluliselt mõjutab kogu energiabilanssi.

Tartus oli detsembris keskmine -6C ja seda madalat päikest ehk 5-6 päeva. See ei anna lõunasse avatud akende puhul mingit plussis soojusbilanssi.

[karl246]

Nõustun et on oluline et aknad asuks ikka lõunasse seda passiivse soojusenergia kinnipüüdmiseks, kuid
vaidleks vastu, et soojusbilansi mõttes kuidagi akendega plussi saaks, sest vähese päikse mis meil maja kütab
peab ju omakorda maha jahutama suvel! Akende soojapidavus jääb ju ikka 5x väiksemaks (1,0) kui seinal (0,2) või on midagi millest ma aru ei saa? EI ole ehitusfüüsika projekteerija kuid keegi võiks siinkohal midagi tarka öelda kas
klaasipind lõunas on samaväärne soojustatud seinaga.

karl

... palju m2 klaasipida on orienteeruvalt kokku.
U arv hakkab seal päris suurt rolli mängima sest klaasidel on see 5x kehvem.

Akende puhul määrab soojakao suures osas ära see, millises suunas nad on. Eesti tingimustes on soojusbilansi mõttes lõunapoolsed aknad talvel passiivse päikesevalguse kasutuse tõttu plussis (eeldades, et akende U-arv on mitte alla 1,0), ida ja lääne omad kerges miinuses, põhjapoolsed tugevas miinuses. Ehk akende pind ei ole määrav vaid suund - egas muidu passiivmajde puhul ei oleks üldjuhul palju klaasitud pinda ja suunatud lõunasse. Teoreetiliselt, kui aknaid üldse ei oleks, siis peaks ka passiivmajade soojustus olema kõvasti suurem, kuna lõunakaare akende arvelt tuleb soojuskao mõttes positiivne tulem mis oluliselt mõjutab kogu energiabilanssi.

[rokikas]

Kui head aknad siis pigem jääb ikka plussi.

[karl246]

äkki mõni arv ka või arvutus võin niisama arvad?
Võrdlesin aknaid U arvuga 1,0 ja seina U arvuga 0,2

karl

Kui head aknad siis pigem jääb ikka plussi.

[Kalvis]

Selle suvel jahutamist saab vältida väliskatete või räästaga (mõeldud on, et suvel on päikese nurk kõrgemal mistõttu talvel paistab aknasse ja suvel mitte).

[Külaline]

Akende summaarset soojusbilanssi saab vaadata näiteks:
http://www.arhitektuurikeskus.ee/wp-ont ... ogia-1.pdf
Sealt lk 28.

Kui suvel on probleem ülekuumenemisega, siis on tegemist arhitekti kehva tööga - aknad tuleb sobivalt varjestada. Kuna varjestada on vaja ainult väljaspool kütteperioodi, siis ei pea varjestus olema kapitaalne (n räästas) vaid võib olla ka kerkkonsruktsioon, mida on lihtne paigaldada ja ära võtta.

[trebla]

Majad muidugi erinevad, mul 130-140 ruutu, üks Fujitsu õ-õ pump, elektri põrandaküte ja el radikad. Eile läks elektrit 24 tunniga 95 kWh (soojuspump sellest 21). Õues oli enam-vähem kogu aeg -14.
Kaminat kütsin ka ja pesumasin tegi ühe pesu.

Paari päeva pärast läheb õues nulli kanti - siis hea võrrelda.

trebla

Olid siis vahepeal need sulailmad kah - väiksema elektritarbimisega ööpäevad jäid 36-40 kWh vahele. Õhk-õhk soojuspump sellest 11-14 kWh. Põrandaküte sulailmaga enam järgi end ei lülitanudki.

[Külaline]

... palju m2 klaasipida on orienteeruvalt kokku.
U arv hakkab seal päris suurt rolli mängima sest klaasidel on see 5x kehvem.

