Ehitusfoorum

Rostfrei kirjutas:...Ning sinu inertsi loogika järgi tuleb 70 C radikasse ning plaks tuba soe või? Mul läheb radikasse.. ma ei teagi, kui kuum, aga ikka kuum vesi, ning tuba ei lähe plaks soojaks, et siis kohe jälle külmaks minna (miks ta peaks??), ning termo ventiil keerab end väga ilusti kinni vastavalt toa temp. ei ole tähendanud aastate jooksul kordagi üle kütmist, mingit müstilist inertsi efekti, ei ala kütmist ega temp. lainetamist.

Minul venemalm radikatega, kui läks ikka akupaagist otse 85 kraadi siis oli küll kõva ülekütmine. Termostaat oli küll juba kinni, aga vesi radikates alles kuum, mis küttis toad ikka üle 30kraadi soojaks.
Plekkradikatega, kus veemaht väike siis sellist ülekütmist ilmselt pole.

Külaline kirjutas: Minul venemalm radikatega, kui läks ikka akupaagist otse 85 kraadi siis oli küll kõva ülekütmine. Termostaat oli küll juba kinni, aga vesi radikates alles kuum, mis küttis toad ikka üle 30kraadi soojaks.
Plekkradikatega, kus veemaht väike siis sellist ülekütmist ilmselt pole.

Millest sa järeldad, et termostaat oli suletud?
Selle saab suht lihtsalt välja arvutada, kui palju energiat saad näiteks 15-st malmribist, mis on vett täis. Radiaatori keskmine temperatuur seejuures ei ole teps mitte 85 kraadi. Ei tahaks seda nagu uskuda, et kui piirata termostaadiga ruumi temperatuuri 21 kraadini (selle temperatuuri juures sulgub termostaatventiil täielikult), siis inertsist viskab tuppa 30+ kraadi. Sel juhul pidid sul kõik seinad radikaid täis olema.

Olen ise hetkel sama probleemi ees. Mina tahan kindlasti öis temp alandust ning samuti võimalust tööpäevadel päeva tempi langetada. Kuidas seda teha? Kui ma reguleerin õe temp järgi segisti vett, siis lõpliku reguleerimise teevad siiski radiaatori regulaatorid, ehk siis temp ilmselt ei lange/muutu soovitud piirides. Sama toimub toa anduri järgi, kuna reguleeritakse ühe toa tempi, teistes tubades jällegi teeb oma tööd radiaatori regulaator ning tulemus puudub. Olen jõudnud endajaoks sellise järelduseni. küttesüsteemi vett reguleeritaks õue temp järgi vastavalt küttegraafikule ning öisele temp alandusele. Tubadesse teeb viimase töö elektrooniline radiaatori termostaat. Nenedel võimalus programeerida nädalatsükleid ning ühisest puldist vastavalt reguleerida. Magamistuba võib pidevalt olla 18C, samas elutuba võiks olla 21C, lastetoad samuti 21C, esik 18C jne. Küttes ahju, oskab termostaat sellele reageerida ning radikas sooja ei anna.
Termostaadid:
http://www.xn--energiasst-x5aa.ee/est/k ... ostaat-3tk

Kui keegi kasutab elektroonilisi termostaate, siis võiks kommenteerida nende tööd.

Kui aga tahta kasutada öist temperatuuri alandamist või maja kui terviku temperatuuri sobival hetkel alandada ja siis taas tõsta, tulebki paigaldada soojussõlme seadeventiil. See võib olla kvalitatiivne või kvantitatiivne. Esimesel juhul reguleerib see ventiil küttesüsteemi mineva soojuskandja temperatuuri, teisel juhul vooluhulka. Reeglina kasutatakse küttesüsteemide soojussõlmedes siiski kvalitatiivset reguleerimist. Lõpptarbijal, so siis küttekehal kasutatakse aga kvantitatiivset reguleerimist - piiratakse termostaatventiiliga vooluhulka.
Kui paigaldada 3-tee segamisventiil ning välistemperatuuri andur, samuti programmkell, saabki väga edukalt maja kui terviku temperatuuri reguleerida.
Näiteks minu varasemas postituses toodud elektrikatlaga maja näitel, võib kasutada ka katla ON/OFF reziimi maja kui terviku temperatuuri juhtimisel. Ehk kui tahta öist alandamist, siis katel öösel lihtsalt ei küta või töötab tsükliliselt, katla sisselülitamiseks tuleks siiski paigaldada ruumiandur, mis reageerib etteantud väärtusel ja ruumihoiab temperatuuri seadeväärtuse lähedal. Siinkohal on väga oluline leida ruumiandurile õige koht.

