Ehitusfoorum

"Näopeksu" vahele keegi sellist "ebakõla" viitsib seletada?

pottkivi kirjutas:...mille sisse ehitati kolde peale sisuliselt risti kujuline vahesein, mis jagas ahju sisemuse neljaks võrdseks tõusvaks paralleelseks lõõriks.
...Selleks, et lõõristikku pikendada muudetakse see spiraaljaks

kaminahi kirjutas:Miks see Tiidu ehitatud ahi toimima ei peaks kui sinna sisse ei ole ehitatud nelja paralleelselt tõusvat ringlõõri

Mõtlesin, et äkki spiraalne ei "kvalifitseeru" ringlõõriks?

Robi on kirjutanud Kodusoe pottsepafoorumi teemas ("Ringlõõridega ahi") järgmised sõnad:

...see Haapsalu ahi oli tehtud nii , et lõõr keeras üles ühtlase spiraalina , mida on küll veidi raskem teha aga toimima peaks tõesti paremini

???
Või käib siin "näopeks" puhtalt põhimõtte pärast?

pottkivi kirjutas:

Leevi kirjutas:

Loodan, et keegi ei pahanda kui täpsustan kolleeg Tiidu ehitatud ahju toimimispõhimõtet tema enda kunagi räägitud jutu põhjal:
Tegu oli Savitoni ümarahjuga(diam 660 mm.), mille sisse ehitati kolde peale sisuliselt risti kujuline vahesein, mis jagas ahju sisemuse neljaks võrdseks tõusvaks paralleelseks lõõriks. Ahi pidi kenasti ühtlaselt soojenema- Tiidu jutus pole mul küll mingit põhjust kahelda.
Parimat.
Mati Malm.
http://www.kodusoe.ee

-----------------------------------------------------
Pildil on tavaline eesti pottahi, millel kaks tõusvat lõõri taga. Minu kirjeldatud kuue tõusva lõõriga ahi Soomes, oli sarnanane, mida Potikivi kirjutas. Ainuke viga oli see, et lõõrid olid toetatud latile ja latid lihtsalt läbi põlenud aegade jooksul.
Minu mainitud ringlõõrid Kodusoe foorumi teemas, olid tavalised ringlõõrid muidu, aga ei tõusnud jõnksuga iga ringi alguses, vaid läkid sujuvalt ühtlase ringina lõpuni. See, aga raskendab ahju ehitust muidugi.

Imelik kirjutas:"Näopeksu" vahele keegi sellist "ebakõla" viitsib seletada?

pottkivi kirjutas:...mille sisse ehitati kolde peale sisuliselt risti kujuline vahesein, mis jagas ahju sisemuse neljaks võrdseks tõusvaks paralleelseks lõõriks.
...Selleks, et lõõristikku pikendada muudetakse see spiraaljaks

kaminahi kirjutas:Miks see Tiidu ehitatud ahi toimima ei peaks kui sinna sisse ei ole ehitatud nelja paralleelselt tõusvat ringlõõri

Mõtlesin, et äkki spiraalne ei "kvalifitseeru" ringlõõriks?

---------------------------------------------------------
Veidike spiraalne on pigem püstlõõr ikkagi, aga ringlõõr on horisontaalne. Tähtis, et ahi soe ja toimib ( ise arvan, et püstlõõre tasuks kasutada kehvema tõmbega olukordades, aga normaalse tõmbe korral lendaks liiga kergelt sooja varestele ja muu lahendus osutuks praktilisemaks).

Veidike spiraalne on pigem püstlõõr ikkagi, aga ringlõõr on horisontaalne.

Kui vertikaalne lõõr on vähe viltu on ta natukene horisontaalne ja kui horisontaalne lõõr on
vähe kaldu, siis on ta natukene vertikaalne. See mis jääb vahepeale (spiraaljas) pole ju kumbagi
või siis mõlemat korraga? "Ring" - on ringikujulise asetusega ja seda spiraalne on?

Tähtis, et ahi soe ja toimib ( ise arvan, et püstlõõre tasuks kasutada kehvema tõmbega olukordades, aga normaalse tõmbe korral lendaks liiga kergelt sooja varestele).

Soe ja toimiv ahi on kindlasti eesmärk. Füüsika ütleb aga paralleel torude/lõõride kohta, et tulemus on sama voolukiirus on erinev.
Parandus.Vabandust, paralleeli kohta polnud midagi mainitud. Väitega päri.