Akende puhul määrab soojakao suures osas ära see, millises suunas nad on. Eesti tingimustes on soojusbilansi mõttes lõunapoolsed aknad talvel passiivse päikesevalguse kasutuse tõttu plussis (eeldades, et akende U-arv on mitte alla 1,0), ida ja lääne omad kerges miinuses, põhjapoolsed tugevas miinuses. Ehk akende pind ei ole määrav vaid suund - egas muidu passiivmajde puhul ei oleks üldjuhul palju klaasitud pinda ja suunatud lõunasse. Teoreetiliselt, kui aknaid üldse ei oleks, siis peaks ka passiivmajade soojustus olema kõvasti suurem, kuna lõunakaare akende arvelt tuleb soojuskao mõttes positiivne tulem mis oluliselt mõjutab kogu energiabilanssi.

Tartus oli detsembris keskmine -6C ja seda madalat päikest ehk 5-6 päeva. See ei anna lõunasse avatud akende puhul mingit plussis soojusbilanssi.

Paberi peal võib aasta lõikes plussis olla, mis sellest tolku? Talvel päike madalal, lühikest aega ja väga vähe päikesepaistelisi päevi, seega talvel kindlalt miinuses. Suvel on tõesti päikest, aga siis on vaja juba varjutad, et üle ei kuumeneks. Sama mis päikesepaneelidega, talvel kui vaja, pole päikest ja suvel, kui on päike ei ole vaja kütta.

[Külaline]

[quote="Külaline]Paberi peal võib aasta lõikes plussis olla, mis sellest tolku? Talvel päike madalal, lühikest aega ja väga vähe päikesepaistelisi päevi, seega talvel kindlalt miinuses. Suvel on tõesti päikest, aga siis on vaja juba varjutad, et üle ei kuumeneks. Sama mis päikesepaneelidega, talvel kui vaja, pole päikest ja suvel, kui on päike ei ole vaja kütta.[/quote]

Mnjah, kui graafiku pealkiri on "hoone akende kütteperioodi soojabilanss" siis ei käi see kogu aasta vaid ikka kütteperioodi soojusbilansi kohta. Aga noh, kui ikka oma veendumustes järeleandmisi ei taha teha, siis ei aita ka uuringud ja inseneride arvutused midagi tõestada.

[Külaline]

[quote="Külaline]Paberi peal võib aasta lõikes plussis olla, mis sellest tolku? Talvel päike madalal, lühikest aega ja väga vähe päikesepaistelisi päevi, seega talvel kindlalt miinuses. Suvel on tõesti päikest, aga siis on vaja juba varjutad, et üle ei kuumeneks. Sama mis päikesepaneelidega, talvel kui vaja, pole päikest ja suvel, kui on päike ei ole vaja kütta.

Mnjah, kui graafiku pealkiri on "hoone akende kütteperioodi soojabilanss" siis ei käi see kogu aasta vaid ikka kütteperioodi soojusbilansi kohta. Aga noh, kui ikka oma veendumustes järeleandmisi ei taha teha, siis ei aita ka uuringud ja inseneride arvutused midagi tõestada.[/quote][/quote][/quote]

"hoone akende kütteperioodi soojabilanss" avaneb Not Found

[Külaline]

Kui otselink ei tööta, siis siit saab ka:
http://www.arhitektuurikeskus.ee/2011/0 ... e-aruanne/

[rokikas]

Lugemiseks http://www.ekvy.ee/attachments/article/ ... 5husus.pdf

[fanatic]

[quote="Külaline]Paberi peal võib aasta lõikes plussis olla, mis sellest tolku? Talvel päike madalal, lühikest aega ja väga vähe päikesepaistelisi päevi, seega talvel kindlalt miinuses. Suvel on tõesti päikest, aga siis on vaja juba varjutad, et üle ei kuumeneks. Sama mis päikesepaneelidega, talvel kui vaja, pole päikest ja suvel, kui on päike ei ole vaja kütta.

Mnjah, kui graafiku pealkiri on "hoone akende kütteperioodi soojabilanss" siis ei käi see kogu aasta vaid ikka kütteperioodi soojusbilansi kohta. Aga noh, kui ikka oma veendumustes järeleandmisi ei taha teha, siis ei aita ka uuringud ja inseneride arvutused midagi tõestada.[/quote][/quote][/quote]


Lehel 17 on välisõhu temperatuuride keskmised kuude lõikes, mille alusel on koostatud kütteperioodi soojabilanss. Kui siit http://meteo.physic.ut.ee/ talvekuude keskmisi temperatuure vaadata, siis kukub see bilanss kolinal kokku. Ainult üks näide, 2010 jaanuari keskmine -12.7 °C, samas bilanss on koostatud -3.0 °C-ga. Edasi võib igaüks ise võrrelda, kui suured vahed on. Arvan, et selliste suurte vahede puhul läheb kütteperioodil lõunapoolsete akende passiivse päikesevalguse bilanss miinusesse.