Rostfrei kirjutas:Loe nüüd hästi aeglaselt läbi,miilest jutt.Kui pole välisandurit,siis mille järgi sul pumbad sisse-välja lülitavad ennast? tean isegi ,kuidas kütteautomaatika toimib.Rahvas tahab siis AINULT ruumianduriga süsteemi jooksutada.Ja kas on vahe 40C ja 70C radikaasse mineva vee vahel?Radika termostaadid ei ole momentaalse avamise-sulgemisega,neil mingi inerts.Kui nüüd 70C radikasse tormab,siis tahes-tahtmata enne kui termostaat reageerib ,toimub kiirem üleskütmine kui näiteks 40C.

Külaline kirjutas:
Aga välistemp.anduril pole mitte mingisugust vajadust, kui mu katel paikneb köetavas ruumis (näiteks köögis) ja kütan elektrikatlaga ning kogu torustik asub köetavas kubatuuris. Sel juhul paneksin katlast välja näiteks 70 kraadi ja edasise eest hoolitsevad juba radiaatori termostaatventiilid.

Aga milleks on mulle vaja välis andurit, kui ma mõõdan reaalset tarbitud sooja hulka tagastuval torul ning reguleerin selle järgi 3T ventiili?
Vastuseks sinu eespool olevale küsimusele - pumpa juhin väli temp. anduriga suvel, sama moodi võin pumba ka lihtsalt kilbist välja lükata, selleks ei ole mulle välisandurit vaja. Ning sinu inertsi loogika järgi tuleb 70 C radikasse ning plaks tuba soe või? Mul läheb radikasse.. ma ei teagi, kui kuum, aga ikka kuum vesi, ning tuba ei lähe plaks soojaks, et siis kohe jälle külmaks minna (miks ta peaks??), ning termo ventiil keerab end väga ilusti kinni vastavalt toa temp. ei ole tähendanud aastate jooksul kordagi üle kütmist, mingit müstilist inertsi efekti, ei ala kütmist ega temp. lainetamist.[/quote]

Millega kütad? Kas pidev küte,või tsükliline kütmine.Kui halukatel,ja talvel korra päevas tuld teha,siis jahtunud süsteemi korral kütma hakates viskab toa ikka kenasti soojaks.Pumba võid kilbist välja lükata küll,aga hea oleks suvel ka pumbale trenni teha.Targemad regud liigutavad suvel ka 3T ventiili,et kinni ei jääks.

Coolhouse kirjutas:Seda ,et...
reguleeritakse ikka väikemaja tubade kaupa toatemperatuuri järgi või vastavalt kortermajas radika termostaatventiili abil.

Kas see, et võimsusvajadus erineb 3-4 korda (olenevalt välistemperatuurist),käib ka kuidagi termostaatventiili või toatemperatuuri anduri ampluaa alla?
Imelik.

Külaline kirjutas: Kas see, et võimsusvajadus erineb 3-4 korda (olenevalt välistemperatuurist),käib ka kuidagi termostaatventiili või toatemperatuuri anduri ampluaa alla?
Imelik.

Väga raske on vastata, millest maja on valmistatud et seal 4x küttevajadus suureneb ?

Välistemperatuuril + 15 või - 15 on ilmselt üpris suur võimsusvajaduse erinevus.

Kui silmas pidada eramut ning akupaagiga "käsitsisöötmisega" tahkekütte katlaga süsteemi siis peale radika termostaatide ei oska nagu küll eriti midagi tahta.

Coolhouse kirjutas:Väga raske on vastata, millest maja on valmistatud et seal 4x küttevajadus suureneb ?

Küttevajadus on energiahulk pindalaühiku kohta? Mina rääkisin erivõimsusest ehk võimsusvajadusest selle saavutamiseks. Küttevajadus muutub (olenemata maja materjalist) kui muutub välistemperatuur. Kuna muud tingimused on samad on suurenemine/vähenemine temperatuurimuutuse kordne.
Materjal mõjutab küll absoluutarvu (4*1 versus 4*100) kuid kordsus jääb.
Samuti ei ole mõjutus täielik, kuna õhuvahetusega kaasnev muutus ei olene üldse maja materjalist. Kui temperatuuride vahed on aga 5 ja 50 ?
Imelik.

päris lihtsa kordsusega ta ei muutu. On ju maja üks tahk vastu maad, mille temp suht stabiilne.

