Ehitusfoorum

Ei pea mitte ükski soojuspump ega külmkapp sul 20a.

Alles hiljuti kinkisin ära 40 aasta vanuse täiesti töötava külmkapi Minsk. Ja see kapp töötas 24/7 reziimis ja polnud rohkem remonti näinud kui uksetihendite vahetus.

rokikas kirjutas: Oleks minu teha ma paneks kohe seadusesse kirja et igal uuel majal peaks olema korsten ning tulekolle mis toimib ilma elektri olemasoluta.

st et hakkame inimestele tänaseid tõekspidamisi jõuga peale suruma??? Võibolla tuleb homsest müügile mini tuumakohver, mis suudab eramut 10 aastat varustada sooja ja elektriga. Mis selle korstnaga siis peale hakkad?

Külaline kirjutas:

rokikas kirjutas: Oleks minu teha ma paneks kohe seadusesse kirja et igal uuel majal peaks olema korsten ning tulekolle mis toimib ilma elektri olemasoluta.

st et hakkame inimestele tänaseid tõekspidamisi jõuga peale suruma??? Võibolla tuleb homsest müügile mini tuumakohver, mis suudab eramut 10 aastat varustada sooja ja elektriga. Mis selle korstnaga siis peale hakkad?

See korsten on selleks, et kui tuumakohvril tuleb sang ära ja pead ootama kaks nädalat kuni Hiinast saabub see uus jupike ning vahepeal lihtsalt kringliks ei külmu.

Urmas kirjutas: See korsten on selleks, et kui tuumakohvril tuleb sang ära ja pead ootama kaks nädalat kuni Hiinast saabub see uus jupike ning vahepeal lihtsalt kringliks ei külmu.

Ega elus saa ennast igaks puhuks ju ära kindlustada. Tõenäoliselt siiski saab, aga kes selle kinni jõuab maksta? Kui mingi suurem ja pikemaajaline elektrijama tuleb, siis on terved linnad paanikaosakonnas. Hakkame siis seadusega ka elektrigeneraatoreid nõudma?

Võimalik. USA Brooklini elektrikatkestus on ju väga hea näide

Kui vaadata targa tabeli maasoojuspumba ja elektrikütte megavatt-tunni hindade vahet, siis on maasoojuspumba keskmine cop 4. Kas see on reaalne praktikas saavutatav keskmine number?

Külaline kirjutas:Kui vaadata targa tabeli maasoojuspumba ja elektrikütte megavatt-tunni hindade vahet, siis on maasoojuspumba keskmine cop 4. Kas see on reaalne praktikas saavutatav keskmine number?

keegi vist lubas lausa 5 kui katusepaneelid appi võtta ja nendega suvel ülejäävat sooja maa alla ajada....

Kalvis kirjutas:

Ei pea mitte ükski soojuspump ega külmkapp sul 20a.

Alles hiljuti kinkisin ära 40 aasta vanuse täiesti töötava külmkapi Minsk. Ja see kapp töötas 24/7 reziimis ja polnud rohkem remonti näinud kui uksetihendite vahetus.

Arvan et see võrdlus on väär. Oletan, et sel juhul oleks võrdluse aluseks soojapump mille kompressori võimsus oleks u.170 kW (artiklis mainitud maja kohta)??? Lisaks peab soojapump töötama režiimil , mis katab pidevat soojakadu ventilatsioonist ning suuremast temperatuuride vahest.

Mis seisus oli "täiesti töötav" "kingitus", võime ainult oletada?

Imelik.

Külaline kirjutas:Kui vaadata targa tabeli maasoojuspumba ja elektrikütte megavatt-tunni hindade vahet, siis on maasoojuspumba keskmine cop 4. Kas see on reaalne praktikas saavutatav keskmine number?

Kuidas seda mõõta saaks?

rokikas kirjutas: Oleks minu teha ma paneks kohe seadusesse kirja et igal uuel majal peaks olema korsten ning tulekolle mis toimib ilma elektri olemasoluta.

Mida see peaks andma? Sama hästi võiks juba nõuda puugaasigeneraatorit
või/ja autonoomse varustuskindlusega (eluks vajalikuga) ruumi (punkrit)?
Imelik.

laurit kirjutas:

Külaline kirjutas:Kui vaadata targa tabeli.... siis on maasoojuspumba keskmine cop 4.

Kuidas seda mõõta saaks?

Soojusmõõtja ja elektrienergia arvesti abil.
Mitu korda on näitude vahe, selline on ka COP tegur.
Imelik.

Eesti Päevaleht palus küttesüsteemide paigaldajatel uuest aastast avaneva elektriturust ja seega kallinevast elektrihinnast tulenevalt hinnata erinevate kütteliikide maksumust.....

