Teipidest ja akna "ÕIGE-st" paigaldamisest.

[keemik]

Kodus firma poolt ette pandud aknad puhuvad mõnest kohast läbi. Tööl puhub tuul akna vuukidest läbi, ämma korteris samuti. Ämm tõmbas maalriteibi aknapõsele peale, enam ei puhu. Enda renoveeritvas korteris panin restaureeritavad aknad ette Flexifoamiga, sissepoole aurutõkkekile (Vario dupleks) spetsiaalse maastiksiga akna lengi külge kinni. Sõrestiksein vahtplastiga, vahtplasti vuugid vahuga liimitud ja kõige sisemise kihi plaatide vuugid teibitud. Ehk ei puhu enam läbi. Sellised külmasillad on ideaalne koht hallituse tekkeks.

[Imelik]

Poole pealt sain aru, et oleks pidanud ostma õige asja ja järgima juhendit.

Seegi tõde selgub tavaliselt vähestele. Ilmselt on asi tehnilise kontrolli
karmuses?
Järgnev käib kahe eelneva postituse kohta.
Asja mõte on ikka veeauru difusiooni tõkestamine, õhutihedust võib saavutada ka teiste materjalidega. Õhu liikumisest rääkides- olgem terminites täpsed (arusaadavuse parandamiseks)! Kas soovite takistada vuugi läbipuhumist, õhu konvektsiooni vuugis või
vähendada konvektsiooni välispiirde sisepinnal?

[sashaobrok]

No mina soovin tõkestada auru ja õhu läbipuhumist. Tavaliste kileteipidega on see paras keberniit.

[indrekryytel]

Jõudu!

Mõned mõtted siia diskussiooni lisaks:

1. Põhimõtteliselt võib ju maja ehitada sellise, et see "hingab" ise väga intensiivselt st. igast praost ja liitekohast puhub tuul tuppa ja välja. Minu arusaamist mööda on kogu ehitustehnoloogia liikunud selles suunas, et õhutihedust suurendada: palkide vahele topiti sammalt ja takku; akendele paigaldati seapõie asemele klaasid; klaasid omakorda tihendati kitiga; külmal ajal topiti/teibiti aknad tihedamaks ja kui juba aeg edasi läks, siis varustati raamid klaaspakettide ja tihenditega; majaseintes on hakatud tuuletõkke ja soojusisolatsiooni materjale kasutama. Miks nii? Sest maja, mis ei ole õhutihedate välispiiretega on põhjamaises kliimas energiakulukas.

2. Selleks et eluruumid poleks umbsed, on vaja ventilatsiooni. Ventilatsiooni mõte on õhu liikumine kontrollitult sisse-välja. Kui on tagatud piisav õhuvahetus ja kasutatud ehitusmaterjalidest mingeid mürgiseid aineid siseõhku ei eraldu, siis ei peaks küll keegi muretsema oma tervise pärast lähtuvalt maja välispiirde õhutihedusest. Pigem on asi vastupidi: korralikult ehitatud majades on riskid hallituse tekkeks ja muude jamade esinemiseks maandatud.

3. Väljend "puitaken hingab" (ja on seetõttu plastikust parem) on müüt, linnalegend. Vähemalt meie eesmärk Vikingis on toota nii õhutihedaid aknaid kui me suudame ja selle tõendamiseks laseme ka oma tooteid laboris testida. Meie akende ja uste õhutihedus on suurusjärgu võrra parem kui see, mida miinimumis nõuavad Eesti ehituse energiasäästu normatiivid maja välispiiretelt. Ehk siis olgu öeldud selgelt: puitaken on õhutihe tänu tihenditele ja klaaspaketile, mida kasutatakse ja õhutihedus annab poole energiasäästust, mis saavutatakse vana akna uue vastu vahetamisega.

4. Paigaldusel on akende-uste energiatõhususes väga oluline roll. Kui ikka seina ja akna vahelt tuul läbi tuhiseb, siis on midagi tegemata jäänud... Olen kahjuks näinud ka selliseid objekte, kus avatäited said ette ca 5 aastat tagasi ja kuna välisfassaad on lõpetamata, siis ei ole keegi võtnud ka vaevaks montaaživahtu kinni katta. Tulemus - vaht on pruun ja laguneb. Veel natuke ja tuul puhub selle lengi ja seina vahest minema.