Imelik kirjutas: Füüsika ütleb aga paralleel torude/lõõride kohta, et tulemus on sama voolukiirus on erinev.

Kuidas arvad suitsugaaside takistuse erinevusest Mõtlen näiteks kolmeringilist ringlõõri võrreldes kahe paralleelselt laskuva lõõriga kus erinevate lõõristike sisepindala on sama.
Muidugi ka voolukiirus on siin oluline ja kas see kulgeb ühes peenes ja pikas lõõris või siis laiemas ja lühemas.

Kaminahi paneb mu ebamugavasse olukorda. Ei oska arvata, arvestasin ainult õhu liiikumist. Siin aga tekivad ilmselt temperatuurierinevused väikestes ja suures lõõris.

Võiks ju küsida ka lapseliku siirusega, et kumb ahi on PAREM, kas ringlõõrid või kaminahi kui ahju mass jääb samaks? ( küsimus on mõtlemisaineks lihtsalt...)

Imelik kirjutas: Kaminahi paneb mu ebamugavasse olukorda. Ei oska arvata, arvestasin ainult õhu liiikumist. Siin aga tekivad ilmselt temperatuurierinevused väikestes ja suures lõõris.

Aga kui lõõristike sisepindala on näiteks sama (sama massi juure) ja ühes on takistus kordades väiksem siis kumma lõõristikuga ahju koldes on parem tõmme Seega intensiivsem ja kõrgema temperatuuriga põlemine. Põlemistemperatuur peab aga kaasegsete normide järgi paratamatult olema min 800 C kui tahetakse küündida min. 78 % kasutegurini ning saaste ei ületaks lubatud norme.

Robi 1 kirjutas: kumb ahi on PAREM, kas ringlõõrid või kaminahi kui ahju mass jääb samaks?

Pakun et see mis on oskuslikult ning kvaliteetselt tehtud. Eeldusel et kolded on samad.

Keskel ettepoole suunatud tõusev lõõr, siis mõlemas küljes ahju esimestes nurkades identsed, paralleelselt laskuvad lõõrid ja nende taga, tagumistes nurkades identsed paralleelselt tõusvad lõõrid mis suunduvad keskele kokku ja sealt korstnasse.
Ahi on olnud talve läbi ehituse viimistlustöödel põhikütteks ja suvel ei teinud peremees saladust oma rahulolust ei Unibuildi koldest ega rängasti lagunenud ahju restaureerimise kvaliteedist. Ise oleks mõne asja tahtnud paremaks saada.
Kutsuti külla, alati kui peaks sinna sattuma. Kindlasti kasutan seda küllakutset ja meeleldi.



Peremees oli nooruses 100m jookja ja jooksis 10,9

Samas majas ühest toast teise renoveeritud rohelisel ahjul sai üks tõusev kesklõõr, kaks parallelselt langevat lõõri, mis ahjuukse ülaosas olid ühenduses ja üks tagumises nurgas tõusev lõõr korstnasse. Ahi samuti olnud kasutuses ühe talve, põhiküttena.

Robi 1 kirjutas:Võiks ju küsida ka lapseliku siirusega, et kumb ahi on PAREM, kas ringlõõrid või kaminahi kui ahju mass jääb samaks? ( küsimus on mõtlemisaineks lihtsalt...)

Asjatundlik kysimus,aga pottsepp saab sellest aru umbes nii:kumb kaalub rohkem,kas kilo sulgi vöi kilo tina?

kaminahi kirjutas: Aga kui lõõristike sisepindala on näiteks sama (sama massi juure) ja ühes on takistus kordades väiksem siis kumma lõõristikuga ahju koldes on parem tõmme Seega intensiivsem ja kõrgema temperatuuriga põlemine. Põlemistemperatuur peab aga kaasegsete normide järgi paratamatult olema min 800 C kui tahetakse küündida min. 78 % kasutegurini ning saaste ei ületaks lubatud norme.

Väiksema takistusega lõõris on loomulikult õhuvool suurem. Kuid ma ei saanud Sinu küsimuse mõttest aru, kuna jutt algas paralleelsetest lõõridest. Sel juhul on mitu väikest (suurema takistusega) lõõri kokku sama vooluhulgaga.
Selle põlemisega on asi vähe keerulisem. Põlemise intensiivsus oleneb kõigist kolmest tegurist (kütus,hapnik ja temperatuur). Liigõhk ei ole samuti hea, kuna vähendab temperatuuri ja tekitab rohkem heitmeid. Pöördpõlemine eeldab samuti õiget õhujaotust (mitte lihtsalt "head tõmmet").

