Ehitusfoorum

Kui korsten asub ahju läheduses, siis pole ju midagi keerulist. Ahju kolmel küljel on all jämedam lõõr ja suits korjub külgedelt sinna. Vahet pole,mis kohas see ava on ja kas kasutad ka leso veel. Mul oli eelmine aasta vaja lahendada probleem, kus ahju ja korstna vahe oli 4,5 m ja alaühenusega ahju slepe läks üle ukse ka veel. Toimib seegi ...kuigi selline asi pole kaugeltki lubatav( oli tegu vana asja taastamisega ).

Ei viitsi mingit joonist saatma hakata,aga kujuta nüüd ette,et sul on mingi eraldi kolle kust viid korstnasse kaks ühesuguse läbimõõduga toru.Ühe viid otse aga teise toru viid ringiga kaks korda pikemalt.Mis sa arvad millise toru kaudu suit korstnasse hakkab minema.Pane tähele just ühesuguse läbimõõduga torud.Ja kuidas käituvad gaasid siis,kui teha ringi minev toru kaks korda laieema läbimõõduga.Või hoopis kolm korda laiema läbimõõduga.

Võta EVS-EN15544 ette ja muudkui arvuta.

PS lõpptulemus võib veelgi ebatäpsem olla kui niisama lakke vaadates oletada

Me räägime hetkel laskuvatest lõõrisüsteemidest. Kui Sa vähegi uurid neid skeeme mida kasvõi mina olen siia üles pannud( näiteks vanast vene pottseparaamatust ja millele tõi kohe Kaminahi tänapäevase kuid samasuguse joonise järgi), siis saad aru, et laskuvate puhul toimivad need asjad vastupidi, nagu arvad. Suits liigub alati kõige külmemat lõõri pidi, olgu see kasvõi ümber ahju 3 tiiru.
Soome vanades ümarahjudes on tavaliselt keskel üks lõõr püsti ja laskumine toimub külgedelt alla. Ahi soojeneb reeglina iga külje pealt ja õigete seinapasuste valikute korral ka täiesti ühtlaselt ( üleval on sein tunduvalt paksem seega).

Võib küll

Otsesiibriga kaminahjude juures on täheldatud isegi sellist nähtust, et töösoojal ahjul on otsesiiber avatud, aga suits tahab isegi siis minna laskuvate lõõride kauda ahju alla ja sealt korstnasse. Kuigi tuhat korda lihtsam oleks tal ülevalt otse kortnasse lupsata ( seda on näiteks rääkind Tuhatjatuline oma postitustes ja märkasin ka ise ükskord).

Lähtun sellest,et absoluutset tõde pole olemas ja kuna oskused puuduvad vastupidise tõestamiseks,siis ei vaidle sinule ka vastu.Samas Priit Auna raamatus on öeldud,et korstna paigutus ahju suhtes määrab ära ahju tegeliku sisemuse ja välimuse.Ära pane pahaks ,sest järgnev ei ole mingi tagamõttega kirjutatud,aga tuli meelde üks juhus kui ma kunagi haiglas olles vaidlesin ühe teise haigega mingisuguse haigusliku seisundi või definitsiooni üle.Peale seda,kui vana ikka raudselt vastupidist väitis lasin naisel kodust tuua meditsiini raamatu kus kõik mustvalges kirjas.Vana aga kostis,et need doktorid ei ta midagi

Loe hoolega läbi ka Veski raamat. Ja katsu aru ka saada .
Korstna asend määrab muidugi palju. Näiteks kas saab teha üla või alaühenduse. Kui näiteks ahju ja seina vahel pole piisavalt ruumi, siis pole näiteks külgedele laskuvaid lõõre ahjule võimalik ka ehitada ja tuleb mingi teine lahendus leida jne.
Siiski raamatud pole välja antud sellesk, et ennast ja teisi hirmutada,ajades mustvalgelt paari rida taga, mis meeldivad. Raamat peaks ikka pigem silmi avama ja elu avardama kui ise ka juurde mõelda.

Tõenäoliselt ma lahendan asja lesoga,tuleb ahju tagant ja läheb küljelt korstnasse,hea vahel soojas istuda ka,aga siis on jama selle otse siibriga,aga kuna siinsed tegijad on tõestanud selle siibri ebavajalikkust siis ehk pole mõtet endalgi teha.Millal sa seda tuld suvel ikka nii kangesti vahid.

Otsesiibrit VÕIB vahel vaja minna kui ilm jämab. Aga kui seda ei tee,siis lisa vähemalt alla teine siiber, mis laseks ka ilma lesota kasutada. Leso võiks isegi ümber ahju siis tiiru teha, eest ukse alt läbi ( siis tuleb vaid veidike nuputada, kas tuhaluuk kõrgeale tuua või vastupidi...).

No see Veski raamat oli küll esimene,mis sai läbi loetud ,kuigi olen selle raamatu autori kohta ka väga vastakaid kommentaare lugenud,nagu et Veski oli teoreetik ja tema ahjudele oli juba sisse programmeeritud,et lähevad lõhki kuna koldevõlv on valesti projekteeritud.Olen kolanud palju foorumites ja endasse valimatult informatsiooni talletanud.Nüüdseks on siis tunud aeg terasid sõkaldest eemaldada.Veidi on veel aega kuna ahju ladumiseks läheb ülejärgmisel kevadel,nii et kõik tähelepanekud heade ahjude kohta on oodatud,kuigi jah, praeguseks on suures plaanis selge kuidas ma selle ahju ehitama pean.

Ma arvan, et ei ole sul midagi selge ...aga see muidugi ainult minu arvamus.