5. Paigaldusteibid, millest käesolev arutelu alguse sai, peaksid tegema paigaldust lihtsamaks ja tulemuse kindlamaks; st. vuugid kaitstud ja õhutihedad.


Terv.

[Imelik]

No mina soovin tõkestada auru ja õhu läbipuhumist. Tavaliste kileteipidega on see paras keberniit.

PU vaht peaks olema piisavalt õhutihe, et vältida läbipuhumist? Probleem võib tekkida juhul kui vuuk deformeerub rohkem kui vahule on enimalt lubatud (katkeb/rebeneb). Sel juhul on probleem ka juba piirde konstruktsioonis?
Kile (materjalina) sobib veeauru takistuseks. Määravaks saab tõesti tema korrektse kinnitamise
võimalikkus ja vastupidavus deformatsioonile.
Võimalused.
Soudali süsteem pole ka paha kui korrektselt teostada?

[Imelik]

Tere. On ülimalt meeldiv, et teemat võtavad vaevaks arutada ka oma ala professionaalid.

4. Paigaldusel on akende-uste energiatõhususes väga oluline roll. Kui ikka seina ja akna vahelt tuul läbi tuhiseb, siis on midagi tegemata jäänud... Olen kahjuks näinud ka selliseid objekte, kus avatäited said ette ca 5 aastat tagasi ja kuna välisfassaad on lõpetamata, siis ei ole keegi võtnud ka vaevaks montaaživahtu kinni katta. Tulemus - vaht on pruun ja laguneb. Veel natuke ja tuul puhub selle lengi ja seina vahest minema.

Arvan, et sarnast "praktikat" on kahjuks EV täis. Arvamise põhjused: 1)aknad vahetatakse kuid fassaaditöid ei teostata.
2) paigaldatakse välimised aknaplekid neetide ja PU vahu abil- ei ole vist fassaadisüsteem?
Kas ma eksin?

5. Paigaldusteibid, millest käesolev arutelu alguse sai, peaksid tegema paigaldust lihtsamaks ja tulemuse kindlamaks; st. vuugid kaitstud ja õhutihedad.

Võiksin nõustuda; kuid teema alguses viidatud paigaldusvideod ei andnud mulle selleks alust. Seejuures ei kahtle teostajate siiras soovis teha paigaldus kvaliteetne ja toimiv.
Puuduseks pean pindade ebakvaliteetset ettevalmistust e. eelneva töötlemise vajadust.
Kui teibi paigaldus ei jää õhutihe, ei pea ta ka veeauru?
Mastiks /liimhermeetik tüüpi tihend oleks korrektsem?

[toode]

See teibi hullus on muidugi a la säästupirni jutt.Kui maja valesti ehitatud ei aita lolli teip ka.See suurelt ülespuhutud teibimüüjate jutt,mis mönede aastate pärast uue ja parema versiooni välja vahetatkse.
Polüuretaanvaht läheb aastate möödudes nii vöi teisiti rabedaks ja kaotab oma elastsuse ja isolatsioon sest see tehtud polüretaani baasil!
Skandinaavias tehakse akand tavaliselt kivivilla ja mastiksiga ,mis tagab töesti soojapidavuse.
Milleks on vaja sissepoole vaja mingit aurutökke tihendit?Kui ventilatsioon paigast ära kas siis aknad hakkavad hingama läbi aknaservade vöi?
Mis on siis akna tihendamise möte?Väga vastuoluline jutt ja tavaliselt suured teibimüüjad jooksevad ise ka purki oma pöhjendusetega.
Lugege nt. soudali tehnilisi lehti kus öeldud väikeses kirjas et nad ei vastuta millegi eest...nii et teipige edasi kalli raha eest

Märkus: käesolevas dokumentatsioonis sisalduvad näpunäited tulenevad meiepoolsetest katsetest ja on esitatud heas usus.
Tulenevalt materjalide ja substraatide erinevusest,samuti erinevatest kasutusvõimalustest, mida meie ei saa kontrollida, ei
kanna me mistahes vastutust saadud tulemuste osas. Mistahes juhul on soovitatav läbi viia eelnevad katsed.