Imelik kirjutas: Väiksema takistusega lõõris on loomulikult õhuvool suurem. Kuid ma ei saanud Sinu küsimuse mõttest aru, kuna jutt algas paralleelsetest lõõridest. Sel juhul on mitu väikest (suurema takistusega) lõõri kokku sama vooluhulgaga.
Selle põlemisega on asi vähe keerulisem. Põlemise intensiivsus oleneb kõigist kolmest tegurist (kütus,hapnik ja temperatuur). Liigõhk ei ole samuti hea, kuna vähendab temperatuuri ja tekitab rohkem heitmeid. Pöördpõlemine eeldab samuti õiget õhujaotust (mitte lihtsalt "head tõmmet").

Minu jutu mõte on jah selles, et millal on takistus lõõristikus suurem, kas pikas ja käänulises ringlõõris või väga lihtsates ja sirgetes, olgu siis paralleelsetes lõõrides. Kus toimub soojuse jaotamine ühtlasemalt, kas pikas ja käänulises või lihtsas, näiteks soome tüüpi paralleelselt langevas lühikeses (sama külgpindalaga) lõõristikus, mis teinekord võib olla lausa laskuv ringlõõr. Seda näiteks ümarahjudes, pöntouunides.
See, mis sa põlemise intensiivsusest kirjutasid on nii aga siiski mõjutab seda ka lõõristiku takistus.

teadja kirjutas:

Robi 1 kirjutas:Võiks ju küsida ka lapseliku siirusega, et kumb ahi on PAREM, kas ringlõõrid või kaminahi kui ahju mass jääb samaks? ( küsimus on mõtlemisaineks lihtsalt...)

Asjatundlik kysimus,aga pottsepp saab sellest aru umbes nii:kumb kaalub rohkem,kas kilo sulgi vöi kilo tina?

----------------------------------------------------------------------------------
Ainult kaal ei määra ahju paremaks või kehvemaks, vaid ikka see mis lahendused on ahju sees. Sama mood ei saa võrrelda näiteks Druzba saagi Rootsi saega kaalu järgi...

Ei ole vist kellegil siin lõpuni selgus nende parall.tõusvate lõõridega( olgu kasvõi spiraali kujulised...). See on muidugi loogiline ja teada asi, et kui lõõr on avaram, siis ka gaasid liiguvad aeglasemalt kui kitsas ruumis( ja pole vahet kas lõõr tõuseb või langeb). Minu kolme tõusva lõõriga katseahjul oli aga selline huvitav lugu, et korraga kasutas ainult ühet lõõri ja vahetas vähemalt iga minuti tagant.Seda oli kuulda heliga, mida andis hea tõmme ja ju torud ei olnud peensuseni ühe kujuga. Torud, aga olid täpselt sama kuumad ( tõusvate torude pikkus oli 1.5 m). Teema on nii huvitav, et ehitan veel ühe katseahju, umbes 1m pikkuse koldega ja lasen tõusvad lõõrid üles kolde mõlemast otsast, kust see laskub ahju keskele tagasi ja kolde pealt kortnasse). Oleks maru huvitav näha, et kas ahi eelistaks emba-kumba lõõri. Kui selline muidu toimiks, siis oleks ta nagu tagurpidi soomeahi.

kaminahi kirjutas: Põlemistemperatuur peab aga kaasegsete normide järgi paratamatult olema min 800 C kui tahetakse küündida min. 78 % kasutegurini ning saaste ei ületaks lubatud norme.

Khm, EVS-EN15544:2009 valem (19) sätestab selleks temperatuuriks 700.

Robi 1 kirjutas:Võiks ju küsida ka lapseliku siirusega, et kumb ahi on PAREM, kas ringlõõrid või kaminahi kui ahju mass jääb samaks? ( küsimus on mõtlemisaineks lihtsalt...)

Eks see "parem" ole suhteline mõiste.

Ahjuehitajale on kindlasti lihtsam ja seega "parem" ehitada kaminahju.
Näeb ilusam välja kah.

