Ah, jäetakse küll tegemata, isegi siis, kui tasuta on. Esiteks ei meeldi valdavale osale inimestest asju ajada. Teiseks on inimesi, kes arvavad, et reeglite järgi tegemised on põhimõtteliselt nõmedad. Kolmandaks kardetakse alati "kontrolle". Aga mis siis saab, kui midagi on valesti? Äkki peedistatakse? Jne.dumbuser kirjutas:Sulle ei jõua vist kohale, et keegi krt ei jätaks seda tegema kui see asi nii kirves ei oleks. Igasugu jobudel on sigahea kiunuda, et aga näe see raisk ei võtnud kooskõlastust ja see tegi ise ja siin on midagi kõver jne. Samas kui kogu see asjajamine läbi teha siis saavad aega ja raha otsa. Elektril on jumala savi mis värvi see isolatsioon seal ümber on. Aga ei, ikka on vaja leida mingi müstiline elektrik kes võib surma saada ja siis muudkui laliseda selle ümber. Ma pakun, et kui see omanik on asja ise teinud siis vaevalt ta sinna kunagi ka mingi elektriku ligi laseb. Järjest enam kipub olema, et seaduse ainuke mõte on kedagi kottida ja trahvida kui riigil raha vaja läheb.
Mis aga puutub sellesse müstilisse elektrikku, kes võib surma saada, siis asi on pigem selles, et kui kord on tehtud tagurpidi, kumuleerub sellest ajapikku segaduse-lumepall, mis kasvab järjest suuremaks ja suuremaks.
Mis lumepall? OK, toon iseenda põhjal näite. Kusagil 90-te alguses tekkis vajadus majapidamises osa 40-aasta vanuseid riide+kummiisolatsiooniga alumiiniumjuhtmeid välja vahetada. Seda ma teadsin, et kolla-roheline oli kaitsemaandus. Aga esimese raksuga panin toatäie juhtmeid paika nõnda, et must oli neutraal (nagu nõrkvooluautomaatikas ikka üldjuhtmena kasutusel olin näinud) ja järelejäänud sinise soone võtsin faasina kasutusse.
Asi läks käest ära siis, kui mängu tuli ka pruun soon. Kui kaabel sisaldas (voolujuhtidena) ainult pruuni ja sinist, siis sai "oma süsteemiga" (sinine - faas ja pruun järelikult neutraal) jätkata, aga kui kaablis olid nii pruun, must ja sinine, siis tekkis segadus, et mul oli kaks värvi neutraali jaoks ja üks värv faasi jaoks ehk ühes kohas (sinise faasi kõrval) neutraalina kasutatud pruun oleks teises kohas (musta neutraali kõrval) pidanud jätkuma faasina.
Jama kui palju, ehk sain aru, et selline asi ei ole edasi ehitades süsteemina jätkusuutlik.
Olles seejärel endale markeeringu selgeks teinud, olin dilemma ees, kas:
a) ehitada selle toa juhtmestik õigesti ümber;
b) jätta see tuba samaks ja ehitada järgmised ruumid õigesti (mis tekitaks ühest toast teise üleminekul segadust ja hilisemat mõistatamist, millises toas nüüd mispidi juhtmed on)
c) jätkata oma peaga valmismõeldud "süsteemiga" ning teha ka ülejäänud toad samamoodi valesti.
Variandi c) praakisin kohe välja, sest ühtse loogilise süsteemi väljamõtlemine ei olnud võimalik. Pealegi ma ei tahtnud valesid kombeid sisse harjutada ja igal teisel objektil, (kus IT-alaselt vahel ka elektrisüsteemiga kokku puutun), oleks pidanud meeles pidama, et tegelikult käivad asjad (kodusega võrreldes) teistpidi.
Seega jäid variant a) ja b).
Inimene on omaduselt laiskloom ja pealtnäha mõttetut ümberehitamistööd ei tahtnud ju ka teha. Aga mind isiklikult häiris mõte sellest, et kui mitte varem, siis mõne aasta pärast tulen ma selle valesti tehtud süsteemi juurde tagasi ja üritan meenutada, mismoodi mul need värvid nüüd siis on. Lõpuks leidsin ikkagi, et lihtsam on kord valesti tehtu ümber teha, kui selle teadmisega edasi elada.
Aga ma saan ka aru, et on inimesi, keda elektrisüsteemi "sisemine ilu" absoluutselt ei huvita ning värvimajandus või segadus neid ei häiri, seni kuni vool pesas ja lamp laes põleb.
Samuti olen arvamusel, et kui mingi vale värvi soontega kaabel on juba seinas, viimistlus tehtud ja siis selgub, et soone värv vale, siis tuleb teinekord sooned ringi markeerida, selmet kõik lahti lõhkuda. Aga seda tuleks teha äärmusliku abinõuna ja nõnda, et markeering iseenesest ära ei kuku ning ainult juhul, kui on kindel, et kaabli keskelt keegi kunagi väljavõtet tegema ei hakka või juppi maha ei kaksa.