[Külaline]

Tere. "Milleks on vaja sissepoole vaja mingit aurutökke tihendit?" on kahjuks teema, millest jah paljud insenerid, sealhulgas eelneva teksti autor aru ei saa. See on inseneride koolituse küsimus, mitte teipide küsimus. Ka vill, sarnaselt vahuga tahaks sissepoole teipi. Aga etteheide teipide müüjatele on asjatud. Kui, siis ainult seda, et nad pole suutnud täita insenerikoolituse tühimikku ehituskonstruktsioonide aurureziimi teemadel. Aga kas see ongi nende ülesanne? Ja raske on panna Soudali vastutama nässu keeratud ehituskonstruktsiooni eest. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[heints]

On see ikka võimalik, et ehitusinsener ei saa aru aurureziimi värgist ?
Kas ta siis pole külma õlut külmkapist välja võtnud ja näinud kuidas see higistab ?

[Külaline]

Tere. Seda minagi. Aga äkki nad ei joo õlut?! Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[hämm]

Kui tegu näiteks fibo seinaga, siis millist kasu annab põse pinna seinapinnast suurem aurutihedus? Sama aur tuleb ju lihtsalt seinapinnast.

[fgh]

Kas puhast fibo pinda on üldse lubatud jätta sisse või välja ?

[Külaline]

Kui tegu näiteks fibo seinaga, siis millist kasu annab põse pinna seinapinnast suurem aurutihedus? Sama aur tuleb ju lihtsalt seinapinnast.

Fibo krohvitakse seest ja teip läheb krohvi peale, muidu on kasu null.

[ikkahämm]

kui fibo on seest krohvitud ja väljast soojustatud, siis on põse temperatuur on sama kui siseseina temperatuur (peaaegu). Mida annab sellel juhul põse niiskustõke, kui kohe selle järel seinal on sama temperatuur ja niiskustõke puudub.

[www]

kui fibo on seest krohvitud ja väljast soojustatud, siis on põse temperatuur on sama kui siseseina temperatuur (peaaegu). Mida annab sellel juhul põse niiskustõke, kui kohe selle järel seinal on sama temperatuur ja niiskustõke puudub.

Et akna ümbrus oleks õhutihe. 6 aastat vana vaht on aknavahel täitsa hõre ja aken laseb sealt õhku läbi. Krohvitud pahteltatud sein on õhutihe. Rõhutestiga on seda hea näha, kui hõredad aknad tegelikult ilm teipimata on. Ega muidu ei usu, kui ise näed.

[hämm2]

>>>Et akna ümbrus oleks õhutihe.
Eelpool küll spetsid väidavad, et põsk peab olema AURUTIHE
ja ainult diletandid ei saa sellest aru.

[xr4]

Tere, küsiks siis kuidas on õige.
Plaan maja soojustamise käigus tõsta olemas olevad plastikaknad soojustuse sisse. Prussidest tuleks seina peale alusraam aknale, alla aken klotsidele toetuma ja külgedele metall lintidega ära fikseerida, akna ja prussi vahe vahtu täis lasta. Väljapoolt akna põsega tuleks krohvitava soojustusega akna lengini, sisse poole tuleks põsed tõenäoliselt kipsiga.
Maja sein ise koosneb Tellis/saepuru/tellis+ suvel tulev soojustus väljapoole. Ühtegi auru tõkestavat kilet pole siseseintel. Kas kuskil sellises konkstruksioonis peaks/saaks kasutada teipe või muid vahendeid

[Imelik]

Vabandan. See teema on mul kuidagi jäänud pikaks ajaks tähelepanuta.
Ma ei ole pädev andma siinkohal soovitusi, seega järgnev on kõigest arvamus "selekteeritud info " põhjal.

xr4. Akna vuugi sisekiht peab moodustama ühise konstruktsioonikihi tellisseina krohvikihiga(?).
Vajamineva materjali, selle omadused ja täpse dimensioneerimise konstruktsiooni saad aga spetsialistidelt.

Kui tegu näiteks fibo seinaga, siis millist kasu annab põse pinna seinapinnast suurem aurutihedus? Sama aur tuleb ju lihtsalt seinapinnast.
...kui fibo on seest krohvitud ja väljast soojustatud, siis on põse temperatuur on sama kui siseseina temperatuur (peaaegu).
>>>Et akna ümbrus oleks õhutihe.
Eelpool küll spetsid väidavad, et põsk peab olema AURUTIHE
ja ainult diletandid ei saa sellest aru.

