Ehitusfoorum

kaminahi kirjutas:Sain ma õigesti aru, et metalli seest tuleb ojana higivesi

-----------------------------------------
Vesi hakkab jooksma juba katlast ja terve põrand oli märg.

See et metall "higistab" aga kivi ei ......
Metall lihtsalt peab vastu palju kauem sellele "higile" võrreldes kiviga.

Kui juba katlast vesi jooksis nii et põrand märg siis pidi seal muid vee "allikaid" olema. Ei ole reaalne et töötavast katlast selline "oja" võiks tulla. Pigem veesärk katki.
Kondenseerumine algab ikka korstna külmas osas. Omal nahal kogetud.
Korstna põlengut ei ole mul veel kordagi toimunud aga pigiga ja kondentsveega võitlen küll sest ~5 m. kivikorstent külmas keskonnas.
Sellele katlale on ilmselt kõige sobivam soojustatud metallkorsten.

...jah, soojustatud metallkorsten ja mille all on kondensi koguja koos eemalduskraani/korgiga.

Soojustatud metallkorsten on hea kuni esimese tahmapõlenguni, sest kui roostevaba saab suurt kuumust, siis teda enam väga tõsise korstnana võtta ei saa kahjuks. Kui, aga toru oleks kivikorstna sees, siis ei lähe veel sellest maja põlema kui toru kasvõi kokku kukub.Kivi jääb ikka alles ( piisab muidugi kui toru panna ainult külmale osale).

Rokikas kirjutas:
Kui juba katlast vesi jooksis nii et põrand märg siis pidi seal muid vee "allikaid" olema. Ei ole reaalne et töötavast katlast selline "oja" võiks tulla. Pigem veesärk katki.
------------------------------------------------------
Tegemist uue katlaga ja kui veesärk katki oleks, siis ei sõltuks jooksmine kütmisest. Pealegi pole see ainuke selline juhus.

See kõlab nüüd küll kummaliselt.
Mul on kõik nii valesti kui üldse saab selle katla puhul valesti olla (kivikorsten, katel külmas keldris, pidevalt lastakse katel tühjaks põleda ning täielikult jahtuda , jne.) aga mingit sellist katlast vee jooksmist küll ei toimu.
Kuidas üldse saab katlas suits niivõrd jahtuda et kondenseerub seintele ning jookseb alt põrandale? See peaks ka kogu kütuse läbi ligundama ning tule sisuliselt kustutama.
Kummaline.

rokikas kirjutas:...Kummaline.

Ei ole siin kummalist midagi.
Vesi jookseb katlas sees mööda seina alla, kuna katla seina temp on jahutusveega sama. Jookseb senikaua, kuni katel on saavutanud oma täiskuumuse, vahel millegipärast ka kuumana veidi. Seda on võimalik vaadelda katla vaatepilust.
Korstna all on ka olnud mitu korda suur loik. See sellepärast, et keraamiline korsten ei ima mitte üks gramm vett. Kõik, mis suitsust välja kondenseerub, jookseb ka maha. Nii olen näinud mitmetel kateldel.
Kivikorstnaga ei jookse ilmselt sellepärast, et kivi imab vee oma sisse. Ega siis vett ka koguaeg ei teki. Külmade ilmadega on tuli rohkem lõõmamas ja siis kuivab kivikorsten ka mõni tilk kuivemaks.
Kondentsvee hulk sõltub ilmselt ka köetavast pindalast. Mida rohkem on katlal kütta, seda rohkem on tal kõva tuli all. Väikse küttepinna või vähese soojatarbimisega majal on katel rohkem ooteasendis ja siis ka pigi ja vett rohkem.

Kondenseerumisega, ehk gaasi vedelasse olekusse üleminekuga vabaneb energia. On välja töötatud üliökonoomsed keskküttekatlad - kondensatsioonikatlad, mille suur kasutegur just sellel põhineb.
Kondensatsioonikatelde tööpõhimõte seisneb selles, et suitsugaasi temperatuur on vaid veidi küttesüsteemis ringleva vee temperatuurist kõrgem. Selle tagajärjel tekib kondenseerumine. Soe kondensvesi annab tagasivoolamisel ära energijat, millega suureneb katla kasutegur.
Sellised katlad vajavad kondensvee ärajuhtimist. Selleks on olemas kondensaadikogujad, mis paigaldatakse süsteemi alumisse ossa.
Kondenseerumine toimub vähemal või rohkemal määral igasugustes kateldes.
Kondensatsioonikatel toodab tunnis vett kuni 1,5 liitrit 10 KW võimsuse kohta.
Süsteemidele, milles tekib korstna sisepinnale palju niiskust tuleks ette näha märgadesse oludesse sobivad korstnad. Kui soovitakse telliskorstent, siis võiks see ehitada selliselt, et lõõri sisemusse paigaldatakse selleks otstarbeks mõeldud roostevaba või keraamiline toru. Suitsulõõri sisevoodriks märgadesse ja jahedatesse tingimustesse on mõeldud näiteks Prima Plus.
http://www.schiedel.ee/fileadmin/data/e ... d_2008.pdf