[rokikas]

Tuleb ikka pikemalt vaadata mitte vaid mõnda aastat http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,299,302

[Külaline]

Kes seletab selle müsteerumi lahti, kuidas on võimalik LK 28 toodud tabelis, et talvel kütteperioodil tuleb läbi põhjapoolsete akende päikesekiirgus?

[2korda2]

Tuleb ikka pikemalt vaadata mitte vaid mõnda aastat http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,299,302

2010 jaanuaris oleks mind väga vähe lohutanud teadmine, et 30 aasta keskmise järgi oleks mul praegu piisavalt soe. Õieti - peaaegu piisavalt soe, sest minu jaoks oluline, Tartu-Tõrvandi jaam, näitab ka 30 aasta keskmisena jaanuaris/veebruaris -5C.

[Külaline]

Kui 2010 oli jaanuari keskmine -12, siis statistilise tõenäosuse kohaselt peab mõni aasta olema 0, et pikaajaliseks keskmiseks tuleks -5-6 kraadi. Ja 0 kraadi puhul võid olla õnnelik, et on lõunapoolsed aknad ja aktiivset küttesüsteemi peab vähem kasutama.
Ehitades ainult üht äärmust silmas pidades peaks tõepoolest avade koguhulka (ükskõik mis suunda avanevaid) minimaalsena hoidma. Ehk lähtuma normatiivsest miinimumist, mis praktikas uusehitiste puhul saab aga pea alati ületatud.
Isegi kui keskmine temperatuur on jaanuaris keskmiselt -12, siis aktiivne küttesüsteem peab sellega hakkama saama, kuna peab olema projekteeritud pidades silmas piirkonna vastavaid madalaimad temperatuure, näiteks Tallinnas -21 ja Tartus -25 kraadi. Lihtsalt mingil aastal on küttekulu suurem tänu normist kõrvalekaldumisele ühele poole, teisel aastal on küttekulu väiksem tänu kõrvalekaldumisele teisele poole.
Kui on tegemist pikaajalisema kliimastatistika kaldumisega ühele või teisele poole (näiteks hakkame liikuma globaalse külmenemise poole), tuleb loomulikult seda arvesse võtta ja alusandmeid kohendada.

[Kalvis]

Kes seletab selle müsteerumi lahti, kuidas on võimalik LK 28 toodud tabelis, et talvel kütteperioodil tuleb läbi põhjapoolsete akende päikesekiirgus?

Kuigi päike paistab lõunas siis eksisteerib hajuskiirgus (pilved). Sa võid ka kunslikult peeglitega panna igasse aknasse päikese paistma.

[Külaline]

Kes seletab selle müsteerumi lahti, kuidas on võimalik LK 28 toodud tabelis, et talvel kütteperioodil tuleb läbi põhjapoolsete akende päikesekiirgus?

Kuigi päike paistab lõunas siis eksisteerib hajuskiirgus (pilved). Sa võid ka kunslikult peeglitega panna igasse aknasse päikese paistma.

Ja need pilved annavad põhja küljes talvel sooja, nii et bilansis võib need panna pluss poolele, nagu tabelis kirjas?

[fanatic]

Tuleb ikka pikemalt vaadata mitte vaid mõnda aastat http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,299,302

Eesti on pindalalt väike aga tänu oma geograafilisele asendile meteoroloogiliselt suurriik. Talvel on Ristna ja Tõravere keskmiste õhutemperatuuride vahe 5C. See muudab bilanssi tublisti, eriti kui aetakse taga komakohti.

[rokikas]

2010 jaanuaris oleks mind väga vähe lohutanud teadmine, et 30 aasta keskmise järgi oleks mul praegu piisavalt soe. Õieti - peaaegu piisavalt soe, sest minu jaoks oluline, Tartu-Tõrvandi jaam, näitab ka 30 aasta keskmisena jaanuaris/veebruaris -5C.