Uh.
1. Materjali veeaurutakistus oleneb samuti materjalikihi "paksusest"
2. Põse sisepinna temperatuur võib olla sama kuid sama ei ole akna ümbruse temperatuurigradient (temperatuuri muutus seina ristlõike kohta).
3. Väidetaksegi, et kui ühendus välispiirde erinevate konstruktsiooniosade vahel ei ole
piisavalt aurutihe, ei ole ta ka varsti piisavalt õhutihe.
PS. Erinevaid materjale hinnatakse veeaurutakistuse õhu diffusiooniekvivalendi järgi (Sd-meetrites).
Milline on piisav, oleneb konstruktsioonist.

[vuuk]

Kaldun arvama, et neid õigeid paigaldamise süsteeme ja viise on teisigi.
Tähtis, et süsteem kui tervik toimiks veatult.
Häda kipub selles olema, et uued süsteemid on veel vähe kasutuses olnud ja kohati katse järgus. Alles õpime, teeme järeldusi ja siis kusagilt otsast täiustame.
Vanad läbiproovitud süsteemid viskame mugavuse huvides kergekäeliselt prügikasti.
Teine asi, millest samuti palju ehituskvaliteedi vigu kergesti tekib, on see, et ehituslikud sõlmed pole algusest lõpuni läbi mõeldud ja projektis sõlmejoonisena deailselt fikseeritud. Iga omale alale spetsialiseerunud töölüli lähtub peamiselt omast paigaldatavast detailist. Kuidas nendest detailidest kokkupandud süsteem lõppkokkuvõttes toimima hakkab, jääb tihti juhuslikkuse otsustada.

[Imelik]

Tähtis, et süsteem kui tervik toimiks veatult.

Nõus. Paraku on toimivusel ka ajaline mõõde?

Vanad läbiproovitud süsteemid viskame mugavuse huvides kergekäeliselt prügikasti.

Põhjused: 1)süsteemi poolt pakutav kvaliteet ei rahulda meid enam
2) süsteem teeb lõpptoote põhjendamatult kulukaks, süsteem vajab optimeerimist
( ) või asendamist.

....ehituslikud sõlmed pole algusest lõpuni läbi mõeldud ja projektis sõlmejoonisena deailselt fikseeritud. Iga omale alale spetsialiseerunud töölüli lähtub peamiselt omast paigaldatavast detailist. Kuidas nendest detailidest kokkupandud süsteem lõppkokkuvõttes toimima hakkab, jääb tihti juhuslikkuse otsustada.

Sellest on siin pikki följetone kirjutatud, aga asi takerdub paratamatult "turu" taha.
Enam ei aita vist ka planeerimine (saada olev tööjõud ei ole kvaliteetne).

[Külaline]

Enam ei aita vist ka planeerimine (saada olev tööjõud ei ole kvaliteetne).

Sellest kvaliteet planeerimisest võib iga ehitusmees väääga pikka följetoni kirjutada

[Külaline]

"kvaliteet planeerija" on ka tööjõud . Või ei ole ta seda mitte?
Imelik.

[Külaline]

"kvaliteet planeerija" on ka tööjõud . Või ei ole ta seda mitte?
Imelik.

Millest me räägime?
Eestis õeldakse tööjõud, mõeldakse labidameest!
Kui õeldakse planeerija, mõeldakse x5-s ülikonnas rahakotti.
Kui neid nimisõnu omavahel segada, saame tulemuseks silmakirjalikus.
Peaks nagu kõigile selge olema, et labidamehi jätkub, aga häid planeerijaid otsi tikutulega taga.

[Martin L]

Tervist!

(Võhik küsib kinnitust)

Eelmise sajandi alguses ehitatud talumajal plaanis kaotada palkide ümbert silikaatvooderdus, ehitada 50x150 karkass ümber ja soojustada see villaga. Aknad liiguvad välja poole uue puitkarkassi vahele.
Karkassi pind tuleks siis enne akente paigaldust pahteldada ja kruntida, et teibid nakkuksid ja püsima jääksid?

Lugupidamisega
Martin

[Külaline]

Tere. Selle teguviisi ainuke tulu liigub teipide, pahtlite ja kruntide müüjate tasku. Lugupidamisega. Alar Piirfeld