Ehitusfoorum

rokikas,kas tahad väita et pole vahet,kas jätkata kõike roove samal sarikal või erinevatel.Kas sa ise jätkad kõiki roove samal sarikal.Kui ei jätka siis küsiks:miks?

Mis on roovi "töö" näiteks tänapäevase fermidega kivikatuse korral?

Miks sa ei taha vastata küsimustele vaid hiilid neist mõõda,omapoolsete küsimustega.(Ega sa juhuslikult poliitik pole).

Paistab, et kellelgi ei anna süda rahu.
Minul tekib pigem see küsimus:
Kuna olen seal maal nii teinud neid katuseid päris mitmeid ja seda pikkade aastate jooksul ning siiani pole midagi juhtunud ega ei juhtugi, siis miks on vaja neid niiöelda astmes jätkata?
Pigem on see asi tulnud sellest, et mingi vanamees kunagi kuskil ütles, et nii on vaja teha ja kõik kuulavad ja teevad mis pole iseenesest vale aga minu teada pole ka mingi kindel reegel.
Olge nüüd rahulikud ja las HELMUT otsustab kelle ta võtab ja mida õigeks peab

Ei ole poliitik.
Rumal lihtsalt ning õpin alles.

Kui tõsisemalt siis eks olen minagi enamus oma löödud roovi teinud nii nagu eestis kombeks e. seganud usinalt otsi. Ja kui nii tellitakse teen ka edaspidi täpselt samuti aga ega ma sellepärast seda veel päris mõistlikuks tegevuseks ei pea pidama.
Kui saan oma peaga teha siis sidumise eesmärgilised sammu segamised ~2 m. järel üks roovirida ja enamaks ma ei näe vajadust.
Või oleks rohkem segada vaja? Miks?

Mulle tundub etkõik siin eestis jätkavad roovitust eri sarikatel,kuid keegi ei tea miks nad seda teevad.Tundub kuidagi naljakas.

rokikas kirjutas:

Külaline kirjutas:Sest toimub nn. sidumine -

Nõus.

Külaline kirjutas: pingete maandamine erinevate konstruktsioonide vahel

Mis pagana pingeid need roovid seal maandavad?
Sarikal/fermil on sügavalt savi kas talle toetub roovi keskpaik või kaks otsa. Ega ta ripu nende küljes. Koormuse jaotamisega sama lugu. Ei tee see roovi jaotus kive katusel ei raskemaks ega kergemaks.

Kuda sa siis aru ei saa et stabiliseeritakse rämpsust tehtud sarikaid mis "pingete maandamiseta" läbi vajuksid

Tere,
põhjused, miks tuleb roovid jätkata erinevatel sarikatel.
1) kuna roovid on mitmeavalised, siis tekib iga roovi otsast 2. toele suurem koormus kui ülejäänutele (ehitusmehaanika). Kui jätkud on ühes kohas, siis see tähendab, et üks ferm või sarikas saab teistest rohkem koormatud, mis omakorda tähendab suuremaid läbivajumisi ja suuremaid pingeid sarika ristlõikes (pole vahet, kas sarikad on tehtud "rämpsust" või "mitterämpsust").
2) kuna roovide otste toetuspind on 2x väiksem ja korrektseid kinnituse sellevõrra keerulisem teha, siis on mõistlik neid kohti hajutada.
3) võimalik, et on veel mingeid tegureid

Kuda sa siis aru ei saa et stabiliseeritakse rämpsust tehtud sarikaid mis "pingete maandamiseta" läbi vajuksid [/quote]

Millised on rämpsust tehtud sarikad?

ristu kirjutas: 1) kuna roovid on mitmeavalised, siis tekib iga roovi otsast 2. toele suurem koormus kui ülejäänutele (ehitusmehaanika). Kui jätkud on ühes kohas, siis see tähendab, et üks ferm või sarikas saab teistest rohkem koormatud, mis omakorda tähendab suuremaid läbivajumisi ja suuremaid pingeid sarika ristlõikes

Kõigepealt tänan asjaliku postituse eest.
Ehk seletad selle ehitusmehaanika osa tiba lahti. Puust ja punaseks. Miks peaks kõrvalolevale sarikale suurem koormus langema?

ristu kirjutas:2) kuna roovide otste toetuspind on 2x väiksem ja korrektseid kinnituse sellevõrra keerulisem teha, siis on mõistlik neid kohti hajutada.