Ringlõõridega ahi on praktilisest seisukohast kütteomadustelt kindlasti "parem" ja efektiivsem.
Salvestab rohkem soojusenergiat aga seda tulenevalt oma suuremast massist (ehk Sinu eeldus, et ahju mass jääb samaks, ei kehti).

Arvan ma lapselikult siiralt...

Robi 1 kirjutas: See on muidugi loogiline ja teada asi, et kui lõõr on avaram, siis ka gaasid liiguvad aeglasemalt kui kitsas ruumis( ja pole vahet kas lõõr tõuseb või langeb).

Sellest veidi vähem loogiline ja vähemteatud on tõsiasi, et mida aeglasemalt gaas liigub, seda suurem on ta rõhk.
Ehk avaramas lõõris on rõhk suurem kui kitsamas lõõris.

See ongi üks põhjustest, miks ühe pika lõõriga ahju on keerulisem ehitada kui isereguleeruvat laskuvate lõõridega ahju.

Robi 1 kirjutas: Minu kolme tõusva lõõriga katseahjul oli aga selline huvitav lugu, et korraga kasutas ainult ühet lõõri ja vahetas vähemalt iga minuti tagant.Seda oli kuulda heliga, mida andis hea tõmme ja ju torud ei olnud peensuseni ühe kujuga. Torud, aga olid täpselt sama kuumad ( tõusvate torude pikkus oli 1.5 m). Teema on nii huvitav, et ehitan veel ühe katseahju, umbes 1m pikkuse koldega ja lasen tõusvad lõõrid üles kolde mõlemast otsast, kust see laskub ahju keskele tagasi ja kolde pealt kortnasse). Oleks maru huvitav näha, et kas ahi eelistaks emba-kumba lõõri. Kui selline muidu toimiks, siis oleks ta nagu tagurpidi soomeahi.

See on tõepoolest huvitav, et miks muutus suitsugaasile atraktiivsemaks külmem lõõr.
Külmemas lõõris peaks minu mõistuse järgi takistus suurem olema.
Ja mida kuumemaks üks lõõr teiste suhtes muutub, seda suuremaks peaks takistuste erinevus selle kuumema lõõri kasuks minema

kaminahi kirjutas: Minu jutu mõte on jah selles, et millal on takistus lõõristikus suurem, kas pikas ja käänulises ringlõõris või väga lihtsates ja sirgetes, olgu siis paralleelsetes lõõrides.

Pikas ja käänulises on takistus suurem.

kaminahi kirjutas: Kus toimub soojuse jaotamine ühtlasemalt, kas pikas ja käänulises või lihtsas, näiteks soome tüüpi paralleelselt langevas lühikeses (sama külgpindalaga) lõõristikus, mis teinekord võib olla lausa laskuv ringlõõr. Seda näiteks ümarahjudes, pöntouunides.

See on nüüd "suunav" küsimus. Küsin vastu- mis juhtub lõõristikus millel takistus puudub (teoreetiliselt) või on väga väike? Kuuma gaasi jahutamine ongi ahju ülesanne. Selleks kasutataksegi lõõristiku takistust, et seda soojust võimalikult ühtlaselt jaotada. Kivis levib aga soojus siiski soojusjuhtivuse teel .
Seega õige oleks vastus , et kumbki äärmus (pikk-käänuline, lühike-sirge) pole hästi töötav.

kaminahi kirjutas: See, mis sa põlemise intensiivsusest kirjutasid on nii aga siiski mõjutab seda ka lõõristiku takistus.

Ei vaidle vastu, kui takistus mõjutab ebasoodsalt hapniku juurdevoolu või liigõhu tegur on liiga väike.

stupiduser kirjutas:

kaminahi kirjutas: Põlemistemperatuur peab aga kaasegsete normide järgi paratamatult olema min 800 C kui tahetakse küündida min. 78 % kasutegurini ning saaste ei ületaks lubatud norme.

Khm, EVS-EN15544:2009 valem (19) sätestab selleks temperatuuriks 700.

Just jah... ja ma arvan, et see peab lubatud saastenormi tagamiseks olema kõrgem. Min. kasutegur 78 % tuleb sellega toime siis kui korstnasse läheb tõesti 150 C ja sellise temperatuuri korral ei saa see korsten olla näiteks meil traditsiooniline telliskorsten oma normaalses, tõmmet tagavas pikkuses.
Khm, teeks siin ka vaate 1000 leheküljelisse Sveitsi õpikusse.

stupiduser kirjutas:
Sellest veidi vähem loogiline ja vähemteatud on tõsiasi, et mida aeglasemalt gaas liigub, seda suurem on ta rõhk.
Ehk avaramas lõõris on rõhk suurem kui kitsamas lõõris.

