Ehitusfoorum

Imelik kirjutas:

Tile-Tant kirjutas:... lõhutud osa allapoole ja koor ülespoole, siis vanaisa õpetas just vastupidi, et niiskus saaks "välja minna" ja ei jääks koore alla toppama. ...

Niiskus ei ole supiaur mis lae alla tõuseb või porilomp mis veepinnalt aurustub? Puu ise vaidleb ka sellele vastu, kasvatades koort nii "peale-alla", kui ka "vasakule -paremale"?

ei oska selle auru koha pealt väga vaielda, aga mingi primitiivloogika ütleb, et maapinnalt(ehk ka puupinnalt) vesi vist ikka aurustub kuhugi ülessepoole ja tekivad veeauru pilved ja siis teadagi mis...
aga puu puuriidas enam üldjuhul küll koort ei kasvata kuhugi poole, vähemalt minu kogemuste põhjal ja palju nad seal riidas vastu ka ei vaidle.
aga ma olen kahjuks tile-tant...

Vähemalt üks üdini positiivne teema Esmapilgul tundub teema veidi ehk naiivne, kuid pikemal lugemisel vägagi asjalik! Ei ole siin ilkumist ja teiste tegemiste mahategemist, nagu enamikes teistes teemades, vaid asjalik arutelu ja palju häid ideid

Niiskus ei kuiva ülespoole. Kui päike paistab (või pinda altpoolt kuumututakse), siis toimub pinna kohal õhu soojenemine ja kuna soe õhk on kergem, siis surub kõrvalt tulev külmem õhk ta sealt gravitatsiooni mõjul minema ja paratamatult liigub soe õhk siis ülespoole. Ühtlasi mahutab soe õhk rohkem niiskust ja tasakaalustamise põhimõttel, surub niiskus end pinna seest (puuhalust) sinna soojemasse õhku sisse.

Supileeme kohal näed sa aurupilve seetõttu, et koheselt hakkab see soe õhk jahtuma (ülespoole tõustes) ja seal olnud niiskus ei mahu enam normaalselt ära ja tekivad piisad, mis kondenseeruvad lõpuks jahedamatele pindadele või sajavad kuskil kõrval juba maha.


Pealt kaetud puuriida puhul toimub põhiline kuivamine ikka tänu tuulele (õhk on kuivem ja tasakaalustumise põhimõttel ka niiskus end puidust välja surub) ja ühtlasi ka külje pealt paistvale päikesele. Seal aga ei aurustu eriti midagi üles suunas vaid külje pealt välja ja seejäärel kohe jälle üles, tänu sellele, et õhk on väga kergelt ümberpaigutuv "materjal" ja "keerleb" puuriida kõrval.

Kui puuriit ei ole pealt kaetud, siis võiks tinglikult öelda, et tõesti on hea kui koorega pinnad on allapoole keeratud. Aga see on täiesti kapitaalselt vale jälle juhul, kui sajab vihma.

Ah see ka veel, et päikese käes kuivav pesu ei kuiva kiiremini mitte seetõttu, et trussikud keema on aetud, vaid et samamoodi toimub trussiku pinnal väga intensiivne auru osarõhkude tasakaalustumine (targemad korrigeerivad seda terminit kui vaja).

Üks elukogenud mees õpetas kunagi virna otsi mitte ristipuudega lappima vaid traatitega seod virna otsapuu halgude külge .

Mul on traati natuke rohken käes olnud ja ma olen riida mõlemad otsapuud traatidega kokku sidunud (samuti nagu joonisel - riida sees, all ja üleval)

Riidad sai laotud, uuuh ... 41 ruumi. Otsad lahendati niimoodi. Üks pereliige viistsis nikerdada ja ladus ühte otsa tumbad (ta kutsub neid nii). Torudel on traat ümber, mis jookseb riita 1,5 peale halu külge, see hoiab koos. Seekord oli see alumine lahendus pinnu külge - nutikas!

Alla panime pinnud, mis saekaatri materjalidest alles jäid. Osa sia kütteks tehtud osad talus kasutusel mitmes kohas, seega pindusid tasub alati tellida

See värk tuleb nüüd ära katta. Praegu oli mõte panna korralik UV kindel kile, annab 2-3 aastat veekindlust.

Üks tuttav kirjutas:

Soovitan bännereid, need on enamasti tugevast materjalist ja väga levinud formaat on 1x3m. Neid vedeleb igas suuremas ettevõttes, sageli esikutes ja keldrites tolmukihi all. Ettevõtte omanikud on õnnelikud, kui ruum vabaneb "sodist".

Olen mõelnud ka eterniidi või pleki tahvlite peale aga need ma paneks oma prussi ja lauavirnade peale. Muide see kallim valge UV kindel koormakate on 2 aastaga läbi ja 3 aastaga ribadeks. Ideaalis peab vaid üks aasta vastu, olen seda ostnud nii riitadele kui ka lauavirnadele.

Head kaasanuputamist ...

sashaobrok kirjutas:... Ühtlasi mahutab soe õhk rohkem niiskust ja tasakaalustamise põhimõttel, surub niiskus end pinna seest (puuhalust) sinna soojemasse õhku sisse. ...

Ma niisama: mis sa arvad, millistes tingimustes "surub niiskus end puuhalust õhku sisse" paremini (kiiremini), kas näiteks kesksuvel pluss 30 kraadiga või veebruaris miinus 20 kraadiga, kui "pakane paugub aiateibais"?

üks huvitav materjal on transportöörlindid, ca 10mm paksud, laiused erinevas mõõdus 70,80,90 cm.
Kasutatud linte antakse mõnes kohas muidu või väga sümboolse summa eest. Muidugi tormiga lendavad needki, aga mis ei lenda? , aga on raskenad kui plekk ja kile ning kordades kestavad kauem kui kile ning on paindlikum kui plekk või eterniit ning jäigem kui kile - ei purune ei mädane. Igatahes on need praktilised asjad nii peale kui alla panemiseks kusiganes (peenravahed, käigukohad , aia alused jms). Puuriidale pealepanemiseks sobivad igati, olen ise kasutanud - nüüd juba on puukuur

rein113 kirjutas:... kas näiteks kesksuvel pluss 30 kraadiga või veebruaris miinus 20 kraadiga, kui "pakane paugub aiateibais"?

See nagu mõistatuse lahendamine.
Ma pakuks teist poolt õige lahendusena. Mäletan lapsepõlvest, et ema õue pandud pesu kuivas ka miinus 20 kraadi juures ära. Algul oli kõva ja hiljem, mingil imeväel, oli pehme ja kuiv. Suurematel asjadel olid algul isegi purikad allosas.

Tere!

Seda sama mäletan ise ka lapsepõlvest, et kuivatati pesu õues pakases. Aluks kõvad aga sulavad ruttu ja ongi kuivad.

Sügavkülmikus kilekotita köögivili muidu kuivab ka "korpuks".

Tegemist on "sublimaatioga".
http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1% ... %BA%D0%B0)

Jääb vaid lisada täpsustuseks eestikeelne kokkuvõte.

http://et.wikipedia.org/wiki/Sublimeerumine