Milline on sinu ettepanek millist temperatuuri nad oleks pidanud näitena toodud jutus kasutama et kõik rahul oleks?

Eesti on pindalalt väike aga tänu oma geograafilisele asendile meteoroloogiliselt suurriik. Talvel on Ristna ja Tõravere keskmiste õhutemperatuuride vahe 5C. See muudab bilanssi tublisti, eriti kui aetakse taga komakohti.

Kui aetakse taga komakohti siis reaalne maja projekteeritakse kindlasse asukohta mitte "asukoht - eesti".

[2korda2]

Ma kahtlustan, et passiivmaja lisaküttevajaduse kõver ei ole välistemperatuuri alanedes sugugi lineaarne (on järsem, täpsem funktsioon sõltub paljudest teguritest ja ma pole praegu pädev seda pakkuma). Sestap on keskmise temperatuuri kasutamine keskmise kulu arvutamiseks ekslik. Reaalselt hoiad keskmisest soojematel aastatel oluliselt vähem kokku, kui keskmisest külmematel juurde kütad.
Tegeliku keskmise kulu leidmiseks tuleks selle kõvera funktsioon leida, seejärel leida temperatuuride esinemissagedused. Neid mõlemaid tuleks arvestada, et leida tegelik keskmine küttekulu.

[Skeptik]

[quote="Külaline]Paberi peal võib aasta lõikes plussis olla, mis sellest tolku? Talvel päike madalal, lühikest aega ja väga vähe päikesepaistelisi päevi, seega talvel kindlalt miinuses. Suvel on tõesti päikest, aga siis on vaja juba varjutad, et üle ei kuumeneks. Sama mis päikesepaneelidega, talvel kui vaja, pole päikest ja suvel, kui on päike ei ole vaja kütta.

Mnjah, kui graafiku pealkiri on "hoone akende kütteperioodi soojabilanss" siis ei käi see kogu aasta vaid ikka kütteperioodi soojusbilansi kohta. Aga noh, kui ikka oma veendumustes järeleandmisi ei taha teha, siis ei aita ka uuringud ja inseneride arvutused midagi tõestada.[/quote][/quote]
Ai aita Eesti oludes tõesti need arvutused ja insenerid mitte kuhugi! 0-energia maja pole Eestis üldse lootust ehitada, isegi väga madala energiatarbega maja on rahaline enesetapp aga ÕIGESSE asukohta projekteerituna mõeldav. Nagu eespool keegi juba tabavalt mainis, siis Eesti on klimaatiliselt "hästi suur" aga meie riigikese häda on selles, et seal, kus väga madal energiatarve on mõeldav - seal ei elata! Need siis saarte lääneosad. Tallinn, Tartu ja Ida-Viru aga ka Kesk-Eesti ei kõlba mitte ühestki vaatevinklist selleks tegevuseks. Pluss ei kõlba passiiv- või madalenergiamaja väga hea asukoht normalsele inimesele elamiseks. Vähemalt mina tahan igapäeva kodu ümber näha kõrgeid puid ning ei taha elada mererannal 360 päeva aastas tormikaid kandes jne. Suvekodu on seevastu lagedal, et ikka Päike kogu aeg paistaks.

Omal 100 ruutu maja ja 2012 elektritarve oli kokku 5563 kWh ja segapuude kulu 10 ruumi. Lisaks kulus 50 kanti vett ning see ongi suures piires kõik 4 iniemse peale. Füüsiliselt ei ole elektrit majas elamiseks vaja, mitte ainsamat pumbakest ega venti pole. Maja on vana täidisseintega eramu aga targa inimese projekteeritud/ehitatud (mina olen lihtsalt seda parendanud), aknapinnad väga suured aga klaasid ~50 aastat juba 3-kordsed!!!, loomulikku valgust jagub teistelegi kuid suvel jahutada pole vaja. Selleks on täpselt läbi mõeldud räästa laius, mida sai veel kivikatuse paigaldamisel 10 cm laiemaks tehtud. Ning naabrikrundi ilusad männid, kuskohast läbi otsene päikesekiirgus maast-laeni akendest elutuba saunaks ei küta. Passiivmajast on asi kaugel aga mingi hullu energiakulukusega ka ei hiilga, sest elektriarves on sees ka eramajas/garaažis tehtavate hobide / tööriistade kulu - keevitus, rellakas, kuumapuhur etc kulutavad omajagu!