Miks? Mis võib muidu juhtuda? Just kivikatust silmas pidades.
Plekk ja teised taolised jätaks hetkel kõrvale.

rokikas kirjutas: Ehk seletad selle ehitusmehaanika osa tiba lahti. Puust ja punaseks. Miks peaks kõrvalolevale sarikale suurem koormus langema?

Puust ja punaselt on seda keeruline seletada. Proovin kuidagi mõtet edasi arendada. Jätkuvtalal on esimene tugi nn liigend, mille tõttu vajub esimene tala ava lihtsamini läbi. Kuna jätkuvtala on staatiliselt määramatu konstruktsioon, siis tala jäikusega mängitakse sisejõud ümber. Piltlikult öeldes kuna esimene tugi võtab läbipaindumise tõttu vähem koormust vastu, siis peab järgmine tugi sellevõrra rohkem koormust vastu võtma. Viie ja enamasildelisel talal (mida roovid tavaliselt on) on 2. toe toereaktsioon näiteks 1,132x koormus x ava (ühtlase koormuse ja samade tugede vahekauguste korral). Kui nüüd need roovi jätkud jäävad kõik ühte kohta, siis üks sarikas saab suurema koormuse kui kõrvalolevad. Praktikas võib jällegi tekkida jõudude ümberjaotusi ja need vahed nii suured ei ole (kui 1 sarikas läbi vajub, siis läheb jälle osa koormust üle kõrvalsarikatele jne.)

rokikas kirjutas: Miks? Mis võib muidu juhtuda? Just kivikatust silmas pidades.
Plekk ja teised taolised jätaks hetkel kõrvale.

Pidasin silmas, et näiteks roovi otsa sarikakülge kruvides on oht roovi ots lõhki lasta jne. Ehituste ja ehitajate kvaliteet on ju väga erinev ning seetõttu antakse soovitused selliselt, et ehitusvigu võimalikult minimeerida.

Kas keegi ebaühtlase lumekoormuse ja tuuletegureid ka arvestab?
Roovide jätkud ei tohi asetseda ühel sarikal. On näha, kuidas vaidlevad kamp " omaarust ehitusspetsialistid!

külaline733 kirjutas:Kas keegi ebaühtlase lumekoormuse ja tuuletegureid ka arvestab?
Roovide jätkud ei tohi asetseda ühel sarikal. On näha, kuidas vaidlevad kamp " omaarust ehitusspetsialistid!

Tere Peep Taimla

Sama süsteemi kasutades teeme ka norras katuseid ja pole ka midagi juhtunud.
Kui sa tead norra ilmaolusi kus vihm sajab maa alt ja kui lund tuleb siis korraga meeter.
Kui sa tood mulle kindla näite kuskilt või kutsud vaatama kuhugi kus on sama moodi tehtud ja katus on nõrk või kokku kukkunud selle pärast siis anna teada.

ristu kirjutas: Piltlikult öeldes kuna esimene tugi võtab läbipaindumise tõttu vähem koormust vastu, siis peab järgmine tugi sellevõrra rohkem koormust vastu võtma. Viie ja enamasildelisel talal (mida roovid tavaliselt on) on 2. toe toereaktsioon näiteks 1,132x koormus x ava (ühtlase koormuse ja samade tugede vahekauguste korral).

Sarika samm 1000 mm.
Kivide kaal roovi jm. kohta keskmiselt ~12 kg.
Koormus jätkukohaga sarikale ~11,5 kg. Järgmisele sarikale 12,5 kg. Järgmisele 12 kg. jne.
Kas põhimõttelt midagi taolist?

ristu kirjutas: Pidasin silmas, et näiteks roovi otsa sarikakülge kruvides on oht roovi ots lõhki lasta jne.