Minuarust on see Prima Plus just see mida vaja. Pitsi osa on ka soojustatud ilusasti.Korstna soojasid osasid pole mingit mõtet soojustada, sest pigem on sellest kahju ( pealegi võib pigivesi imbuda soojustusse, muutes selle pigem põlevaks materjaliks).

Ei pea isegi mõtlema, on teada varasematest kogemustest et nädalaga on pang pigivett täis korstna põhjas...

motamees kirjutas:Ei ole siin kummalist midagi.
Vesi jookseb katlas sees mööda seina alla, kuna katla seina temp on jahutusveega sama. Jookseb senikaua, kuni katel on saavutanud oma täiskuumuse, vahel millegipärast ka kuumana veidi. Seda on võimalik vaadelda katla vaatepilust.

Minu jaoks on küll kummaline sest olen seda katelt 3 hooaega kasutanud (tihti vägagi valesti nagu eelnevalt mainisin) aga ei ole veel näinud katlast mitte tilkagi vett põrandale tulemas. Mitte kordagi!!!

rokikas kirjutas:...aga ei ole veel näinud katlast mitte tilkagi vett põrandale tulemas. Mitte kordagi!!!

Katlast ei tulegi vesi põrandale. Vesi tuleb korstnast. Kui tuli alla teha, avada alumine puhastuslõõr, käega katsudes "sajab" korstnas vihma.
Algul jooksis põranda ja korstna vahelt pigivesi laiali. Nüüdseks on ilmselt põranda ja korstna vahe ära ummistanud.
Katla vesi jääb ilmselt tuhas pidama või katlapõhja betooni peal.

motamees kirjutas:Katlast ei tulegi vesi põrandale.

Robi 1 kirjutas:Vesi hakkab jooksma juba katlast ja terve põrand oli märg.

motamees kirjutas: Kui tuli alla teha, avada alumine puhastuslõõr, käega katsudes "sajab" korstnas vihma..

Ei saja. Vähemalt 10 minutit peale süütamist küll ei saja sest tuli lõõmab "täiega".

Kui sellise katlaga palju seda kondensvett tekib siis võiks proovida katlat läbiva vee voolu kiirust vähendada. Pidavat mõjuma, kui on õigete võimsusastmetega pump.

taastaja kirjutas:Kui sellise katlaga palju seda kondensvett tekib siis võiks proovida katlat läbiva vee voolu kiirust vähendada. Pidavat mõjuma, kui on õigete võimsusastmetega pump.

Kui on väike ja suur ring siis reguleerib väikest ringi tuli ja suurt pump aga tuld ju ei tehta selles katlas nagu aru saate.

kaminahi kirjutas:

taastaja kirjutas:Kui sellise katlaga palju seda kondensvett tekib siis võiks proovida katlat läbiva vee voolu kiirust vähendada. Pidavat mõjuma, kui on õigete võimsusastmetega pump.

Kui on väike ja suur ring siis reguleerib väikest ringi tuli ja suurt pump aga tuld ju ei tehta selles katlas nagu aru saate.

Põlema ikka pannakse ja milleks sihukesel kaks ringi?

Ja muide, soojustatud metallkorstnaga toimib isegi rahuldavalt.

taastaja kirjutas:
ja milleks sihukesel kaks ringi?

Mida sa veel kateldest tead ...kui see just nali ei olnud

Rohkem suurt ei teagi

taastaja kirjutas:Rohkem suurt ei teagi

Aga milleks on veesärgiga katlal väikene ring?

Miks on mõnedel ahjudel stardisiiber?
Ilmselt selleks et üle saada "külmstardi" probleemidest.
Kui seda katelt "eeskirjade/kasutusjuhendikohaselt" kasutada siis "külmstarte" küttehooajal üpris vähe ning väike ring ei ole kohustuslik. Minul just nii ongi.
Soojustatud metallkorsten oleks sobivaim korstnatüüp ilmselt jah.

Stropova eeskirju ei tunne, aga vana torupeeruna tean väikese ringi sündigi, Eesti eramute katlamajanduses. Ja elu muutus lillelõhnalisemaks ka nendes kivisöega köetavates eramutes. See on aga teema, mis ei olegi pottseppade teema.