Nii laialt ei ole leso jaoks ruumi,aga jah terve tagumine külg ja ahju korstnapoolne külg.Või hoopis ettepoole leso teha?Olen ka selliseid näinud

Nonäed, siit saab Auna sõnade kinnituseks sellise mõttekese, et korstna sellisel paiknemisel jääb ahju taha niipalju ruumi, et ka sinna külge võiksid laskuva lõõri teha.

Suvel võid ju õues lõket teha kui vastupandamatu tule vahtimise tahtmine peale tuleb.

Jäin mõtlema seda tuhaluugi läbi leso viimist... Vat ise teeks vst nii, et plekist toruga viiks tuhaukse ava kolde alla ja leso läheks selle alt ( või pealt) läbi. Plekist tunneliga saaks ruumi kokku hoida.

No niipalju on selge,et suuri ämbrisseastumisi ei tee,Aga usun,et su enda ahjudki pole nii ehitatud et ükski lõhki pole läinud.Nii et see selguse asi on samuti kahe otsaga asi.Või kuidas

Ma ehitasin omale ahjud juba enne seda kui teadsin seda foorumit ja esimesed läksid lõhki küll. Kõige esimene oli muidu ok, ( soomeahi) aga sai liiga vähe savi pandud segu sisse ja hakkas pudisema. Järgise tegin meelega katseahjuks, et juba õppida erinevaid sõlmede lahendusi tundma, sest asi hakkas rohkem huvitama. Sellel ahju on tõusulõõr ukse pool ja taga laskuvad lõõrid kolde peal. Kogu lõõristik ongi kolde peal seega ja sealt läheb ka korstnasse. Esimene tõusulõõr on ehitatud eraldi toruna ja laskuvate paki vahel on isegi mitu cm õhuvahe. Imelikul kombel ei ole aga pragu tulnud erinevate lõõride ühenduskohta üleval, kuigi see on jäigalt müüritises. Toimib muide tänaseni, aga kuna kasutasin müüritistes ka suuri shamotplaate, siis nendega läksin alt muidugi( purunesi paari kuuga...aga püsib kuidagi).
Nii, et jah...Sul tuline õigus!

Aga tänud asjalike ja sõbralike nõuannete eest.Hindasin sind positiivselt.Edu sulle.

Nagu ma aru saan laodki sa momendil ainult kesklõõriga või siis nelja laskuva lõõriga ahjusid ja tead nende head ja vead ära.Kuna kirjutasid,et sellised on väga head ahjud siis pani see mind veidi mõtlema,et äkki......Igaljuhul aega veel on,aga kui otsustan sellise ahju kasuks,kas oled nõus täpsemalt rääkima mis ja kuidas?

Ma olen rohkem asjaarmastaja asjapulk häbipottsepp .
Siin ei saa eriti rääkida, sest tahaks kogu aeg arvutist pilti näidata ja joonistada skeeme. Selle aja ikke leiame, et saame kokku ja kutsume veel kedagi kui keegi tahab tulla ( mina ainult suur napsutaja ei ole ).

No sul vähemalt kogemusi.Kahjuks või õnneks pole minul vaja läinud veel ühtegi ahju laduda.Kuna nüüd jäi päranduseks üks vana maja milles tuleb esialgu üks nn euroremont teha, siis seoses sellega tuleb sinna ka ahi ja pliita laduda.Miks ma otsustan need tööd ise ette võtta?Aga sellepärast et esiteks tekkis mingisugune sportlik huvi ja õnnestumise korral hea näidata,et ah jah,see enda tehtud Teiseks on mul elust halbu kogemusi kus ise oleksin teinud 100 protsenti paremini kui mõni nö kõva meistrimees.Olgu siis see millisest eluvaldkonnast tahes.Hirmutab ka see,kui foorumis mõni inimene kurdab,et vanas rahas siis 50000 krooni eest teha lastud ahi on ainult seina kaunistuseks.Kuna ise olen elus saanud hakkama auto remondist kuni arvuti paranduseni,müüri ladumine sinna vahele,siis ei arva,et vajalike teadmiste olemasolul kujuneks mulle ahju ladumine mingiks raketiteaduseks.Segadusse ajab ainult see,et igaühel on ahju ladumisest omad tõed ja väga raske on terasid sõkaldest eraldada kui kogemusi pole.Sellepärast on see foorum siiski tänuväärne koht kus sinusuguste ja teiste asjalike meeste kogemused aitavad ka algajaid selles vallas orienteeruda.Väga palju olen ka Motamehelt õppinud.Kasvõi seda,et veel mõned aastad tagasi oleksin ka ise kolde peegli šamottplaatidest teinud,nüüd on aga see välistatud.Nii need ämbrisse astumise võimalused tasapisi vähenevad ja lõpuks on hea enda tehtud ahju kõrval nurru lüüa ja mõelda,et asi tasus vaeva ära.

Tähendab...kolde peegli võib ju HIBO+ plaadist teha, aga kas see just vajalik ikkagi on see iseasi. Seal ju plaadi peale midagi kandma ei tule ja plaadid istuvad vabalt pesas.

Aivard, ma tooksin sind sinu loal positiivseks näiteks tuntud "meistritele", kes väidavad küll seda, et iseehitaja on alati loll, väidavad jumalakeeli, et ilma tema õpetaja õpetuseta ei olegi võimalik savigi segada ja kui Motamees teeb samottplaatidest koldeehitusest sullegi mõistetavad järeldused, siis Pottkivi kiidab sellise töö nii uudseks ja põnevaks, et oh ja oi
http://www.youtube.com/watch?v=zl8dqufu1Do
Mis on selle superahju kastkolde ruumala ja kui suur on ühekordne max küttekogus. Ahju massi sellega võrreldes jääb nagu midagi puudu. Või jääb koguni pool puudu? Putafooria

On jah