See oht ikka on. Aga mida teeks kivikatuse korral see hullemaks kui kõik nad ühel sarikal oleks?

rokikas kirjutas: Sarika samm 1000 mm.
Kivide kaal roovi jm. kohta keskmiselt ~12 kg.
Koormus jätkukohaga sarikale ~11,5 kg. Järgmisele sarikale 12,5 kg. Järgmisele 12 kg. jne.

antud juhul tuleks siis roovijätkuga sarikale koormuseks roovi kohta 2x0,395x12x1,0= ~9,5kg, järgmisele 1,132x12x1,0=~13,5kg ja kolmandale toele tuleb siis ~12kg. Aga see on eeldusel, et toed on liikumatud st, et kui raskemini koormatud sarikas kõrvalolevatest sarikatest rohkem läbi vajub, siis tekib roovis jõudude ümberjaotamine ja selle arvutamine on juba kõrgem matemaatika ja reaalselt mõtetu. Ma tahan öelda, et kuna konstruktsioonid ei ole lõpmatult jäigad, siis ilmselt reaalses elus need koormuste vahed nii suured ei ole. Aga siiski on mõistlik roove jätkata erinevates kohtades. Samuti paigaldatakse nii näiteks kandevprofiilplekke jne. Jätkuvtalade ja muude konstruktsioonide sisejõudude tabeleid leiab ehitusmehaanika õpikutest ja ka näiteks ehituskonstruktori käsiraamatust.

Kui ei ole ikka veel objekt töösse läinud ja mehed leidmata, siis annan enda kontakti ja saame täpsemalt maili teel suhelda:
sven.blumberg@mail.ee

Paljudel meil ei ole vist ehituskool lõpetatud, ise pole seal käinudki aga hea on läbi asjaliku diskusiooni targemaks saada
See et norras tehakse ja tehakse ei tähenda seda et seda õigesti tehakse

ristu kirjutas:antud juhul tuleks siis roovijätkuga sarikale koormuseks roovi kohta 2x0,395x12x1,0= ~9,5kg, järgmisele 1,132x12x1,0=~13,5kg ja kolmandale toele tuleb siis ~12kg. Aga see on eeldusel, et toed on liikumatud st, et kui raskemini koormatud sarikas kõrvalolevatest sarikatest rohkem läbi vajub, siis tekib roovis jõudude ümberjaotamine ja selle arvutamine on juba kõrgem matemaatika ja reaalselt mõtetu. Ma tahan öelda, et kuna konstruktsioonid ei ole lõpmatult jäigad, siis ilmselt reaalses elus need koormuste vahed nii suured ei ole.

Nii et suurusjärguna ~1,5 kg. per roov on jätkule järgneva sarika koormus suurem. See teeb siis ~4,5 kg. lisakoormust sarika jm. kohta. Katuse kandevõimet silmas pidades köki-möki.

Ole kena mees ja võta rohkem sõna. Sisuliselt põhjendatud argumente saab siin liialt harva lugeda.

Miks roove ei jätkata sama fermi/sarika peal? http://www.woodlife.ee/fermidtekst8.htm
Asja nimi võiks olla ka Hea Ehitustava...millele kõik viitavad näiteks hinnakujundamise ja ehituse käigus. Mõned asjad lihtsalt on nii, nagu nad on.
"Katuseehitajale" ja "ristule" selgituse eest 5+
Fakt on see, et naelutus läbi roovi otsa näiteks 40mm fermi on ebakindlam kui korralik naelutus näiteks roovi keskelt. Küsin siinkirjutajatelt ka seda, et kui suur on roovi otsa naelutamisel puidu lahknemise tõenäosus? Oma kogemustest ütlen, et päris suur nii 30-40 %. Ajapikku tulevad kogemused ja päästab viltu naelutus, mis jälle on ohtlik algajatele, kuna naela sihtimine fermi/sarikasse alati ei õnnestu. Katusekatte alt vaadates on siis kõik fermist möödaläinud naelad "kenasti" näha. Tuleb kuri järelvalve ja avastab, et no ei ole kahte naela liites ja siis...
Meie viimaseks tööks oli pasiivmaja kivikatus koos kõige sinna juurde kuuluvaga.