Pilvelõhkujal võime jah põranda ära unustada - selle osatähtsus läheneb nullile , ühekorruselisel lõpmata suurel majal on see aga 0,5.

Selle tõttu ei ole küttekulude seisukohast optimaalseima kujuga maja mitte kera vaid miskit iglusarnast
( kes eskimodele seda küll ütles?)

Loomulikult on välisõhu temperatuuri ja küttekulu vahel mingi sõltuvus.
Kuid lobjekti reguleerimisel tuleb lähtuda olemasolevast teooriast, mitte sellest millised huvitavad mõtted pähe tulevad.
Muidugi on see väga huvitav forum sest ainult nii on võimalik teise eluala inimesel igasugusest ülereguleerimisest jne. aru saada.

Ma üritan Teile selgeks teha et antud teema on juba teadlaste poolt ammu läbi arutatud ja vastavalt samadele põhimõtetele , mida käsitleb Neeme Takis on koolitatud ka palju,palju automaatikainsenere.

Ka see skeem kus välisõhule reageerivale avatud kontuuriga regulaatorile on lisatud ühes toas olev andur on puudulik. Õige mõõtepunkt on tagasijooksu toru peal .
Kui --objekt-- on maja siis sisendtemperatuur on pealejooksul ja väljund tagasijooksul.

Termostaatventiil ja maja küttekulu muutumine - radika ees olev termostaatventiil reguleerib konkreetse toa temperatuuri. See on antud toas asuv eraldiseisev reguleerimiskontuur ( objekt on tuba, andur on termostaadi küljes ja täitur on termostaadi sees.)
St kui termostaatventiil on õieti valitud siis ta ka töötab. Kui nüüd küttevee tsirkulatsioon ei ole piisav , vee t muutus on väga suur jne siis tuleb see lahendada segusõlmes. Aga see kõik ei muuda automaatreguleerimise põhimõtteid.

Muide - ega automaatikasüsteeme katsetataksegi nii et proovitakse erinevate , suurte ja väikeste, häiretega tööst välja viia. Selle põhjal koostatakse "tundmatu objekti" (mingi kindla maja) karakteristikud ja allles siis seadistatakse regulaator.

trebla kirjutas:...päris lihtsa kordsusega ta ei muutu. On ju maja üks tahk vastu maad, mille temp suht stabiilne.

Õige märkus,loomulikult mõjutab ainult seda osa soojakadudest, milles temperatuurimuutus aset leidis.

trebla kirjutas:...kes eskimodele seda küll ütles?

Arvan,et mister Jahedus, saatmisega "parematele jahimaadele"

Coolhouse kirjutas:Loomulikult on välisõhu temperatuuri ja küttekulu vahel mingi sõltuvus.
Kuid objekti reguleerimisel tuleb lähtuda olemasolevast teooriast...
...vastavalt samadele põhimõtetele , mida käsitleb Neeme Takis ...
...St kui termostaatventiil on õieti valitud siis ta ka töötab. Kui nüüd küttevee tsirkulatsioon ei ole piisav , vee t muutus on väga suur jne siis tuleb see lahendada segusõlmes. Aga see kõik ei muuda automaatreguleerimise põhimõtteid.

Reguleerimise põhimõte on iseenesest lihtne- võimsuse muutuseks saab muuta a)vooluhulka, b)reguleerida soojuskandja temperatuuri. Väita, et esimene on primaarne teise ees, ei vasta minu arvamusel tõele. Aga see on kõigest minu arvamus. Muud ei soovinudki öelda, ega vaielda "automaatreguleerimise põhimõttetega".
Imelik.

aga miks alandada temp. öösel
kas ja mida see jõuab üldse alaneda ja mida tähendab alandatud temperatuur tagasi kütmine võimsuses
ehk kas üldse toimub mingit säästmist.

ilma "tõestuseta" on mul arvamus, et selline lainetamine teeb sama välja kui stabiilsus.