[Külaline]

[quote="Külaline]Paberi peal võib aasta lõikes plussis olla, mis sellest tolku? Talvel päike madalal, lühikest aega ja väga vähe päikesepaistelisi päevi, seega talvel kindlalt miinuses. Suvel on tõesti päikest, aga siis on vaja juba varjutad, et üle ei kuumeneks. Sama mis päikesepaneelidega, talvel kui vaja, pole päikest ja suvel, kui on päike ei ole vaja kütta.

Mnjah, kui graafiku pealkiri on "hoone akende kütteperioodi soojabilanss" siis ei käi see kogu aasta vaid ikka kütteperioodi soojusbilansi kohta. Aga noh, kui ikka oma veendumustes järeleandmisi ei taha teha, siis ei aita ka uuringud ja inseneride arvutused midagi tõestada.

[/quote]
Ai aita Eesti oludes tõesti need arvutused ja insenerid mitte kuhugi! 0-energia maja pole Eestis üldse lootust ehitada, isegi väga madala energiatarbega maja on rahaline enesetapp aga ÕIGESSE asukohta projekteerituna mõeldav. Nagu eespool keegi juba tabavalt mainis, siis Eesti on klimaatiliselt "hästi suur" aga meie riigikese häda on selles, et seal, kus väga madal energiatarve on mõeldav - seal ei elata! Need siis saarte lääneosad. Tallinn, Tartu ja Ida-Viru aga ka Kesk-Eesti ei kõlba mitte ühestki vaatevinklist selleks tegevuseks. Pluss ei kõlba passiiv- või madalenergiamaja väga hea asukoht normalsele inimesele elamiseks. Vähemalt mina tahan igapäeva kodu ümber näha kõrgeid puid ning ei taha elada mererannal 360 päeva aastas tormikaid kandes jne. Suvekodu on seevastu lagedal, et ikka Päike kogu aeg paistaks.

Omal 100 ruutu maja ja 2012 elektritarve oli kokku 5563 kWh ja segapuude kulu 10 ruumi. Lisaks kulus 50 kanti vett ning see ongi suures piires kõik 4 iniemse peale. Füüsiliselt ei ole elektrit majas elamiseks vaja, mitte ainsamat pumbakest ega venti pole. Maja on vana täidisseintega eramu aga targa inimese projekteeritud/ehitatud (mina olen lihtsalt seda parendanud), aknapinnad väga suured aga klaasid ~50 aastat juba 3-kordsed!!!, loomulikku valgust jagub teistelegi kuid suvel jahutada pole vaja. Selleks on täpselt läbi mõeldud räästa laius, mida sai veel kivikatuse paigaldamisel 10 cm laiemaks tehtud. Ning naabrikrundi ilusad männid, kuskohast läbi otsene päikesekiirgus maast-laeni akendest elutuba saunaks ei küta. Passiivmajast on asi kaugel aga mingi hullu energiakulukusega ka ei hiilga, sest elektriarves on sees ka eramajas/garaažis tehtavate hobide / tööriistade kulu - keevitus, rellakas, kuumapuhur etc kulutavad omajagu![/quote][/quote][/quote][/quote][/quote]

0 energia maja on piltlikult öeldes lihtne ehitada, kui on selleks piisavalt krõbisevat ja tasuvust ei pea arvutama. Paned piisavalt tuulikuid ja paneele elektrit tootma ja võrku müüma. Külmal ja pimedal talvepäeval ostad vajamineva osa tagasi. Põlva passiivamaja ja selle bilanss on nii planeeritud, et aasta lõpuks on tuba veel soe ja omadega nullis.

[Skeptik]

0 energia maja on piltlikult öeldes lihtne ehitada, kui on selleks piisavalt krõbisevat ja tasuvust ei pea arvutama. Paned piisavalt tuulikuid ja paneele elektrit tootma ja võrku müüma. Külmal ja pimedal talvepäeval ostad vajamineva osa tagasi. Põlva passiivamaja ja selle bilanss on nii planeeritud, et aasta lõpuks on tuba veel soe ja omadega nullis.