Savi on ilmselt ehitajal,kes ei pea millekski inseneridebüroode poolt väljatöötatud tingimustel .Eks ole neid mitmeid kuid siiski on need põhjendatud.Näiteks peaks tellija ja loomulikult ehitaja arvestama järgmist.
Naelad tuleb lüüa mitte lähemalekui 5d saematerjali servast vöi ristikiudu,15 d saematerjali otsast jne.See ilmselt selle nimel,et konstruktsioon kestab.
Väide-et nii on kogu aeg ehitatusd kuulub nende persoonide ja firmade valdkonda,kelle teenustet tuleks loobuda.

mallone kirjutas:Savi on ilmselt ehitajal,kes ei pea millekski inseneridebüroode poolt väljatöötatud tingimustel .Eks ole neid mitmeid kuid siiski on need põhjendatud.Näiteks peaks tellija ja loomulikult ehitaja arvestama järgmist.
Naelad tuleb lüüa mitte lähemalekui 5d saematerjali servast vöi ristikiudu,15 d saematerjali otsast jne.See ilmselt selle nimel,et konstruktsioon kestab.
Väide-et nii on kogu aeg ehitatusd kuulub nende persoonide ja firmade valdkonda,kelle teenustet tuleks loobuda.

Tere, mida sa pead silmas 5d ja 15 d , mis see d on?
Tänan

ø

Detailide lõhenemise vältimiseks tuleb nael lüüa kaugusel mitte vähem kui 15d otspinnast ja 5d
servpinnast, kus d on naela läbimõõt.

Lõpust tagasipoole kolmas lk.

nokkel kirjutas: Mõned asjad lihtsalt on nii, nagu nad on.

Ei ole! Mõtlemisvõimeline inimene võiks ikka ka üritada aru saada MIKS peab midagi tegema just nii nagu kombeks või mida kohalik "hea ehitustava" normaalseks peab. Siiani on vaid "Ristu" sisuliselt põhjendanud oma seisukohta. Ülejäänud ...." ....aga nii on alati tehtud, .... vastavalt heale ehitustavale, .... vajub kokku, ..jne."
Ilmselt jälle eesti ehitaja kõige targem ja teeb kõige kvaliteetsemat tööd ning naaberriikide omad laiskvorstid, lollid, ei saa üldse aru mida teevad.

nokkel kirjutas:Fakt on see, et naelutus läbi roovi otsa näiteks 40mm fermi on ebakindlam kui korralik naelutus näiteks roovi keskelt.

Kas roovi otsad lõhenevad sul rohkem kui nad kõik ühel fermil?

nokkel kirjutas: Meie viimaseks tööks oli pasiivmaja kivikatus koos kõige sinna juurde kuuluvaga.

Mis see muudab et passiivmajaga tegu oli?

* Fermitootja nõuab: samal vööl ei tohi teha kõrvutiolevate roovide jätkamist. Mina nendega vaidlema ei hakka ja omal mul tehnilist kõrgharidust ei ole.
See ei sega aga mul palkamast tehnilise eriharidusega inimest, kelle pädevus garanteerib selle, et ehitis vastab kõigile nõuetele. Olen ehitaja mitte projekteerija.
* Ma ei tahtnudki väita seda, et roovi otste lõhenemine sõltub kõrvuti asetsevate roovide jätkamisest samal fermil.
Aga see 15 x diameeter otsast ei ole roovi liitmisel üldse võimalik kuna kasutan naelutuseks 3,1 x 90 kammnaelu. See teeks siis
15 x 3,1 = 46,5 mm roovi otsast oleks ohutu, et puit ei lõheneks. 40mm fermil aga jääb roovide liitmisel naelutuseks ainult 20mm.
Viltu naelutusega saab pealtpoolt roovi naelutuskohta pisut eemale viia...sellevõrra aga altpoolt liigub nael ju roovi otsa poole.
( Loodan, et saite mu mõttekäigust aru). Nii, et see on ikkagi teoreetiline.

* See, et detsembris lõpetatud katus oli passiivmaja peal ei muuda midagi.