teemakohane arvamus kah: välistemperatuuri anduriga tehakse eelseade veele ja ruumi anduriga tehakse ruumitemperatuuri seade - ehk see on ju nii ja mis siin vaielda

kui õues on +5 siis radikateni saabuv vesi ei pea olema ju nii kuum kui -15 ja siis juba ruumipõhiselt reguleeritakse vastavalt soovidele
AGA see eeldab teoorias arvutatud süsteemi et iga ruum saaks hakkama eeseatud veetemperatuuriga mida määratakse välistemperatuuri järgi

stabiilsus kirjutas:kui õues on +5 siis radikateni saabuv vesi ei pea olema ju nii kuum kui -15 ja siis juba ruumipõhiselt reguleeritakse vastavalt soovidele
AGA see eeldab teoorias arvutatud süsteemi et iga ruum saaks hakkama eeseatud veetemperatuuriga mida määratakse välistemperatuuri järgi

Kui mu akupaagist radikate poole liikuv vesi on +80 ja +5 välistemperatuuri juures lubab radika termostaat sealt vaid 10 l. tunnis läbi joosta aga -15 korra 100 l. nii et tuba on stabiilselt +20 siis miks mul veel mindit reguleerimist vaja peaks olema?
Kõik numbrid "laest" võetud!!!!

Iga maja küttesüsteem on erinev.
Kui on akupaak ja radikad ja radikate termostaadid ja kiirust muutev pump ning seda kõike väikemajas, siis on tõesti küsitav, kas peab veel mingi regulaator olema.

Samas kasutatakse selliseid välisõhu temperatuuri anduriga regulaatoreid kortermajadel ning ka väoksematel katlamajadel.
1. Ei ole mingit mõtet hoida suurema maja trassides vajaduseta liialt kõrget temperatuuri.
2. Kui trasside t on madlam siis on vaja ilma muutudes pealejooksu t tõsta või langetada.

Kas kasutada kellaajalist t muutmist - seda saab ise otsustada, tootmisruumides , kodus jne).

Tegemist on optimeerimisega st kas kokku hoida või mitte otsustab iga peremees ise.
Nt ka üks õhufirma optimeerib kütuse kasutamist aeglasemalt lennates või lihtviisil, reisijate kotte maha jättes.....

Eks korterelamud/suured hooned tiba teine maailm ilmselt jah.
Ilmselt ka soojuspumpade puhul tiba oluline.

Õue temp. andur ei lase radikani mineval kütteveel tõusta +80*C peale vaid hoiab selle minimaalsena mis on vajalik soojuse saamiseks radiaatorist. Igal radikal olev termostaat teeb täiendava korrektuuri kus termostaat on avatud 1/2 kuni 2/3 seega ei tekki ka kohinat radiaatorites. Samas hoiad kokku kütte pealt mis muidu hajub mõttetult kuskilgi ruumis mida pole vaja kütta, sest torudes on ju vee temp. +80*C. Ruumi andur oleks vajalik selleks, et hoida küttevee temp. optimaalsena kui õues on -15*C ja paistab päike või puhup hoopis tugev tuul.

Teen kõik ise kirjutas:Õue temp. andur ei lase radikani mineval kütteveel tõusta +80*C peale vaid hoiab selle minimaalsena mis on vajalik soojuse saamiseks radiaatorist.

Kas selleks automaatika õhutemp. anduriga 3 T ventiil ka mõtekas on rahaliselt?
Miski esve näiteks odavam, reguleerib radikatesse mineva küttevee ära, ülejäänu reguleerimise teevad radikate termostaadid.

Teen kõik ise kirjutas:Õue temp. andur ei lase radikani mineval kütteveel tõusta +80*C peale vaid hoiab selle minimaalsena mis on vajalik soojuse saamiseks radiaatorist. Igal radikal olev termostaat teeb täiendava korrektuuri kus termostaat on avatud 1/2 kuni 2/3 seega ei tekki ka kohinat radiaatorites. Samas hoiad kokku kütte pealt mis muidu hajub mõttetult kuskilgi ruumis mida pole vaja kütta, sest torudes on ju vee temp. +80*C. Ruumi andur oleks vajalik selleks, et hoida küttevee temp. optimaalsena kui õues on -15*C ja paistab päike või puhup hoopis tugev tuul.