Kuna rõhukadu tekib tänu suuremale lõõri takistusele?

stupiduser kirjutas: See on tõepoolest huvitav, et miks muutus suitsugaasile atraktiivsemaks külmem lõõr.
Külmemas lõõris peaks minu mõistuse järgi takistus suurem olema.
Ja mida kuumemaks üks lõõr teiste suhtes muutub, seda suuremaks peaks takistuste erinevus selle kuumema lõõri kasuks minema

Mida suuremaks läheb temperatuuride vahe, seda erinevamaks lähevad nende soojuslikud võimsused (ehk soojem lõõr neelab vähem kui külmem)?

Tulles aga tagasi 4 paralleelse tõusva ringlõõri juurde, siis minu arust, oleks mõni mees väärt vähemalt ühte vabandust?

kaminahi kirjutas:

stupiduser kirjutas:

kaminahi kirjutas: Põlemistemperatuur peab aga kaasegsete normide järgi paratamatult olema min 800 C kui tahetakse küündida min. 78 % kasutegurini ning saaste ei ületaks lubatud norme.

Khm, EVS-EN15544:2009 valem (19) sätestab selleks temperatuuriks 700.

Just jah... ja ma arvan, et see peab lubatud saastenormi tagamiseks olema kõrgem. Min. kasutegur 78 % tuleb sellega toime siis kui korstnasse läheb tõesti 150 C ja sellise temperatuuri korral ei saa see korsten olla näiteks meil traditsiooniline telliskorsten oma normaalses, tõmmet tagavas pikkuses.
Khm, teeks siin ka vaate 1000 leheküljelisse Sveitsi õpikusse.

Et siis point selles, et kuna kaminahjust läheb 200+ kraadi korstnasse siis peaks olema kaminahju puhul ka algtemperatuur kõrgem?
Jutul on puhtmatemaatilisest aspektist iva sees.

Mis see Sveitsi õpik siia puutub?

stupiduser kirjutas:
Et siis point selles, et kuna kaminahjust läheb 200+ kraadi korstnasse siis peaks olema kaminahju puhul ka algtemperatuur kõrgem?
Jutul on puhtmatemaatilisest aspektist iva sees.

Mis see Sveitsi õpik siia puutub?

No ei ole vahet kas kaminahjust, moodulahjust või pottahjust.
Sveitsi õpiku iva on selle mahukus
Ei mäleta mitmesajandal lehel on seal kirjas koldetemperatuur 800-1000 C
Saastevabaks põlemistemperatuuriks loetakse 880 C

Imelik kirjutas:

stupiduser kirjutas:
Sellest veidi vähem loogiline ja vähemteatud on tõsiasi, et mida aeglasemalt gaas liigub, seda suurem on ta rõhk.
Ehk avaramas lõõris on rõhk suurem kui kitsamas lõõris.

Kuna rõhukadu tekib tänu suuremale lõõri takistusele?

Mis rõhukadu?
Siin tuleks nüüd lõõri takistust komponetideks lahutama hakata vist. Et lõõri pinnast tingitud takistus (hõõrdumine ja pöörised jne) ning gaaside voolamisseadustest tingitud takistused.

stupiduser kirjutas: See on tõepoolest huvitav, et miks muutus suitsugaasile atraktiivsemaks külmem lõõr.
Külmemas lõõris peaks minu mõistuse järgi takistus suurem olema.
Ja mida kuumemaks üks lõõr teiste suhtes muutub, seda suuremaks peaks takistuste erinevus selle kuumema lõõri kasuks minema

Imelik kirjutas:Mida suuremaks läheb temperatuuride vahe, seda erinevamaks lähevad nende soojuslikud võimsused (ehk soojem lõõr neelab vähem kui külmem)?

Ma arvan, et suitsugaasil on suhteliselt ükskõik lõõride soojuslikest võimsustest ja erinevatest lõõride soojusenergia neelamistest. Sutsugaas liigub sealt, kust tal lihtsam liikuda on. Liikuda peaks olema kergem kuumemast tõusvast lõõrist. Ja mida kuumemaks see läheb seda kergem sealt liikuda on võrreldes teistega.


Arvan ma...