See ongi totaalne BS. See ei ole ei 0-energia maja ega passiivmaja ega isegi madala energiatarbega maja. See ongi üks suur lollus, mida mingid tegelased on suutnud Brüsseli tainapeade kaudu läbi suruda, et eriti lollidelt hästi palju raha sisse kasseerida. Ning loomulikult meie Eesti suhteliselt rumal ehitusseltskond kiidab sellele lollusele takka.

Kõik need moodsad lahendued on iseenesest ju head ja tarvilikud ning elamispindasid ehitades ja renoveerides, miks mitte neid kasutada, kui võimalust on. See kõik on mugavus, mille eest ollakse nõus maksma. Kuid saavutamaks täielikku null-energiat või väga madalat absoluutset energiatarvet, pole tegu kaugelt enam mugava elamisega! Meie kliimas vajab selline elamine kogu aeg täiskohaga tööd ökonoomsuse taga ajamisel. Iga tegevus epead läbi mõtlema ja kodus midagi hobiks teha ei saa üldse: paned keevituse käima ja mingist väikesest energiakulust pole enam juttugi! See ongi laiskade, lollide ja kätetute püüdmise vahend. Eeldame nii, et inimene, kel on omast taskust võimalik sellise maja ehitamise raha välja käia, tahab oma eramult pisut ka luksust. Sooja veega basseini, elektriga käivaid väravaid, garaažiuksi, õuevalgustusi. loomulikult sooja suurt garaaži jne. Lisaks ei taha selline tegelane elada "koopas", kus iga jumala ajahetk pead mõtlema, kas valgustus põleb või mitte! Siis tahab, tuginedes sedasorti tuttavatele, selline mees (šovinism küll aga nii see on!) omada vägat ihti korralikku ja täiiuslikku töökoda, kus ISE midagi teha. Mingid tuulikud ja päikesepaneelid ei toida seda mitte kunagi ära!!! Me tahame justnimelt külmal ja pimedal ajal NAUTIDA oma elamist, sukelduda töökotta ja kulutada elektrit. Siis kui on soe ja valge, tahame me talvist tööd nautida ehk olla kodust kaugel.

Mis veel: normaalne edukas inimene ostab omale suhteliselt suurema krundi normaalsesse asukohta, mitte põllupealse pappkuudi hooviga 1000 ruutu. Sellise eramu või elamise aastasesse energiabilanssi tuleb lisada ka muru niitmise, lume rookimise jne energiakulu. Võib-olla suvel tõesti annavad mingid tuulikud ja paneelid niipalju elektrit, et ülikallis elektriline murutraktor suudav töö teha, elektrilised akudega saed, hekilõikurid jne on kenasti voolu täis aga talvel??? Normaalsel iniemsel on pikk sissesõit, mitmed aiateekesed jne, mida lumest rookida. Selleks ostetakse kas traktor või puhur ja vaat talvel akudega küll ei majanda. Ikka va bensiiniga. Ja seda kulub majapidamises täitsa märgatav hulk liitreid. Jne.
Maja või kodu ülevalpidamine ei koosne ju vaid küttearvest. 12 kuu peale tuleb eranditult KÕIK kokku lüüa ja siis tuleb välja tegelik energiakulu. Seda muuseas koos töötundidega kogu selle uhke ja ülikalli elamise elamisväärsena hoidmiseks. Ehk madalenergiamaja võib ennast ära tasuda suurte korterelamute puhul ja ka dotatsioonidega ehitades ühiskondlikel hoonetel aga korraliku eramu ja individualistliku elamise puhul ei tule "madal" energiatarve meie kliimas mitte kuidagi võimalikuks. Omades palju raha ja võimalust ehitada sedasorti maja aga ronides hommikul läbikülmunud, paksu jää ja lume all Bentleysse on idiootsus! Ning siis sõidad selle külma luksusautoga kaugele sooja basseini ujuma ja saunatama, sest suures null-energia tuhinas unustati, õigemini ei olnud võimalik, sooja ujumiskõlblikku basseini ja head sauna majasse ehitada...
Me ei ela kahjuks Hispaanias...