Täpselt nii tuleb ka sellesse suhtuda, sest tõestada/argumenteerida polnud ju vaja.
Imelik.

Külaline kirjutas:

laurit kirjutas:

Külaline kirjutas:Kui vaadata targa tabeli.... siis on maasoojuspumba keskmine cop 4.

Kuidas seda mõõta saaks?

Soojusmõõtja ja elektrienergia arvesti abil.
Mitu korda on näitude vahe, selline on ka COP tegur.
Imelik.

Elektriarvesti on olemas. Maakütteseade näitab lisaks erinevaid (sissetulevad-väljaminevad) temperatuure. Kas nende pealt ei saa arvutada COP'i?

Kui veemõõtja ja kraadiklaas sisse välja tuleval küljes siis saab soojusenergia kätte küll, kui viitsid kõik temperatuuri muutused kirja panna. Kui temperatuur on konstant siis on eriti lihtne arvutada.
On olemas soojusenergia arvestid (KÜ-dele) aga arvatavasti kallid.

Arvutamine on alati teoreetiline, veekoguse soojusmahtuvust ja temperatuuride vahet
teades saab aga arvutada küll. Täpsem oleks mõõtmine. Soojusenergia arvestid
hakkavad (minu teada) nimikuluga 0,6 m3/h (minimaalne mõõdetav kulu peaks olema seejuures kuskil 2l/h). Hinda täpselt ei tea, pakun sinna alates 200+ EUR kanti.

Külaline kirjutas:Mida see peaks andma? Sama hästi võiks juba nõuda puugaasigeneraatorit
või/ja autonoomse varustuskindlusega (eluks vajalikuga) ruumi (punkrit)?
Imelik.

Maja ehitatakse ikka 50+ aasta perspektiiviga ning sina kui elektriala inimene peaksid ju vägagi hästi teadma et pistikust saadav "särts" ei ole "loodusseadustega"sealt garanteeritud ning meie kliimas talvel mingil põhjusel mõneks nädalaks ilme elektrita jäämine on väga karmide tagajärgedega "lugu" kui ei ole sellest sõltumatut soojaallikat.
Mis puutub punkrite ehitusse käsu korras siis ..... oleks see päris hea mõte. Mitte küll igaüks omale vaid tiba suuremale "seltskonnale". Tsiviilkaitse on meil küll sisuliselt sõimusõna aga tegelikult peaks ka sellele päris tõsiselt mõtlema kui me endast ja oma perest hoolime. Ainuüksi kui vaadata mida me rauteel ja sadamates veetakse siis asjaolude halval kokkusattumusel .... . Tõenäosusteooria ütleb et mida kauem ei ole midagi juhtunud seda tõenäolisemalt varsti juhtub
Naabritel näiteks on päästeseadusesse kirja pandud et elamute/elamute grupis mille pindala ületab 1200 m2. ja äripinnal mille suurus on üle 1500 m2. peab olema ka tsiviilkaitse "punker". http://fi.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4est%C3%B6nsuoja

Korsten ahjuga ei anna midagi tänapäevases majas. Istud sooja ahju kõrval kõledas majas, ilma veeta, pimedas ning oled sunnitud hädal käima "augul".
Moodsa maja tehnosüsteeme aitab käigus hoida ainult alternatiivne energiaallikas ja ahi selleks ei kõlba. Puugaasigeneraator aga küll, kui panna eesmärgiks ka energiakandja kättesaadavus.
Üldise energiavõrgu kokkukukkumine oleks juba mastaapsem probleem.
Punkriga on nii nagu räägid. Lihtsalt tundub mulle liigagi tihti, et soovime ja
"löömegi jalaga lahti uksi, mille avamiseks meil tegelikult vahendid puuduvad".

Pigem lähen sooja ahju kõrvalt "kapsamaale" "asjale" kui et kogu maja vettsisaldavad kommunikatsioonid külmuvad lõhki ja isegi peab minema kuhugi kus surnukskülmumine ei ähvarda (naabrimehe juurde kas suvatses omale korstna ning vähemalt kergkamina paigaldada ).
Puugaasigeneraator oleks tore küll aga maksab ilmselt liialt palju ja "rahuajal" ei ole selle kasutamine eriti praktiline ilmselt.
Või vähemalt mulle ei ole ette juhtunud viidet sellisest mille hind ja praktiline kasutamine soosiks koju soetamise kaalumist.

Huvitav et mina mõtlesin maja ehitades kohe sellele, et mis juhtub kui vool peaks pikemaks ära jääma.
Lahenduseks ostsin diiselgeneraatori, mis suudab kõik vajamineva käigus hoida.
Väiksemad elektrigenekad, mis tsirkulatsiooni pumpasid ja paari pirni jõuavad töös hoida, maksavad alates 80.- eur.
Seega ei pea igas majas olema ahi, piisab generaatorist.