Õue temperatuuri andur ei tohi olla sellises kohas kuhu talle päike peale paistab. Talv -20c päike paistab andurile, majas küttevee temp alla keeratud, õnnelikud need korterid kuhu päike suudab sooja kompenseerida, aga põhjapoolsed korterid külmuvad. Kust sa võtad selle maagilise +80c küttevee numbri, need on igal süsteemil erinevad.

See on jah valikute küsimus, mina kütan oma maja 240 ruutu ja saan sooja vee 6 liikmelisele perele, sõltuvalt aastast kulutan selleks 250-450€

Veikko kirjutas:

Teen kõik ise kirjutas:Õue temp. andur ei lase radikani mineval kütteveel tõusta +80*C peale vaid hoiab selle minimaalsena mis on vajalik soojuse saamiseks radiaatorist. Igal radikal olev termostaat teeb täiendava korrektuuri kus termostaat on avatud 1/2 kuni 2/3 seega ei tekki ka kohinat radiaatorites. Samas hoiad kokku kütte pealt mis muidu hajub mõttetult kuskilgi ruumis mida pole vaja kütta, sest torudes on ju vee temp. +80*C. Ruumi andur oleks vajalik selleks, et hoida küttevee temp. optimaalsena kui õues on -15*C ja paistab päike või puhup hoopis tugev tuul.

Õue temperatuuri andur ei tohi olla sellises kohas kuhu talle päike peale paistab. Talv -20c päike paistab andurile, majas küttevee temp alla keeratud, õnnelikud need korterid kuhu päike suudab sooja kompenseerida, aga põhjapoolsed korterid külmuvad. Kust sa võtad selle maagilise +80c küttevee numbri, need on igal süsteemil erinevad.

See +80*C on näitlik, aga põhimõte mida optimaalsem temp. torudes seda säästlikum tuleb kütteperjood

Veikko kirjutas:

Teen kõik ise kirjutas:Õue temp. andur ei lase radikani mineval kütteveel tõusta +80*C peale vaid hoiab selle minimaalsena mis on vajalik soojuse saamiseks radiaatorist. Igal radikal olev termostaat teeb täiendava korrektuuri kus termostaat on avatud 1/2 kuni 2/3 seega ei tekki ka kohinat radiaatorites. Samas hoiad kokku kütte pealt mis muidu hajub mõttetult kuskilgi ruumis mida pole vaja kütta, sest torudes on ju vee temp. +80*C. Ruumi andur oleks vajalik selleks, et hoida küttevee temp. optimaalsena kui õues on -15*C ja paistab päike või puhup hoopis tugev tuul.

Õue temperatuuri andur ei tohi olla sellises kohas kuhu talle päike peale paistab. Talv -20c päike paistab andurile, majas küttevee temp alla keeratud, õnnelikud need korterid kuhu päike suudab sooja kompenseerida, aga põhjapoolsed korterid külmuvad. Kust sa võtad selle maagilise +80c küttevee numbri, need on igal süsteemil erinevad.

See maagiline 80C tuleb näiteks igast eramaja tahkeküttekatlast.

Teen kõik ise kirjutas: See +80*C on näitlik, aga põhimõte mida optimaalsem temp. torudes seda säästlikum tuleb kütteperjood

Kust ikkagi see sääst tuleb, kui katla kasutegur ei sõltu kütte pealevoolu temperatuurist???

Teen kõik ise kirjutas:See on jah valikute küsimus, mina kütan oma maja 240 ruutu ja saan sooja vee 6 liikmelisele perele, sõltuvalt aastast kulutan selleks 250-450€

240 m2 maja kütte ja soojaveekulu aastas ca 450 euri on küll ülihea tulemus. Mis küttesüsteem on, kas sul passiivmaja?

240 m2 maja kütte ja soojaveekulu aastas ca 450 euri on küll ülihea tulemus. Mis küttesüsteem on, kas sul passiivmaja?[/quote]
Katel EK-WARM-50, kütteks kasutan turbabriketti, ühe aasta proovisin puitbriketti (erineva paksusega ümmasgused tabletid) ei meeldinud pidi tihti kattla juures käima. Korralikult soojustatud maja, kivivill 30cm seinas, puistevill 50cm lagi. Kõige vähem kütet kulus talvel 2007/2008 1,5 aluse täit turbabriketti, aga siis oli soe vesi veel elektri boileriga.